V B hagi Narva Linnavalitsuse (Narva lasteaia Punamütsike kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
1592,79 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V B (ik XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko Kostja: Narva Linnavalitsus (Narva lasteaed Punamütsike kaudu) (registrikood 75024260) Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Korelina
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 25.11.2019
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada menetlus V B hagis Narva Linnavalitsuse (Narva lasteaia Punamütsike kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.
2.Rahuldada V B hagi Narva Linnavalitsuse (Narva lasteaed Punamütsike kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes.
Välja mõista Narva Linnavalitsuselt (Narva lasteaed Punamütsike kaudu) V B kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis brutosummas 1592 (üks tuhat viissada üheksakümmend kaks) eurot 79 senti. Väljamaksmisele kuuluva summa puhul tuleb arvestada kostja poolt varasemalt hagejale makstud töölepingu lõpetamise hüvitist.
4.Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele.
1/8
2-19-11512 Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eelnev menetlus
1.26.04.2019 esitas hageja (töötaja) Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse kostja (tööandja) vastu (töövaidlusasi nr 4-1/1035/19), milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda töösuhe kehtivaks, välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu puudutud aja eest või alternatiivselt lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.03.2019 ning mõista tööandjalt välja kolme kuu töötasu summas 1592,79 eurot.
2.Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 01.07.2019 otsusega rahuldati töötaja nõue osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.03.2019 ja mõistis tööandjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 1061,80 eurot (kahe kuu keskmine töötasu).
3.Hageja (töötaja) esitas 01.08.2019 kohtule taotluse, milles palub lisaks kahele kuule hüvitisele mõista tööandjalt veel ühe kuu hüvitis summas 530,93 eurot.
2/8
2-19-11512
4.Viru Maakohus võttis V B hagi Narva Linnavalitsuse (Narva lasteaia Punamütsike kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes menetlusse.
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
5.Hagiavalduse kohaselt ei ole hüvitise määramisel arvestatud kõiki asjaolusid, arvestamata on jäetud töölepingu ülesütlemise asjaolud ja mõlema poole huvid. Hüvitise määramisel võeti arvesse, et hageja on rikkunud töökohustusi. Samas ei ole kordagi väidetavat rikkumist arutatud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik oma seisukohti esitada. Hüvitise määramisel lähtuti asjaolust, et kojameeste ruumis oli olemas päevik (vihik), kuhu kojamehed sh hageja tegi oma tööpäeva lõpus kandeid teostatud tööde osas ja allkirjastas selle.
6.21.03.2019 töötas graafiku järgi A. A, kes märkis teostatud tööd päevikusse. 22.03.2019 hommikul vaatas majandusjuhataja teostatud tööd üle ja kinnitas tehtud tööd oma allkirjaga. Samas st samal hommikul kirjutas majandusjuhataja juurde järgmise tööülesande (päevikus kirjas vene keeles, tõlgitud eesti keelde); «Lugupeetud valvurid! Kui õnnestub ja ilmastikutingimused on head, siis proovige palun administratsiooni lillepeenralt ja piki teeäärseid bordüüre lumi laiali loopida, et see sulaks kiiremini. Rühm nr 4 territoorium, kollane aed, riisuda sügislehed. Majandusjuhataja korraldus oli kirja pandud 22.03.2019. Valvur-kojamehed, kes töötasid 23.03 ja 24.03 ei riisunud lehti 4. rühma kollase aia äärest, kuigi oleksid pidanud teostama seda tööd kui oleks õnnestunud ja ilmastikutingimused oleksid olnud head.
7.25.03.2019 kui hageja tööle tuli ja oli teinud esmase territooriumi vaatluse kella 18.30 ja 18.40 vahel, selgitas hageja enda jaoks välja, mida ja kus on vaja koristada ning tutvus vihikus olevate kannetega. Kuna õues olid miinuskraadid ei pidanud hageja vajalikuks sel päeval lehti riisuda, sest lehtede kätte saamiseks oleks pidanud need kangiga lahti raiuma.
8.Hageja pöörab tähelepanu asjaolule, et ta töötas Narva lasteaias Punamütsike alates 03.03.2008, eelnevalt kolme direktori alluvuses ja kogu selle aja vältel ühe majandusjuhataja alluvuses, kellel puudusid hageja teostatud tööde suhtes pretensioonid. Hageja leiab, et tööandja on oma ebaseadusliku käitumisega tekitanud varalise kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiva varalise kahju (saamata jääv tulu) ning mittevaralise kahju. Kui töötaja saamata jäänud tulu suureneb seoses töövaidluse kestmisega, peab töövaidlusorgan sh kohus seda hüvitist suuruse määramisel arvestama. Hageja jaoks oli töökoht Narva Lasteaias Punamütsike põhitöökoht. Kuni töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamiseni oli Maksu- ja Tolliameti andmetel hageja vallandatud erakorraliselt töökohustuste rikkumiste tõttu. Hagejal ei olnud võimalust vormistada end seepärast mujale tööle ja samuti ei saanud ta selle hetkeni ka töötukassast hüvitist. Hageja ei ole siiani tööd leidnud. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks kahele kuule töölepingu ülesütlemise hüvitisele veel ühe kuu hüvitise, summas 530,93 eurot.
9.Hageja leiab oma 30.09.2019 täiendavas seisukohas, et kostja ei ole esitanud kohtusse taotlust töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagina. Kostja ei saa tugineda 3/8
2-19-11512 uutele asjaoludele, mida ei ole eelnevas menetluses arutatud. Kostja poolt pakutud kompromiss ei ole vastuvõetav, kuna kostjal puudub õigus vastuhagi esitamiseks. Kompromissi saab arutada ainult hüvitise osas.
Kostja seisukohad
10.Kostja leiab oma 11.09.2019 vastuses, et hüvitise määramisel on lähtutud objektiivsetest asjaoludest. Kostja teeb ettepaneku, et asi lahendatakse kompromissiga ning kostja ettepanek seisneb selles, et hageja võtab hagi tagasi ning kostja ei esita vastuhagi. Kostja palub asja lahendada kirjalikus menetluses.
Vastuhagi
11.Kostja esitas vastuhagi, milles palub tunnistada töölepingu ülesütlemine seaduslikuks. Viru Maakohtu 28.10.2019 määrusega on keeldutud vastuhagi menetlusse võtmast. Keeldumise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei esitanud õigeaegselt kohtusse taotlust töövaidluskomisjoni otsuse uueks läbivaatamiseks osas, millega töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude. Vastuhagi esitamise ajaks oli töövaidluskomisjoni otsus, millega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus, jõustunud.
Kohtuistung
12.25.11.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kohus välja poolte nõuded ning selgitas, et kohus lõpetab menetluse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes TsMS § 428 alusel ning hüvitise nõuet vaadatakse läbi terves ulatuses ehk kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
13.Hageja jääb oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja selgituste kohaselt on leidnud kinnitust, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Arvestada tuleb, et töötaja töösuhe on kehtiv juba 2008 aastast, tööandjal ei ole varasemaid pretensioone olnud. Töötaja on küll töötukassas arvel, kuid saab töötutoetust 205 eurot, hageja ei ole leidnud uut tööd. Hageja leiab, et kujunenud kohtupraktika kohaselt on töölepingu ülesütlemise eest makstava hüvitise minimaalselt töötaja kolme kuu keskmine töötasu.
14.Kostja selgitab, et ta ei vaidle vastu töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud kahe kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele ja see on ka välja makstud. Kostja selgituste kohaselt ei ole tõendatud, et hageja peaks saama suuremat hüvitist, kui töövaidluskomisjon välja mõistis. Töövaidlusorgan võib muuta hüvitise määra, mis võib erineda kolmest kuust. Arvesse tuleb võtta töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kostja nõuet ei tunnista.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab menetluse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue osas.
16.Poolte vahel puudub vaidlus: 4/8
2-19-11512 Osapoolte vahel oli 03.03.2008 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle lasteaia valvuri ametikohale (tl. 30-31); Töölepingu 30.09.2016 muudatuste kohaselt kohustus hageja teostama peale valvuri kohustuste lisaks kojamehe ametikohustusi (tl 33) Ametijuhendite kohaselt allus hageja majandusjuhatajale (tl 32, 34)
Töölepingu ülesütlemine
17.Vastavalt töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
18.Seega oli hagejal õigus pöörduda kohtu poole taotlusega, et kohus vaataks läbi töölepingu ülesütlemise hüvitise nõude ning kostjal taotlusega, et kohus vaataks läbi nii töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise kui hüvitise nõudes.
19.Hageja pöördus tähtaegselt kohtusse taotlusega, et kohus vaataks läbi töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes. Hageja ei saanud pöörduda kohtusse taotlusega, mille kohaselt kohus vaataks läbi uuesti töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise asjaolud, kuna selles osas oli hageja nõue rahuldatud. Kostja pöördus hilinemisega kohtu poole taotlusega, et kohus tuvastaks, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Seega on töövaidluskomisjoni 01.07.2019 otsus jõustunud osaliselt, osas, millega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus.
20.Kuna on jõustunud lahend, tuleb lõpetada menetlus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude osas (TsMS § 428 lg 2).
21.Osapoolte vaheline tööleping on kehtiva lahendi alusel üles öeldud TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.03.2019. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
22.Kuna osapoolte töösuhe on lõpetatud töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.03.2019, on hagejal õigus töölepingu ülesütlemise hüvitisele. Kohus lähtub hageja poolt esitatud keskmise töötasu määrast, kuna tööandja ei ole selle vastuväiteid esitanud ning omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud.
23.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). 5/8
2-19-11512
24.Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis s.t lisaks töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud hüvitisele palub hageja kohtul hüvitist suurendada ja mõista välja täiendavalt ühe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Hageja arvestuste kohaselt on ühe kuu keskmise töötasu summaks 530,93 eurot. Hageja leiab, et kolme kuu hüvitise määr on põhjendatud, arvestades kohtu praktikaga, töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palub ka arvestada asjaolu, et ta on küll Töötukassas arvel, kuid talle on määratud ainult töötuhüvitis summas 250 eurot.
25.Kostja ei vaidle vastu sellele, et hagejal on õigus saada kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis, kostja leiab, et hüvitist ei ole põhjendatud suurendada. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet põhjendanud, samas tööleping ülesütlemise tühisuse tuvastamisel on tuvastatud töötajapoolsed rikkumised, mis ei anna alust hüvitise väljamõistmiseks nõutud määras.
26.Esmalt märgib kohus, et olenemata kohtupraktikast on töövaidlusorganil õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve.
27.Hageja märgib, et hüvitise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse, et saab ta ainult töötuskindlustushüvitist. Kohus märgib, et Riigikohus on oma 14.05.2014 lahendis nr 3-2-1-79-13 selgitanud, et „ lisaks TLS § 109 lg 1 järgi saadavale hüvitisele, on töötajal õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui ta on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 ja lg 2 p 1). Töötuks jäänud ja töötuna arvele võetud isikul on õigus kasutada tööturuteenuseid (sh teavitamist tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest, töövahendust, tööturukoolitust, karjäärinõustamist, tööpraktikat, avalikku tööd, tööharjutust, palgatoetust, ettevõtluse alustamise toetust, tööruumide ja vahendite kohandamist, töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutamist, abistamist tööintervjuul, tugiisikuga töötamist (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 9 lg 1). Lisaks on nt töötul õigus saada tööturutoetust, sh töötutoetust, stipendiumi, sõidu- ja majutustoetust (TTTS § 25 jj). Töövaidluse ajal töötajale makstud töötuskindlustushüvitist tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi arvestada TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise suuruse kindaksmääramisel. Seega on TLS § 107 lg 2 kui abinõu mõõdukas, sest TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lg-ga 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval määral“ (p 32.7, 32.8).
28.Kohus arvestab töölepingu ülesütlemise hüvitise määramisel lisaks töölepingu osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja on kostja juures tööle asunud 2008 aastal, seega on tegemist pikaajalise töösuhtega. Kuni 2019 jaanuarini ei ole kostja kordagi 6/8
2-19-11512 viidanud hageja töökohustuste rikkumisele või allumatusele. Samuti ei ole hagejale tehtud etteheiteid tema eneseväljenduse suhtes ega ka muid märkusi. Seega järeldab kohus, et kostja oli hageja tööpanusega, töökorralduste täitmisega ja käitumisega rahul.
29.18.03.2019 on kostja teinud hagejale hoiatuse (tl. 43-44, 76-77) töökohustuste rikkumise eest. Rikkumised seisnesid selles, et tulles 30.01.2019 tööle, asus hageja esmalt televiisorit vaatama, mitte täitma töökohustusi. Nimelt on hageja jätnud täitmata koristaja kohustused ning territooriumilt jäi koristamata lumi. Kostja heidab hagejale ka ette, et hageja on kasutanud väljendeid, mis tundusid ähvardusena. Antud rikkumise suhtes on küsitud hagejalt selgitust ning viimane on vastanud, et ei ole hoiatusega nõus, tema poolt on töö teostatud ning kedagi ei ole ähvardatud (tl. 45-46). Kohus nõustub kostjaga, et töötajal on kohustus täita nii tööandja korraldusi kui ka töölepingust tulenevaid kohustusi. Hoiatuses toodud etteheidete puhul märgib kohus, et hageja kohustus oli täita koristaja kohustusi kella 18.00 kuni 21.00. Kostja ise kinnitab, et tegemist oli lumise ilmaga. Seega kuna tegemist oli tööajaga, mis kestis kella 18.00 kuni 21.00, siis hagejal oli eelduslikult võimalus tööd planeerida ja tagada, et territoorium oleks puhas hiljemalt kella 21.00-ks. Samas on kostja enne hoiatuse tegemist käitunud vastuoluliselt, nimelt on hagejat salaja pildistatud, jälginud ning lubanud kaastöötajate poolt hagejat salaja pealt kuulata. Selline käitumisviis rikub isikuandmete kaitset ning võis hageja poolt tekitada väljendusviisi, mida kostja nimetab ähvarduseks.
30.Töölepingu ülesütlemine on tehtud 28.03.2019 ning (tl. 37-38) ülesütlemise põhjuseks on juhtum mis toimus 25.03.2019, kus hagejale heidetakse ette, et ta ei ole koristanud puulehti. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et enne töölepingu ülesütlemist ei ole hageja käest selgitust küsitud. Kohtule esitatud majahoidja vihiku väljavõttest (tl. 5257, 83, 122-123) selgub, et majandusjuhataja on teinud 21.03.2019 sissekande, mille kohaselt tuleb muuhulgas koristada ka puulehed, kui ilm seda võimaldab. Väljavõttest selgub, et lehed olid enne ja pärast 25.03.2019 koristamata, seega saab sellest järeldada, et mitmed koristajad ei suutnud seda ilmastikuolude tõttu teha, sest vastasel juhul oleks tulnud võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt teha kõigile töötajatele vähemalt hoiatus.
31.Hageja huviks oli töösuhte jätkumine, mille kaudu oleks kindlustatud tema igakuine stabiilne sissetulek. Kostja huviks oli, et hageja täidaks tööandjapoolseid korraldusi ja töölepingust tulenevaid kohustusi. Kohus möönab, kui töötaja ja tööandja vahel on tekkinud arusaamatused, tuleb nendega tegeleda. Samas töölepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning enne lepingu ülesütlemist tuleb kaaluda kõike võimalikke variante. Kindlasti ei leia kohus, et hageja oleks täitnud kõiki töökohustusi nõuetekohaselt, kuid samas on oluline arvestada ka asjaolu, et töösuhtes on mõlemal poolel kohustus toimida vastavalt seadusele. Antud juhul leiab kohus, et kostja ei ole arvestanud kõiki võimalusi ja on pikaajalise töösuhte alusetult üles öelnud, mille tõttu on õigustatud ka töötaja nõude rahuldamine.
32.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 1592,79 eurot. Väljamaksmisele kuuluva summa puhul tuleb arvestada kostja poolt varasemalt hagejale makstud töölepingu lõpetamise hüvitist. Istungil väitis kostja, et on hagejale Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 7/8
2-19-11512 töövaidluskomisjoni (töövaidlusasi nr 4-1/1035/19) otsuse alusel välja mõistetud summa välja maksnud ning hageja ei esitanud selles osas vastuväiteid.
33.Kohus jätab tähelepanuta kohtule esitatud pildid (tl. 58-60; 79; 86-88) kuna esmalt ei selgu mis ajal need on tehtud ning konkreetselt hageja pildistamisel ei selgu, kas selleks on ka luba. Samuti jätab kohus tähelepanuta prokuratuurile tehtud teate (lk 1516), kuna teates sisalduv info ei ole hüvitise nõudes asjakohane, pigem see võib olla iseloomustus kostja suhtes. Kohus jätab tähelepanuta ka kirjalikud tunnistaja ütlused (tl 10-14), kuna kohus ei saa neid käsitleda tunnistaja ütlustena. Kohus jätab tähelapanuta ka tööajagraafiku (tl. 35), Narva linnavalitsusele hageja poolt edastatud kirjad (tl 40-4, 62, 64-68, 70-75, 81), kuna need on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega, mida antud juhul kohus ei menetlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
35.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
36.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.