Muud › Muud hagiasjad

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja Euroopa Kemikaaliametile Euroopa Komisjoni 16.04.2008. a määruse (EÜ) nr 340/2008 artikli 13 lõike 4 alusel haldustasu summas 19 900 eurot. Võlg on tekkinud seoses asjaoluga, et kostja oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.12.2006. a määruse (EÜ) nr 1907/2006 (edaspidi „REACH määrus“) 2 alusel toimuval registreerimisel ebaõigesti väitnud, et kostjal on õigus keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud vähendatud registreerimistasudele. Kostja on 03.04.2019 kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. Kostja taotles kohtult 22.04.2019 vaidlusasja ärakuulamist kohalviibimisega kohtuistungi korras eesmärgiga anda kostjale võimalus esitada oma seisukohtade kaitseks tõendid ja selgitusi. Kohus määras asjas eelistungi 6. september 2019.a, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus määras uue eelistungi 12. detsember 2019.a., kuhu kostja samuti ei ilmunud. Kohtukutsed on kohus kostjale kätte toimetanud e-posti aadressile, millelt kostja on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. 12.12.2019 istungil hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Hageja selgitas, et esitab menetluskulude nimekirja hiljem. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostja kohtu poolt määratud ajal kohtuistungile ei ilmunud ning mitteilmumist ei ole kostja põhjendanud. Kohus on kostjat kutsega hoiatanud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus teha kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Hageja on vastava taotluse 12.12.2019 istungil teinud ning kohus selle rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks peale hageja poolt nimekirja esitamist ja peale kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.