Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-16135
Tsiviilasi
J.T. hagi M.E. vastu vara T.E. pärandvarasse kuuluvuse tuvastamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2019 kl 11.00 Apellant: J.T. (hageja), vandeadvokaat Ivo Mahhov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: M.E. (kostja), vandeadvokaat Mare Lust
ik
48906240236;
esindaja
ik
44409070248;
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. juuni 2019 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et T.E. nimele registreeritud kinnistu XXXXX XXXXX alevis XXXXl vallas (registri osa nr XXXXXXX), sõiduauto Hunday (reg nr XXXXXX ) ja OÜ Deltanet osa (reg kood XXXXXXXX) kuuluvad T.E. pärandvarasse.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud M.E. kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.J.T. (hageja) esitas hagi M.E. (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et T.E. (suri XXXXX ) lahuvara oli XXXX vallas XXXXX alevis XXXXX asuv kinnisasi (reg osa nr XXXXXXX), sõiduauto Hunday XXXXXX , sõiduk CPI Aragon XXX ja OÜ Deltanet osa. T.E. oli abielus alates 29.08.1969 kostjaga. Abikaasade faktliline kooselu lõppes 1990-ndatel aastatel, mil T.E. hakkas elama koos hageja ema M.T. ga. Kostja jäi elama eraldi. Hagi esemes märgitud vara omandati pärast abikaasade kooselu lõppemist. Asja lahendamisel tuleb kohaldada enne 2010. aaastat kehtinud perekonnaseadust. Sellel ajal kehtinud PKS (perekonnaseadus) § 15 lg 1 sätestas, et vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist, on lahusvara. Hageja saaks hagi rahuldamisel pärida kogu hagi esemes nimetatud vara, mispärast on hagejal tuvastushuvi (TsMS § 368 lg 1). T.E. elas 1990ndate aastate lõpust Tallinnas XXXXX koos M.T.ga (hageja ema). Kostja elas eraldi. Seda tõendab 2005. a sõlmitud müügileping, kus T.E. märkis enda aadressiks XXXXX. T.E. kooselu M.T.ga tõendavad fotod, tunnistajate ütlused ja pangakontode väljavõtted.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja T.E. abielulised suhted ei lõppenud hageja väidetud ajal. T.E. 2003. a riigisaladuse juurdepääsuloa taotluses ei ole märgitud hagejat ja ta ema. See näitab, et tegu polnud T.E. lähedaste tuttavatega, keda T.E. pidas vajalikuks ankeeti märkida. Vastusele lisatud epikriisist nähtub, et T.E. elas üksinda. T.E. sõlmis õendusabilepingu, millest selgub, et hageja ei püüdnud T.E. t abistada.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus võttis 5. juuni 2019 otsusega vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse osas, milles hageja palus tuvastada, et T.E. lahusvara oli sõiduk XXXXX. Sama otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1020 eurot. T.E. 14.01.2017 testamendi kohaselt on kogu vara pärijaks hageja. Võru notari Triin Teini 04.09.2017 pärimistunnistuse järgi on T.E. pärijaks hageja. Pärimismenetluses kogutud
andmete kohaselt ei ole pärandaja ja tema abikaasa sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise kokkuleppeid varasuhte liigi muutmiseks ega ühisvara jagamiseks ning nende varasuhte liigiks abielu ajal oli seega varaühisus. Kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt ostis T.E. kinnistu 11.04.2005 ja sõiduauto Hyundai 28.08.2006. OÜ Deltanet asutati 11.12.1997. T.E. ja M.E. olid abielus 29. augustist 1969 kuni T.E. surmani, so XXXXX, ja hagis nimetatud vara omandas T.E. abielu ajal. Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Surnud abikaasa pärijal on võimalik esitada tuvastushagi, tuvastamaks, et mingi abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool (1/2). Kui surnud abikaasa pärija soovib lõpptulemusena saada kaasomandina pärandvarasse kuuluva asja ainuomanikuks või talle kuuluva mõttelise osa eest hüvitist, tuleb tal esitada kõigi kaasomanike vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks (vt RKTK o nr 3-2-1-79-10 p 14). Kuna tulenevalt Riigikohtu tõlgendusest ei saa ühe abikaasa surma tõttu ühisvara enam jagada, oleks hageja saanud esitada nõude mitte vara lahusvara tuvastamiseks, vaid näiteks kõigi kaasomanike vastu kaasomandi lõpetamiseks, omandiõiguse tuvastamiseks või asjade väljanõudmist võõrast valdusest. Seda on kohus menetluse uuendamise määruses ka selgitanud, hageja ei ole nõuet muutnud. Vara lahusvaraks tunnistamise vaidluses saavad poolteks olla abielus olevad isikud - kolmanda isiku esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud T.E. ja M.E. abieluliste suhete lõppemist enne T.E. surma. Ainuüksi poolte lahus elamisest ei saa järeldada abieluliste suhete lõppemist. Riigikohus on selgitanud, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 ja 18 lg 2 teise lause alusel oli kujunenud kohtuparktika, mille kohaselt loeti abikaasade abielulised suhted viidatud sätete mõttes lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted. Abieluliste suhete lõppemist ei tõenda, et M.T. määrati T.E. ema L-L-E. hooldajaks. M.T. elas üürnikuna majas, kus elas ka T.E. ema. Hageja esitanud fotodest võib järeldada küll T.E. ja M.T. ühiseid ettevõtmisi, kuid ainuüksi fotod ei tõenda perekondlikke suhteid ja puudub selge teave fotol viibivatest isikutest. Riigisaladuse juurdepääsuloa taotleja ankeedist nähtuvalt on T.E. abielus, abikaasa on M.E. ja abikaasa elukoht on Tallinnas XXXXXX. Ankeedis ei ole lähedaste isikutena ega ka tutvussidemeid näidatud hagejaga ega ka hageja ema M.T. ga. Kostja esitatud 16.01.2017 epikriisist nähtuvalt on T.E. avaldanud, et elab üksi, lapsed elavad Võrus. 15.01.2017 sõlmitud iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise lepingust nähtuvalt on T.E. õendusabi lepingu sõlminud I.E.. M.T. on tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et T.E. ga oli lahutusest küll juttu, kuid seda ei tehtud. Tunnistaja M.T. ei teadnud T.E. diagnoosi. Tunnistaja A.P.i ütluste kohaselt nad T. väga perekonnaseisust ei rääkinud; tunnistaja sai aru, et laste emast oli lahus.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on lahusvara tuvastamise nõue päritav. Kuna lahusvaraks tunnistamise nõue on varaline nõue, läheb see PärS § 130 lg 1 alusel üle pärijale. Tuvastusnõue oli vajalik esitada pärandvara koosseisu selgitamiseks. Ka Riigikohus on märkinud, et surnud abikaasa pärijal on võimalik esitada tuvastushagi mingi eseme pärandvarasse kuulumise kohta (3-2-1-79-10, p 14); 2) on hageja tõendanud, et T.E. ja M.E. abielulised suhted lõppesid hiljemalt 1996. aastal. T.E. kolis abikaasast lahku ja alustas seejärel kooselu M.T. ga ja tema tütre J.T. ga. Seda tõendavad fotod, perekonnaseisuteatis 06.10.1997, pangakontode väljavõtted 2000. a selgitustega „pood”, „puud”, „kütus”, „juuksur”, „telefon, „suitsud”, „ostud”, „toit”, „pilet“; 3) seadis maakohus põhjendamatult kahtluse alla tunnistajate ütlused. M.T. ütlused luges maakohus ebausaldusväärseks seetõttu, et ta ei teadnud olulisi asju T.E. tööst ning A.P.i ütlused seetõttu, et A.P. ei saanud kohtu arvates vähese suhtlemise tõttu teada T.E. pereelust. Hageja selgitas, et T.E. ei saanud oma tööst rääkida seetõttu, et ta see oli seotud riigisaladusega. M.T. ei saanud teada T.E. palka, kuna palga suurus varieerus. M.T. ei pidanud E.E. täpset diagnoosi teadma, kuna enne surma oli T.E. l mitu erinevat haigust. Tõend T.E. ja A.P. kuulumise kohta raadiamatööride ühingu juhatusse esitati mitte abieluliste suhete tõendamiseks, vaid selleks, et tõendada tunnistaja A.P. suhtlemist T.E., 4) oleks kostja pidanud tõendama abieluliste suhete olemasolu, mitte T.E. suhte puudumist M.T.ga. Maakohus jagas tõendamiskoormise valesti, kui leidis, et hageja peab tõendama abieluliste suhete puudumist kui negatiivset asjaolu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja esitatud fotod ei tõenda apellandi väiteid, kuna puudub kindel teave, kes piltidel on. Isegi juhul, kui piltidel on hageja väidetud isikud, ei tõenda need perekondlikke suhteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 5. juuni 2019 otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja tuvastab, et T.E. (suri XXXXX) pärandvara koosseisu kuulub XXXX vallas XXXXX alevis XXXXX asuv kinnisasi (reg osa nr XXXXXXX), sõiduauto Hunday XXXXXX ja OÜ Deltanet osa. Menetluskulud jätab ringkonnakohus kostja kanda.
7.Ringkonnakohus leiab, et hagejal on tuvastushuvi ja tema nõuet saab kvalifitseerida pärandvara koosseisu tuvastamise nõudeks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ta esitas hagimenetluses varalise nõude – tuvastada, et hagis nimetatud esemed kuuluvad pärandaja lahusvarasse. Ringkonnakohus leiab, et abikaasa nõudeõigus tuvastada tema ainuomand (lahusvara) vara suhtes on varaline nõue ja kuna perekonnaseaduses puudub nõude päritavust välistav säte, saab järeldada, et omandiõiguse tuvastamise nõue on päritav ja pärijal on õigus nõuda surnud abikaasa pärandvarasse vara kuulumise tuvastamist.
Maakohtu seisukoht, et hageja esitatud nõude esemeks oli ühisvara jagamise nõue, ei ole õige. Surnud abikaasa pärijal on võimalik esitada tuvastushagi tuvastamaks, et mingi abikaasade ühisvarasse kuulunud ese kuulub pärandvarasse suuremas või väiksemas osas kui pool (1/2), nt olukorras, kus üks abikaasadest on omandanud asja oma lahusvara arvelt. Pärijale läheb üle pärandaja ainuomandisse kuulunud vara. Ringkonnakohus märgib, et kui tuvastatakse, et pärandaja lahusvaraks oli hagis nimetatud vara, siis ei saa sama vara osas ühisomandit lõpetada ning käesolevas asjas puudub alus ka pärandvara jagada.
8.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele perekonnaseadus, mis kehtis hagi esemeks oleva vara omandamise ajal, s.o enne 2010 aastat. Kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 3-nda lõike kohaselt, kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 210 lg 2 järgi saab määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (vt Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 14).
9.Asjas ei ole vaidlust, et hagis nimetatud XXXXX kinnisasi omandati 2005, sõiduauto Hunday 2006 ja OÜ Deltanet asutati 1997, seega omandati hagiavalduses nimetatud esemed enne 1. juulit 2010.
10.Ringkonnakohus leiab, et XXXXX kinnisasi omandati enne 1. juulit 2010 pärandaja lahusvara arvel. Asja materjalidega on tõendatud, et pärandaja rahalised vahendid XXXXX kinnistu omandamiseks pärinesid XXXXX tänava kinnistu müügist, mis oli tagastatud T.E. emale õigusvastaselt võõrandatud varana. XXXXX müüdi 24.03.2005 ja kinnistu XXXXX XXXXX külas XXXX vallas osteti sisuliselt kohe sama summa eest 11.04.2005 (tl 97-99, 105). Sellest tulenevalt saab toona kehtinud PKS § 19 lg 2 p-i 3 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda ning määrata pärandaja pärandvara hulka kuuluvaks kogu kinnisasi, s.o kalduda osade võrdsusest pärandaja kasuks kõrvale. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et XXXXX kinnistu ostmine lahusvara arvel ei ole oluline, kuna T.E. ema soovis, et XXXXX kinnistu müügist saadud raha jagatakse poegade, st T.E. ja venna vahel. Kuidas soovis T.E. ema oma raha jagada, ei ole käesolevas vaidluses asjasse puutuv.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et T.E. ja M.E. abielulised suhted lõppesid T.E. surmaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid valesti. Abieluliste suhete lõppemise aeg on hagi alusesse kuuluv faktiline asjaolu, millest sõltub hagi rahuldamine OÜ Deltanet osa ja Hunday sõiduauto tuvastamisnõude osas. TsMS § 653 kohaselt kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata.
12.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja esitatud tõendite alusel saab tuvastada, et T.E. ja M.T. kooselu algas 1996. aastal, kui T.E. hakkas koos elama M.T. ja tema tütre J. Hageja
esitas maakohtule oma väidete tõenduseks dokumentaalsed tõendid ja palus üle kuulata tunnistajad. Maakohus kuulas hageja taotlusel üle tunnistaja M.T., kes kinnitas, et tundis T.E. t alates 1995. aastast ja ta hakkas T.E. koos elama 1996 aastal ning T.E. pidas J. oma tütreks, kuigi ametlikult ta T.E. tütar ei olnud. T.E. elas enne tunnistajaga kokku kolimist koos oma abivajava emaga XXXXX tänaval ja M.T. määrati T.E. ema hooldajaks. Tunnistja sõnul osteti auto Hunday siis, kui T.E. koos tema ja tütar J. XXXXX elas. Tunnistaja märkis, et T.E. poegi on ta näinud, kuid abikaasat ei ole ta kunagi T.E. juures käimas näinud (tl 112-113).
13.Maakohus kuulas hageja taotlusel üle ka tunnistaja A.P.. Tunnistaja A.P. sõnul tundis ta T.E. t 1980-nda aasta lõpust. Tihedam läbikäimine algas 1998. Tunnistaja nägi T.E. t nii XXXXX tänaval kui ka XXXXX. Tunnistaja sõnul pidas T.E. J. (hageja) poega oma esimeseks lapselapseks. Tunnistaja sõnul elas T.E oma laste emast lahus ja tunnistaja nägi üksnes uut elukaaslast M.T.. Tunnistaja rääkis ka seda, et käis alates 90-ndate algusest koos T.E. kokkutulekutel, kus T.E. oli alaline käija (tl 113). Hageja seisukohta, et T.E. ja M.T. vahel oli kooselu alates 1996. aastal kinnitavad ka maakohtule esitatud fotod, millel T.E. oli koos oma uue perega, sh ka hagejaga alates 1996 aastast (tl 121-123; 125-134), samuti fotod, millel T.E. oli koos tunnistaja A.P. (tl 141-147). Ringkonnakohus leiab, et ka hageja esitatud pangakontode väljavõtted tõendavad T.E. kooselu M.T.ga ja ühist majandamist ( tl 135, 137-140).
14.Ringkonnakohus märgib, et kostja ei esitanud väiteid selle kohta, et 1996 aastal või hiljem oleks M.E. elanud koos oma seadusliku abikaasa T.E.. Kostja ei esitanud ka ühtegi tõendit tõendamaks, et abikaasade vahel olid abielulised suhted. Kostja esitatud riigisaladuse juurdepääsu ankeet ega epikriis ei tõenda ringkonnakohtu arvates asjaolu, et T.E. ja M.E. abielulised suhted jätkusid pärast 1996. aastat.
15.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et T.E. ja M.T. elasid koos alates 1996. aastast. Maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ja asunud põhjendamatult seisukohale, et T.E. ja tema abikaasa M.E. erinevates elukohtades elamine ei ole oluline faktiline asjaolu ning hageja ei ole T.E. ja oma ema M.T. ühist kooselu tõendanud. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuna T.E. ei lahutanud oma abielu, siis ei oma pikaaegne kooselu teise partneriga ega seadusliku abikaasaga suhete puudumine tähendust. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud M.T. ja T.E. kooselu fakti alates 1996. aastast, kostja ei esitanud omalt poolt tõendeid selle kohta, et kostja ja T.E. abielulised suhted oleks pärast 1996. aastat kestnud.
16.Ringkonnakohus loeb poolte esitatud tõendite hindamise tulemusena tuvastatuks faktilise asjaolu, et abikaasade abielulised suhted olid 1996 aastaks lõppenud. 1996 aastal kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Ringkonnakohus leiab, et kuna abielulised suhted T.E. ja M.E. vahel olid OÜ Deltanet osa ja sõiduauto Hunday omandamise ajaks lõppenud, siis kuuluvad nimetatud esemed lahusvarana T.E. pärandvarasse.
17.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, seetõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.