2-19-6450/15 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2.Jätta menetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Txxxx Jxxxxxxx (hageja) esitas töövaidluskomisjonile 08.02.2019 avalduse OÜ EMEKSEN (kostja) vastu töölepingu lõppemise tuvastamiseks TLS § 91 lg 2 alusel, töötajate registris kande tegemiseks, kohustamaks tööandjat korrastama palga hageja palgaandmeid Maksu- ja Tolliametis, kohustamaks tööandjat esitama TSD, kohustamaks tööandjat tasuma sotsiaalmaksu, saamata jäänud töötasu (1217,50 eurot), 3 kuu ülesütlemise hüvitis (4527 eurot) ja kasutamata puhkuse hüvitise (628,75 eurot) nõuetes. Töövaidluskomisjon menetles töölepingu tuvastamise nõuet, töötajate registris kande tegemise nõuet, saamata puhkuse hüvitise nõuet ja erakorralise ülesütlemisega kaasneva kolme kuu hüvitise nõuet. Saamata jäänud töötasu sai hageja kätte pärast avalduse esitamist töövaidluskomisjonile 11.02.2019. Töövaidluskomisjon jättis 22.03.2019 otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja esitas 26.04.2019 kohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja soovis hagimenetluses tuvastada töölepingu erakorraline ülesütlemine, välja mõista töölepingu erakorralise ülesütlemisega kaasnev kolme kuu hüvitis ja saamata puhkuse hüvitis ning teha töötajate registris töölepingu lõpetamise kanne. Tartu Maakohus võttis hagi 18.07.2019.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 04.10.2019. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile kirjalikult vastanud. Kohus määras asjas 02.12.2019 kohtuistungi. Kostja seaduslikud esindajad ei ilmunud kohtusse, kuigi kostja esindajale toimetati kohtukutse kätte 27.11.2019.a. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega, sest hageja on taotlenud kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist. Kostja oli istungist teadlik ja teda oli hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus menetleb nõudeid ulatuses, mida menetles töövaidluskomisjon sisuliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 12.08.2016 töölepingu nr 33. 16.11.2018 pöördus hageja kostja poole kirjalikult, milles märkis, et kostja peab töötasud maksma õigeaegselt, samuti on kostja jätnud tasumata hageja sotsiaalmaksud ja esitanud Maksu- ja Tolliametile valed palgaandmed (palk on 1509 eurot brutos, mitte 500). 25.01.2019 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel ning luges viimaseks tööpäevaks 25.01.2019. Hageja nõuab: töölepingu lõppemise tuvastamist TLS § 91 lg 2 alusel, töötajate registris kande tegemist, 3 kuu ülesütlemise hüvitist 4527 eurot (3x1509€) ja kasutamata puhkuse hüvitist 628,75 eurot (13.08.2018-25.01.2019, 5x125,75€). Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja)töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p-id 2-3 sätestavad, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 91 lg 1 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.