lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11941/51

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-11941/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1008
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ALG Liisingu Aktsiaselts10308153(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Eliko Suurkuusk

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11941

Tsiviilasi

N I hagi ALG Liisingu AS vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks, alusetu rikastumise alusel saadu tagastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja N I (isikukood xxx), lepinguline esindaja N Perova Kostja ALG Liisingu AS (registrikood lepinguline esindaja advokaat Heikki Ojamaa

10308153),

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada N I ja ALG Liisingu AS vaheline kompromiss järgmiselt:
1.1.Pooled on korteriomandi omandiõiguse ümbervormistamises kokku leppinud. ALG Liisingu AS annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses) korteriomandi, mille kinnistusraamatu registriosa number on xxx, teise jao omanikukande, mille kohaselt ALG Liisingu AS (registrikood 10308153) on korteriomandi omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse N I (isikukood xxx);
1.2.Kohtumäärus asendab TsMS § 430 lg 6 alusel poolte kandeavalduse ja nendevahelise omandiõiguse ümbervormistamise kokkuleppe notariaalset tõestamist. Käesoleva punkti alusel kinnistusosakonna registriossa tehtavate kannetega kaasnevad mistahes kulud (riigilõivud jms) kannab täies ulatuses N I. Juhul, kui kinnistusosakonna registriossa ei peaks mistahes põhjusel tehtama kanne kohtumääruse alusel, vaid selleks on vajalik esitada veel poolte eraldi notariaalne avaldus, siis kannab taolise avalduse tegemise ja selle alusel tehtavate kannetega kaasnevad mistahes kulud (riigilõiv, notaritasu jms) täies ulatuses N I. Juhul, kui ülalnimetatud kande muutmiseks peavad pooled ilmuma notari juurde vastava notariaalse avalduse koostamiseks, siis korraldab notari juures kohtumise N I, teatades sellest kostjale ette vähemalt viis tööpäeva ja ALG Liisingu AS kohustub tagama oma esindaja kohaloleku notari juures. Kinnistusosakonnas kannete muutmiseks vajalike dokumentide (kohtumäärus ja/või mistahes muu avaldus) edastamise kinnistusosakonnale ja vajadusel täiendava suhtlemise

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

kinnistusosakonnaga, korraldab N I, kes kannab täies ulatuses ka kõik sellega kaasneda võivad kulud;

1.3.ALG Liisingu AS kohustub tasuma N Ile 12 000 eurot kolme tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest N I arveldusarvele xxx AS-s Swedbank;
1.4.Pooled on kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 3 kokku leppinud, et kannavad kõik oma menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-11941 ise;
1.5.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad mistahes kompromissis nimetamata nõuded ja pretensioonid teineteise vastu ja nad kohustuvad taolisi nõudeid ja pretensioone teineteisele mitte esitama ka tulevikus. Kompromissiga lahendatakse lõplikult ja ammendavalt kõik pooltevahelised vaidlusküsimused. Kompromiss jõustub kohtumääruse jõustumisest ja kehtib kuni selles nimetatud kõigi kohustuste kohase täitmiseni poolte poolt. Õigusselguse ja õiguskindluse eesmärgil pooled kinnitavad, et ALG Liisingu AS ei kanna mistahes vastutust selle eest, kui kinnistusosakonnas kannete muutmine peaks mistahes põhjusel viibima;
1.6.N I lepinguline esindaja kinnitab, et ta on N Ile selgitanud kompromissi sisu ja selle kinnitamisega ja tsiviilasja menetluse lõpetamisega kaasnevaid kõiki tagajärgi ja ta omab volitusi kompromissi sõlmimiseks selles esitatud tingimustel;
1.7.Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kohtumäärus ei jõustu või kui see kohtumäärus tühistatakse, ei ole õiguslikku tähendust kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval avaldusel, kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks;
1.8.Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise võimalusest ja selle sisust ning sellega kaasnevatest kõikidest tagajärgedest (TsMS § 430), sellega kaasnevast tsiviilasja menetluse lõpetamise korrast (TsMS § 431) ja tagajärgedest (TsMS § 432).
2.Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega N I hagis ALG Liisingu AS vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks, alusetu rikastumise alusel saadu tagastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.
3.Tagastada N I poolt tsiviilasjas nr 2-18-11941 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 600 eurot N I pangakontole nr xxx ASis Swedbank.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.
5.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on N I (hageja) hagi ALG Liisingu AS (kostja) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks, alusetu rikastumise alusel saadu tagastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled esitasid 10.12.2019 kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
3.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
5.Poolte kokkuleppel ja juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 lühendab kohus kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1200 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivust tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas 600 eurot. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 600 eurot tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kanda hageja pangakontole nr xxx AS-is Swedbank. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja