Võlaõigus

kasuks

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Esialgne võlausaldaja (CreditStar Estonia AS) ja X sõlmisid interneti vahendusel 09.07.2021.a lepingu. Peale lepingu tingimuste kinnitamist kostja poolt 2021-07-09 kell 17:44:17 saadeti esialgse võlausaldaja poolt 2021-07-09 kell 17:49:13 leping kostja poolt märgitud e-posti aadressile. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Selle kohta saadeti kostja e-posti aadressile. Kostja on taotlenud laenu kaks (2) korda. Kostja esitas 09.07.2021 kell 17:49:10 interneti teel laenutaotluse 1000 euro saamiseks. Kostja esitas 12.07.2021 kell 10:36:41 interneti teel laenutaotluse 2000 euro saamiseks. Esialgne võlausaldaja on aktsepteerinud kaks Kostja poolt esitatud laenutaotlust ja esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale kaks laenumakset. Esialgne võlausaldaja kandis kostjale üle järgmised laenatud summad Kuupäev: 09.07.2021 ülekantud summa: 1000,00 EUR ning 14.07.2021, ülekantud summa: 1000,00 EUR. Kokku on esialgse võlausaldaja poolt kostjale ülekantud laenuna: 1000 + 1000 = 2000 eurot. Kostja on laenatud summad kätte saanud ja kostja on hakanud laenatud raha kasutama. Antud asjaolusid tõendab ka see, et kostja on laenatud raha tagastamiseks teinud esialgsele võlausaldajale makseid. Pärast kostjale laenude ülekandmist saatis Esialgne võlausaldaja kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 20.07.2024.a. Kostjale saadetud laenutingimuste (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht) lk 1 on märgitud, et krediidisummaks on 2000 eurot ja lepingu perioodiks on 36 kuud. Leheküljel 2 on märgitud, et tasumisele kuulub: vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev makse – makse suurus maksimaalselt kokku 102.50 eurot, tagasimaksete sagedus maksegraafiku korral: tagasimaksed toimuvad igakuiselt lepingus toodud tähtpäeval. Kokku kuni 36 makset, intress on arvestatud osamakse sisse. Intress makstakse järgmiselt: arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt laenu põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval, 2000 eurot on maksimaalne krediidilimiit ja 3690 eurot on maksimaalne krediidilimiidi kogukulu. Lisaks on lk 2 märgitud, et intressimäär on 45.30 % aastas ja tegemist on fikseeritud intressimääraga. Krediidi kulukuse määr on 55.99% aastas, ning krediidikulukuse määra arvutamise 2

eeldused on järgmised: krediidilimiit 2000 eurot võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel, igakuise tagasimakse suurus on 102.50 eurot, tagasimakse tähtaeg on 36 kuud, intressimäär 45.30 % aastas. Kostja ei tasunud esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkuleppele, mistõttu esialgne võlausaldaja loovutas nõude Kostja vastu hagejale. Kostja teavitati nõude loovutamisest. Kokku on kostja sooritanud laenu tagastamiseks makseid summas: 2,52 + 6,00 + 5,03 + 102,50 + 205,05 + 102,50 = 423,60 EUR. Kostjale oli kokku laenatud 2000,00 eurot. Seega seisuga 14.02.2025 on kostjal tagastamata laenupõhiosa 2000,00 – 423,60 = 1576,40 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 20.07.2024.a. Rohkem tagasimakseid ei ole Kostja sooritanud ning Hageja on arvestanud kõiki kostja poolt sooritatud tagasimakseid ainult ja täielikult laenatud põhisumma katteks. Hageja ega esialgne võlausaldaja ei ole ühtegi Kostja tagasimakset arvestanud ühegi muu kohustuse katteks. Seega on kostja võlgnevus hagejale seisuga 14.02.2025 tagastamata laenupõhiosa eest 1576,40 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 1684,60 eurot, millest laenu põhiosa summas 1576,40 eurot, viivis summas 108,20 eurot; alates 15.02.2025.a kuni põhinõude summa 1576,40 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; riigilõiv summas 315,00 eurot; õigusabikulud summas 180,00 eurot ning alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 495 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 1684,60 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 15.02.2025.a, kuni põhinõude summa 1576,40 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 26.03.25.a ning menetluskulude nimekiri 12.04.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra (55,99%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 18,68%. Seega laenuandja poolt 09.07.21 ning 14.07.21 laenu aktsepteerimisel/summade ülekandmisel kokku lepitud krediidi kulukuse määr 55,99% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud 3

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (18,68*3=56,04%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on arvestanud kostjalt tasutud summad (423,60 eurot) ainult laenatud põhisumma katteks (2000-423,60=1576,4) ning viivist (sh edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses ulatuses. Hageja ei nõue kostjalt peale põhivõla ja viivis muid kulusi ega intressi. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 315 eurot ja esindustasu 240 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on Tutvumine hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 14.02.2025.a 1,5 h x 120 =180 eurot; Harju Maakohtu 07.03.2025.a kohtumäärusega tutvumine ja Hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5h x 120 = 60,00 eurot. Hageja esindaja tunnimääraks on 120 eurot/h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*120). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 555 eurot (315+240), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (555 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.