Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-108956
Tsiviilasi
Nordecon AS hagi Osaühing Nazareno Humahuaca OÜ (endine ärinimi Osaühing Roof Trade) vastu 4318,37 euro nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Nordecon AS (registrikood 10099962) Hageja lepinguline esindaja: K. S., e-post xxx Kostja: Osaühing Nazareno Humahuaca OÜ (endine ärinimi Osaühing Roof Trade, registrikood 11197135)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Nordecon AS hagi Osaühing Nazareno Humahuaca OÜ (endine ärinimi Osaühing Roof Trade) vastu 4318,37 euro nõudes.
Kostja seaduslik esindaja J. Õ. esitas hagile vastuse 25.06.2019. Kostja seadusliku esindaja J. Õ. volitused juhatuse liikmena lõppesid 15.07.2019. Äriregistri elektroonilisest väljavõttest kinnitub, et juhatuse ainukese liikme R. P. volitused juhatuse liikmena kehtisid kuni 12.08.2019. 11.11.2019 saatis kohus hagejale teate, et tsiviilasjas nr 2-19-108956 ei ole õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada. Kostjal puudub juhatuse liige. Kohus palus hagejal esitada oma seisukoht menetluse võimaliku edasise käigu osas. 11.11.2019 teatas hageja kohtule, et kuivõrd kostja pole hagile vastanud ning kostjal puudub seaduslik esindaja, siis palub hageja kohtul asi lahendada kirjalikus menetluses TsMS § 407 alusel tagaseljaotsusega. 02.12.2019 määrusega jättis kohus Nordecon AS taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamata. Kohus selgitas, et käesoleval juhul on kostja kohtule esitanud vastuse ning kohtukutset ei ole õnnestunud kohtul kostjale kätte toimetada juhatuse liikme puudumise tõttu. Seega puudub seaduslik alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus selgitas lisaks, et TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Võlgniku ainsal juhatuse liikmel R. P. on käesolevaks ajaks volitused lõppenud, eeltoodust tulenevalt ei ole antud tsiviilasjas TsMS § 318 lg 2 kohaselt kohtul võimalik võlgnikule kätte toimetada ühtegi menetlusdokumenti, mh kohtukutset. Kohus selgitas veel, et juhindudes ÄS § 184 lg 6 sätestatust on hagejal võimalik esitada kohtule antud tsiviilasjast eraldiseisvalt avaldus kostja juhatuse asendusliikme määramiseks. Juhul, kui vastav avaldus esitatakse ja menetlusse võetakse, on kohtul võimalus peatada käesolev menetlus kuni kostjale juhatuse liikme määramiseni. 02.12.2019 määrusega andis kohus hagejale võimaluse esitada seisukoht antud tsiviilasjas menetluse jätkamise küsimuse lahendamiseks. Hageja oma 11.12.2019 seisukohas leiab, et Nazareno Humahuaca OÜ juhatuse ja põhikirja muutmise otsused on tehtud ilmselgelt eesmärgiga võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja on seetõttu tuleks need lugeda tühiseks (TsÜS § 38). Seega tuleks juhatuse liikmeks lugeda endiselt J. Õ. ja temale ka vastav kohtudokument kätte toimetada. Teise alternatiivina palub hageja tuginedes TsMS § 323 lg 2 ja § 326 toimetada kohtukutse kostjale kätte kostja asukohajärgsel aadressile: xxx äriruumis. Veel märkis hageja, et kohtu pakutud lahendus määrata ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu kaudu kostja juhatuse asendusliige ei ole hagejale vastuvõetav, kuna vastav protsess (kohtukulud, lõivud ja tasu asendusliikmele) osutuks hagejale kulukamaks kui on kohtule esitatud nõude suurus. Kohtumääruse põhjendused Kohus asub seisukohale, et Nordecon AS hagi Osaühing Nazareno Humahuaca OÜ (endine ärinimi Osaühing Roof Trade) vastu 4318,37 euro nõudes tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale. Seega üldnormi alusel tuleb juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokument selliselt, et menetlusdokumendi võtab vastu juriidilise isiku esindaja isiklikult. Hageja poolt pakutud alternatiiv kättetoimetamiseks TsMS § 323 lg 2 ja § 326 alusel eeldab, et seaduslik esindaja
2(3)
on küll olemas, kuid ei ole vastavalt äriruumis kättesaadav või talle on võimalik teha dokument kättesaadavaks postkasti panekuga. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole juriidilisest isikust kostjal seaduslikku esindajat, ei ole võimalik hageja poolt viidatud normide ega ka ühegi muu normi alusel menetlusdokumenti ega kohtukutset kostjale kätte toimetada. Arvestades, et kostjal puudub juhatuse liige ning seega ei saa kohus kätte toimetada kohtukutset ega muid dokumente, samuti kuivõrd kohtu pakutud lahendus määrata ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu kaudu kostja juhatuse asendusliige ei ole hagejale vastuvõetav, leiab kohus, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja leiab enda 11.12.2019 seisukohas, et Nazareno Humahuaca OÜ juhatuse ja põhikirja muutmise otsused on tehtud ilmselgelt eesmärgiga võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja seetõttu tuleks need lugeda tühiseks (TsÜS § 38). Kohus selgitab, et kohtumenetluses on iseenesest võimalik juriidilise isiku otsuse tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine, kuid vastavad nõuded tuleks käesoleval juhul esitada eraldi menetluses. Vastavate nõuete esitamine ega lahendamine ei ole võimalik käesoleva tsiviilasja raames. M.h märgib kohus, et peaks kostjale andma võimaluse ka nimetatud hageja väitele seisukoha esitamiseks. Kostjal puudub aga käesoleval juhul seaduslik esindaja, kes saaks seisukohta esitada ja kellele hageja dokument kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd kostjale ei ole võimalik seadusliku esindaja puudumise tõttu menetlusdokumente, sh kohtukutset) kätte toimetada, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 lg 2 kohaselt esineb alus menetluskulude jätmiseks hageja kanda, sest hagi jäetakse läbi vaatamata, kuid hagi läbivaatamata jätmine ei ole tingitud hagejast. Kohus peab sellega arvestama menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.01.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Eeltoodut arvestades ja kohaldades TsMS § 162 lg 4 jätab kohus käesoleval hetkel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.