XX avaldus Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu reaalservituudi seadmise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.01.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja esindajad advokaat Janar Kuus (e-post XXX) Puudutatud isik (vastustaja): Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu, registrikood 70001231, asukoht Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, volitatud esindaja Maa-amet, registrikood 70003098, asukoht Mustamäe tee 51, Tallinn 10621), lepinguline esindaja Hellis Võsu (e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.01.2019 määrus muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Rahuldada XX 04.12.2019 esitatud taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ning võtta tõenditena vastu taotlusele lisatud skeem, tingmärgid ja kaasamise otsus.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus XX kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata, kuna puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.
5.Määruse resolutsiooni punkt 3 ei ole edasikaevatav. Muus osas võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 Asjaolud ja avaldaja nõue
1.24.04.2018 esitas XX (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse reaalservituudi seadmiseks Ristipõllu kinnisasjale (katastrinumber 33801:001:0673, registriosa number 4972850) Vetkamäe kinnisasja kasuks (katastrinumber 33802:002:0761, registriosa number 8495650), mida täpsustas 30.04.2018 ja 16.05.2018.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Kose vallas Vetkamäe kinnisasi, millel puudub reoveekäitlus ja veevarustus on vana amortiseerunud kaevu baasil. Samuti puudub kinnistul kaabliga kiire internetiühendus. Avaldaja soovib ühineda Elasa SA võrguga interneti osas optilise sidekaabliga ja vee ning kanalisatsiooni osas OÜ-ga Kose Vesi. Kuna trassid oli vaja viia uue rajatava Kose Ardu tee alt läbi, saavutas avaldaja Maanteeametiga kokkuleppe, millega avaldaja sai isikliku kasutusõiguse. Antud osas on trassid juba osaliselt rajatud (teetammi alla torud pandud). Lisaks on avaldajal vaja saada Maa-ametilt kui Ristipõllu kinnisasja valdajalt 200 m trassikoridori jaoks nõusolek. Maa-amet pakkus avaldajale trasside rajamise võimalust ümber oma kinnisasja, kuid see suurendaks trasside pikkust 300 meetrit ning sellise lisakulu kandmine ei oleks avaldajale vastuvõetav.
3.Vetkamäe kinnistule on rajatud riigi poolt 500 meetri ulatuses sadeveetoru. Samuti rajatakse seoses uue teega kogujateed ja avaldaja kinnisasi koormatakse uue Kose Ardu tee ehituse tõttu müravallidega mahus 5000 m3.
4.Mell KÜ on esitanud hinnapakkumise, millelt on näha, et kulutused trassiehitusele on proportsionaalsed trassi pikkusega (orienteeruvalt 40 eurot meetri kohta koos kaevise kaevamise, torude paigalduse ja materjalidega). Seega Ristipõllu kinnistule 200 m pikkuse trassi rajamine läheks maksma ca 8000 eurot, 500 meetrine trass läheks maksma ca 20 000 eurot. Pikemale trassile tuleb lisada ka 2 reoveetrassi hoolduskaevu maksumusega ca 1000 eurot tükk. Lisaks tuleb arvesse võtta, et avaldajal on Kose Ardu tee all ligi 100 m trassi juba rajatud.
5.Kui trassi mitte teha ja rajada lokaalsed süsteemid, siis uue puurkaevu meeter maksab hinnanguliselt 100 eurot, vaja on puurida ligi 100 meetri sügavusele, seega puurkaevu kogumaksumus oleks 10 000 eurot. Lisada tuleb ka pumbasüsteem ja kinnistusisene torustik. Reoveekohtkäitlus septiku ja imbväljaku näol maksab ca 5000 eurot, kuid arvestada tuleb ka sellega, et põhjavee kaitstuse tase on selles kohas nõrk.
6.Avaldaja võib enda tarbeks ehitada ja projekteerida tehnosüsteeme ise, mis tähendab, et trassi saab avaldaja rajada ca poole või 2/3 võrra odavamalt võrreldes kaevu või septiku rajamisega, kuna need teenused peab avaldaja sisse ostma. Pikema trassi puhul halveneb tehniline toimivus (lisanduvad rõhulangud ja hooldusvajadus). Trassi rajamisel lisaks avaldaja olemasolevasse kaevisesse ka optilise sidekaabli, mille enda meetri hind on alla 1 euro, kuid kui see töö tellida eraldi, siis küsitakse ligi 10 000 eurot.
7.Avaldaja palub määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4972850 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kanda tähtajatu tehnovõrkude reaalservituut Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 8495650 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks optilise sidekaabli, vee- ja kanalisatsioonitrasside, mille paiknemine, kaevud ja täpsem asukoht on märgitud plaanil, projekteerimiseks, väljaehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik Vetkamäe kinnistu (registriosa nr 8495650) kiire internetiühendusega, vee- ja kanalisatsiooniga varustamiseks ja servituudi tasu maksmiseks. Kohustada Eesti Vabariiki (Keskkonnaministeeriumi kaudu) asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kohustada Eesti Vabariiki (Keskkonnaministeeriumi kaudu) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 4972850 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 8495650 kantud
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 kinnistu igakordse omaniku kasuks tähtajatu tehnovõrkude reaalservituudi sissekandmiseks optilise side kaabli, vee- ja kanalisatsioonitrasside, mille paiknemine ja kaevud on märgitud plaanil, projekteerimiseks, väljaehitamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks ulatuses, mis on vajalik Vetkamäe kinnistu (registriosa nr 8495650) kiire internetiühendusega, vee- ja kanalisatsiooniga varustamiseks ja servituudi tasu maksmiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Eesti Vabariigile kuulub Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus asuv Ristipõllu kinnisasi registriosa numbriga 4972850. Ristipõllu kinnisasja riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.
9.Avaldaja esitas 10.11.2017 Kose Vallavalitsusele taotluse Liiva külas asuva Vetkamäe kinnisasjale detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga planeerida maatulundusmaale uusarendus, s.o äri- ja elamumaa krundid ning teed ja tehnovõrgud. Seega on avaldaja esitanud taotluse Vetkamäe kinnisasja senise sihtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ning ühtlasi Kose valla üldplaneeringu osaliseks muutmiseks.
10.Avaldaja esitas 11.01.2018 Maa-ametile eelkooskõlastuse taotluse vee- ja kanalisatsiooni- ning sidetrasside rajamiseks. 15.01.2018 ehk juba ülejärgmisel tööpäeval taotluse esitamisest sõlmisid XX ja Maanteeamet isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Avaldaja sõlmis viidatud lepingu ilma, et oleks võimalikud trassi asukohad Maa-ametiga kooskõlastanud.
11.Ristipõllu kinnisasja suhtes on sõlmitud riigivara rendileping, mille alusel on OÜ-l Timberfox õigus kasutada Ristipõllu kinnisasja põllumajanduslikul eesmärgil. 16.01.2018 kirjaga nr 6-3/18/575-3 küsis Maa-amet OÜ-lt Timberfox, kas rentnikul on põhjendatud vastuväiteid tehnorajatiste paigaldamise osas Ristipõllu kinnisasjale. 17.01.2018 kirjas teatas OÜ Timberfox, et ei nõustu trasside rajamisega.
12.16.01.2018 e-kirjaga esitas avaldaja Maa-ametile Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (edaspidi ElaSA) poolt väljastatud elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT451HR. Tingimuste tellijaks oli märgitud Osaühing XX.
13.Puudutatud isik on seisukohal, et AÕS §-s 158 sätestatud eeldused ei ole täidetud ning avaldaja taotlus reaalservituudi seadmise ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks on ilmselgelt alusetu. Avaldaja on taotluses avaldanud soovi kahe erineva tehnovõrgu rajamiseks. Esiteks soovib avaldaja rajada puudutatud isikule kuuluvale Ristipõllu kinnisasjale vee- ja kanalisatsioonitrassi ja teiseks soovib ta sinna paigaldada ka sidekaabli. Mitte kummagi tehnovõrgu vajalikkust ei ole avaldaja põhjendanud.
14.Avaldajale kuuluval Vetkamäe kinnisasjal asuva hoone ja avaldaja poolt nõutud liitumispunkti vahemaa on üle poole kilomeetri. Hajaasustuses kasutatakse üksikmajapidamistes veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamiseks reeglina lokaalseid lahendusi. Eriti kehtib see juhul, kui võimalikud liitumispunktid on nii kaugel kui Vetkamäe kinnisasja puhul. Puurkaevu rajamine ning reovee kohtpuhasti või kogumismahuti paigaldamine Vetkamäe kinnisasjale oleks käesoleval juhul majanduslikult otstarbekam, s.t oluliselt odavam lahendus kui ca 500 m pikkuste veeja kanalisatsioonitrasside rajamine. Lisaks on kinnisasjal olemas salvkaev, mille renoveerimist võiks alternatiivina samuti kaaluda. Puudutatud isiku seisukohaga nõustuvad nii piirkonnas ühisveevärki ja kanalisatsiooni korraldav ja haldav OÜ Kose Vesi kui ka Kose Vallavalitsus.
15.Avaldaja on lisaks vee- ja kanalisatsioonitrassile soovinud koormata puudutatud isikule kuuluvat Ristipõllu kinnisasja ka sidekaabli servituudiga. Puudutatud isiku arvates ei ole ka sidekaabli servituut Vetkamäe kinnisasja eesmärgipäraseks
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 kasutamiseks ega majandamiseks vajalik. Ühe eramajapidamise tarbeks vajalik internetiühendus on võimalik ja kordades odavam lahendada traadita ühendusega. Puudutatud isiku arvates on vajalik internetiühendus tegelikkuses olemas. Avaldaja räägib avalduses vaid „kaabliga kiire internetiühenduse“ puudumisest, kuid ei ole isegi väitnud, et internetiühendus praegu puuduks, ega mitte kuidagi põhjendanud sidekaabli vajalikkust.
16.Kõiki asjaolusid arvestades ei ole eluliselt usutav, et avaldaja tegelik tahe ja sisuline huvi on seada servituudid oma majapidamise tarbeks. Selliste trasside rajamine saaks olla majanduslikult otstarbekas ainult suurema arendusprojekti jaoks. Samuti oleks praegusel juhul elektroonilise side küsimuse lahendamiseks taotletust oluliselt odavamaid võimalusi.
17.Avaldaja poolt nõutud servituut puudutatud isiku huvidega ei arvesta, vaid kahjustab oluliselt puudutatud isiku huve. Seejuures piirab avaldaja poolt nõutud servituut nii praegust kasutusviisi kui ka kehtiva Kose valla üldplaneeringuga Ristipõllu kinnisasjale määratud äri- ja tootmismaa juhtotstarbele vastava detailplaneeringu koostamist. Samuti tooks servituudi seadmine avaldaja poolt nõutud asukohta puudutatud isikule kaasa Ristipõllu kinnisasja suhtes sõlmitud kehtivast rendilepingust tuleneva lepingulise vastutuse. Avaldaja on nõudnud servituuti täpselt Ristipõllu kinnisasja keskosast ning on ilmselge, et kui pinnase töötlemisel on keelatud mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna, on kinnisasja põllumajanduslik kasutamine oluliselt piiratud.
18.Ristipõllu kinnisasja suhtes kehtivad juba praegu väga ulatuslikud kitsendused ning seoses Tartu maantee uue teelõigu ehitusega lisandub Ristipõllu kinnisasjale lähiajal veel olulisi kitsendusi. Tehnovõrkude rajamise tavapärane praktika on, et uued kitsendusi põhjustavad objektid kavandatakse võimalusel juba olemasolevatesse kaitsevöönditesse. Käesoleval juhul ei ole mõjuvaid põhjuseid sellest põhimõttest kõrvale kaldumiseks. Eelkõige väheneks kitsenduste seadmise tõttu maa-ala, millele oleks võimalik määrata hoonestusala ning ehitusõigus.
19.Kose valla üldplaneering näeb avaldajale kuuluval ka Vetkamäe kinnisasjal ette osaliselt äri- ja tootmismaa segahoonestusala juhtotstarbega ala, millel on detailplaneeringu kohustus, ja metsaala (detailplaneeringu kohustuseta) juhtfunktsiooniga ala. Kui avaldaja soovib sisuliselt kavandada tehnovõrke tulevase detailplaneeringu elluviimiseks, on ainuvõimalik ja ainuõige detailplaneeringu vastavad ülesanded lahendada planeeringumenetluse käigus.
20.Avaldaja püüab näidata, et alternatiivsete lahenduste kasutamine on tema jaoks tunduvalt kulukam kui trasside rajamine läbi Ristipõllu kinnisasja. Seejuures esitab avaldaja arvutuskäigu teadlikult moonutatult endale kasulikus suunas ega tõenda kuidagi, et lokaalsete süsteemide rajamine on oluliselt kulukam. Erinevalt avaldaja poolt väidetust on veebilehel märgitud puurkaevu hinnanguliseks maksumuseks Harjumaal ca 75 eurot meetri kohta ning puurkaev joogivee tarbeks peaks olema eelduslikult sügavusega 30 meetrit. Kui asendada avaldaja poolt kasutatud arvutuskäigus moonutatud numbrid veebilingil olevate numbritega, oleks puurkaevu eeldatav maksumus (30 x 75) 2250 eurot. Kose Vallavalitsuse 25.09.2018 vastusest selgub, et kohalik omavalitsus on seisukohal, et Vetkamäe kinnistu reoveepuhastus on võimalik lahendada kinnistusiseselt ja selle maksumus on oluliselt väiksem kui avaldaja esitatud hind.
21.Puudutatud isik on seisukohal, et AS K.U.Mell hinnapakkumine juba tehtud tööde kohta ei ole võrreldav avaldaja soovitud asukohta tehnorajatiste rajamiseks vajalike töödega. Avaldaja on korduvalt väitnud, et tema poolt läbi Ristipõllu kinnisasja soovitud tehnorajatised paigaldatakse ca 1,8 meetri sügavusele. Seega on avaldaja
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 soovitud tehnorajatised kavandatud ca 2,2 meetrit maapinnale lähemale, kui trassid, mis rajati Kose-Ardu teemaa alla (4 meetri sügavusele). See omakorda tähendab tunduvalt väiksemat kaeviku kaevamise ja tagasitäite mahtu. Esitatud AS K.U.Mell hinnapakkumisega ei tõenda avaldaja seda, kui palju reaalselt Ristipõllu kinnisasja läbiva tehnorajatise rajamine avaldaja soovitud asukohas maksab ning avaldaja toodud rajatiste paigaldamise maksumus on spekulatiivne. Maakohtu määrus
22.Harju Maakohus jättis XX avalduse Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) vastu reaalservituudi seadmise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud avaldaja kanda, kuid kindlaks määramata, kuna puudutatud isikul menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 2).
23.Määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus küsimustes, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga Vetkamäe, Liiva küla, Kose vald, Harjumaa (registriosa nr 8495650), puudutatud isikule kuulub avaldajale kuuluva kinnistuga külgnev Ristipõllu kinnistu (registriosa nr 4972850).
24.Kohus on seisukohal, et avaldaja nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 ja § 158 lg 2. AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. AÕS § 158 lg-st 2 tulenevalt võib AÕS § 158 lõikes 1 sätestatud juhul kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga.
25.Lähtuvalt AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud tingimustest on avaldajal õigus nõuda reaalservituutide seadmist, kui on täidetud järgmised tingimused – tehnovõrgud on avaldaja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud (1), tehnovõrkude ehitamine ei ole puudutatud isikule kuuluvat kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi (2).
26.Avaldaja soovib optilise sidekaabli ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamist. Kohus on avaldajale 30.08.2018 määruses (kd I lk 155-156) selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning asjaolu, et käesolevas asjas on avaldaja kohustus tuua välja asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, et avaldaja soovitud tehnovõrgud on vajalikud avaldaja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks ning et avaldaja soovitud tehnovõrkude ehitamine ei ole puudutatud isiku kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas kui avaldaja soovitud asukohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
27.Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et kaabliga internetiühendus on avaldajale kuuluva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalik. Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema kinnistul ei ole võimalik internetiühendust tarbida muul viisil kui optilise sidekaabli paigaldamise kaudu. Kohus on seisukohal, et avaldaja kinnistul asuva majapidamise varustamine internetiga on võimalik ka traadita ühenduse kaudu ning avaldaja ei ole kohtu ette toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks puudutatud isiku kohustamist optilise sidekaabli talumiseks. Seega on kohus seisukohal, et avaldaja avaldus tuleb optilise sidekaabli osas AÕS § 158 lg 1 ja 2 alusel rahuldamata jätta, kuna avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 avaldajale kuuluva Vetkamäe kinnistu eesmärgipärane kasutamine või majandamine ei ole optilise sidekaablita võimalik.
28.Samuti leiab kohus, et avaldaja ei ole ka seoses vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise nõudega toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud eeldused on täidetud. Avaldaja selgituste kohaselt soovib avaldaja, et puudutatud isikule kuuluvale Ristipõllu kinnistule võimaldatakse vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamist just avaldaja soovitud kohta, kuna sellisel juhul on see avaldajale kõige soodsam. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole antud juhul välja toonud asjaolusid, millest ilmneks, et tema majapidamise teenindamiseks on tarvilik vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamine. Nähtuvalt esitatud asjaoludest on avaldaja majapidamise teenindamine võimalik lokaalsete lahendustega, s.o puurkaevu rajamise ja reovee kohtpuhasti või kogumismahuti paigaldamise kaudu. Nimelt ilmneb OÜ Kose Vesi 21.02.2018 kirjast (kd I lk 83), et ühe majapidamise liitumine Kose aleviku üldveevärgiga ei ole majanduslikult mõistlik, avaldajal on võimalik rajada puurkaev ning paigaldada reovee kohtpuhasti või kogumiskast. Avaldaja on asunud seisukohale, et lokaalsete süsteemide rajamine oleks kallim kui vee- ja kanalisatsioonitrasside puhul, kuid kohtu hinnangul on avaldaja vastavad väited põhjendamatud ning tõendamata. Avaldaja väitel tuleks puurkaev rajada 100 meetri sügavusele ning ühe meetri maksumus oleks 100 eurot, mis tähendab, et avaldaja hinnangul läheks puurkaevu rajamine kokku maksma 10 000 eurot. Kohus märgib, et avaldaja ei ole oma väidete kinnitamiseks asjakohaseid tõendeid esitanud, samas kui Kose Vallavalitsuse 25.09.2018 kirjast (kd I lk 182) ilmneb, et Kose Vallavalitsusele pädevate isikute poolt koostatud ja esitatud puurkaevude ehitusprojektidest võib järeldada, et enamikul juhtudest uue puurkaevu rajamisel saavutatakse üksikmajapidamise jaoks vajalik olmevesi ca 25 kuni 35 meetri sügavusest puurkaevust. Samuti ilmneb avaldaja enda viidatud www.puurkaev.eu kodulehelt, et puurkaevu rajamise hind Harjumaal on hinnanguliselt 75 eurot meetri kohta, mis tähendab, et avaldaja kinnistule puurkaevu rajamise maksumus on ligikaudu 2250 euro (30x75), mitte avaldaja väidetud 10 000 eurot.
29.Täiendavalt on avaldaja väitnud, et reovee kohtkäitluse maksumus oleks 5000 eurot, kuid nähtuvalt Kose Vallavalitsuse 25.09.2018 kirjast (kd I lk 182) ilmneb, et ühele perele mõeldud biopuhasti maksab ca 2100-2700 eurot, seega on ka reovee käitlemine tegelikkuses oluliselt soodsam avaldaja väidetust. Samuti tuleb arvesse võtta, et avaldajal oli võimalik hajaasustuse programmi raames taotleda toetust tulenevalt Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrusest „Hajaasustuse programm“. Kose Vallavalitsuse kodulehelt (https://www.kosevald.ee/hajaasustuse-programm) nähtuvalt toetati veevarustussüsteemidega seotud tegevusi suurusjärgus 2308-3569,76 eurot, mis tähendab, et tegelikkuses osutuks avaldaja jaoks lokaalsete lahenduste rajamine veelgi soodsamaks kui eelduslik maksumus ca 5000 eurot (2250 + 2700). 22.02.2018 määruse „Hajaasustuse programm“ § 5 lg 4 kohaselt toetakse vastavaid projekte kuni 67% ulatuses, mis tähendab, et avaldaja lokaalsete süsteemide rajamise ligikaudne kogukulu oleks 1650 eurot (5000x0,33).
30.Avaldaja ende väidete kohaselt oleks avaldaja kulu seoses avaldaja soovitud asukohta vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisega ligikaudu pool või 2/3 8000 eurost, s.t summas 2600-4000 eurot, mis tähendab, et lokaalsed lahendused oleksid avaldaja jaoks ka soodsamad, kui puudutatud isikule kuuluvale kinnistule trasside rajamine avaldaja soovitud asukohta.
31.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust on avaldajal võimalik mõistlike kuludega rajada oma kinnistu teenindamiseks sobivad lokaalsed lahendused, mis tähendab, et avaldaja kinnistu kasutamine on võimalik ka ilma puudutatud isiku kinnistule vee- ja
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 kanalisatsioonitrasse rajamata, seega ei ole AÕS § 158 lg-s 1 nimetatud eeldused täidetud. Kohus märgib, et eelviidatud järeldust toetab ka avaldaja poolt 04.12.2018 kohtuistungil tehtud mööndus, mille kohaselt avaldaja kinnitas, et veekommunikatsioonide küsimus ei ole tegelikkuses tõepoolest probleem (kd I lk 20 pöördel).
32.Seoses avaldaja väidetega, et avaldaja kinnistul on suur äriline potentsiaal ning tõenäoliselt soovib avaldaja oma kinnistul ehitustegevust teostada ning kinnistut arendama asuda, märgib kohus, et Kose Vallavalitsus on avaldajale juba 27.02.2018 kirjas selgitanud, et olukorras, kus avaldaja soovib rajada suurema veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, tuleb avaldajal ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 4 ja seadustiku lisa 1 koostoimes esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Avaldaja vastavaid dokumente esitanud ei ole. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et juhul, kui avaldaja asub oma kinnistut arendama ning kinnistule rajatakse enam kui üks majapidamine, on avaldajal tulevikus võimalik rajada suurem veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik, kui avaldaja esitab kõik seadusest tulenevatele nõuetele vastavad dokumendid ning tegutseb kooskõlas vastava ala detailplaneeringuga. Seni, kuni avaldaja kinnistul on üks hoone, on avaldajal võimalik oma majapidamist igakülgselt teenindada lokaalsete lahenduste kaudu ning avaldaja nõue reaalservituudi seadmise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes tuleb rahuldamata jätta, kuna AÕS § 158 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Määruskaebus
33.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus rahuldada, määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
34.Määruskaebuse kohaselt on kohus asja lahendamisel kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme, rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid.
35.Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et käesoleval juhul ei ole täidetud reaalservituudi seadmise eeldused. Nimelt on kohus täiesti tähelepanuta jätnud olulise asjaolu – puudutatud isik on nõustunud avaldaja kasuks kinnisasja reaalservituudiga koormamisega ehk teisisõnu on puudutatud isik jaatanud avaldajal reaalservituudi seadmise eelduste olemasolu. Nimelt on puudutatud isik oma 23.04.2018 vastuses avaldaja avaldusele kirjutanud, et ta ei ole keeldunud Ristipõllu kinnisasjale vee- ja survekanalisatsioonitrassi ning sidekaabli rajamise kooskõlastamisest ega edaspidisest Ristipõllu kinnisasja koormamisest piiratud asjaõigusega, vaid ta soovib leida tehnorajatiste asukohale mõlema osapoole ja puudutatud isikute huve võrdselt arvestava, otstarbeka ja sobiva lahenduse. Ka Maa-amet on oma 30.04.2018 kirjas öelnud, et ta ei ole keeldunud reaalservituudi seadmisest (soovivad kokkulepet üksnes asukoha ja hinna osas) avaldaja kasuks. Avaldaja on seisukohal, et kuna puudutatud isik (sh Maa-amet) oli nõus Ristipõllu kinnisasja koormamiseks piiratud asjaõigusega, siis tuleb sellist käitumist õigussuhtes käsitleda vähemalt pakkumuse ettepanekuna võlaõigusseaduse § 16 lg 2 mõistes, sest ühestki avaldajale adresseeritud kirjast ei ole võimalik välja lugeda seda, et oma pakkumusega ei soovita olla seotud. Seega ei olnud kohtul enam vajalik tuvastada seda, kas tehnorajatised on avaldaja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud. Kuna menetlusosalised ei jõudnud kokkuleppele üksnes servituudi asukohas, siis oleks kohus pidanud vaidluse lahendamisel lähtuma AÕS § 158 lg 3 ja määrama ise servituudi asukoha, sisu ja tasu.
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399
36.Isegi siis, kui puudutatud isik ei oleks olnud nõus kinnisasja reaalservituudiga koormamisega, esineksid antud juhul kõik AÕS § 158 lg 1 sätestatud eeldused kinnisasja koormamiseks reaalservituudiga. Kuigi nimetatud sättest võiks välja lugeda, et taluda tuleb ehitatavaid rajatisi, pole tegelikult selline olnud seadusandja mõte ja selline on hetkel ka kehtiv kohtupraktika. Riigikohus on rõhutanud tsiviilasjas nr 2-1517137, et nii AÕS § 158 kui ka § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama. Seega on avaldaja arvates ebaõige kohtu seisukoht, justkui oleks avaldaja pidanud esitama Kose Vallavalitsusele ehitusteatise ja ehitusprojekti. Kinnisasja reaalservituudiga koormamisega ei käsitleta ehitusõigust (haldusmenetlus), vaid kinnisasjale piiratud asjaõiguse seadmist, mistõttu on ehitusseadustiku sätetele tuginemine ennatlik isegi siis, kui ehitusseadustik nõuaks enne avaldaja poolt soovitud ehitustegevusega alustamist ehitusteatise ja ehitusprojekti olemasolu.
37.Vaidlust ei saa avaldaja arvates olla ka selles, et optilise sidekaabli ning vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine on avaldaja kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik. Kiire internetiühendus, puhas vesi ja keskkonnanõuete täitmine on kindlasti sellised olulised teemad, milleta pole avaldaja kinnistu eesmärgipärane kasutamine võimalik. Küsimus saaks avaldaja arvates tekkida üksnes selles, kas nimetatud tehnorajatiste ehitamine on kinnisasja kasutamata võimalik või mitte või on nende ehitamine teises kohas avaldaja jaoks ülemääraselt kulukas. Avaldaja on seisukohal, et tehnorajatiste ehitamine oma kinnistule on avaldaja jaoks ülemäära kulukas ja ka siis ei ole võimalik kinnistu eesmärgipärane kasutamine.
38.Kohus on kulukuse küsimust lahendades lähtunud ainult lokaalsete lahenduste ehitamise kuludest, kuid selleks, et saada puhast vett, tuleb puurkaevule lisaseadmena soetada puhastusseade erinevate kahjulike keemiliste elementide eraldamiseks või vähendamiseks. Puurkaevu sügavus 30 m ei taga kohe kindlasti sellise kvaliteediga vett, mida oleks võimalik tarbida joogiveena. Sellepärast on avaldaja esitanud ka oma arvestuse oluliselt sügavama puurkaevu väljaehitamise kohta. Kuid ka see ei pruugi tagada joogivee olemasolu ilma täiendava puhastusseadmeta. Vastav seade vajab lisaks soetamiskulule nii hooldamise kui ka vee puhastamiseks vajalike erinevate ainete soetamise kulude tegemist. Sama kehtib ka kanalisatsioonitrassi ehitamise osas, sest ka see ei toimi ilma kemikaalideta. Lisaks on avaldajale teada, et sellised süsteemid ei ole eriti töökindlad. Imbsüsteemi ehitamine oleks avaldaja arvates aga vastuolus keskkonnanõuetega, sest kui pind on nõrgalt kaitstud, siis imbub reovesi kiirelt põhjavette.
39.Nimelt on Kose valla uue üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt Kose aleviku lõunapoolne osa nõrgalt kaitstud pinnasega. Vaidluse lahendamisel on täiesti tähelepanuta jäetud Kose Vallavolikogu 26.01.2018 määrus nr 8 lisana kinnitatud „Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029“. Nimetatud arengukava p 3.3.1 on samuti öeldud, et vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kose alevik nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Arengukava p 4.6.1 käsitleb ka projekt nr PR- 13 raames ühele elamukrundile liitumisvõimaluse loomist, mis võib avaldaja arvates olla just avaldajale kuuluv elamukrunt. OÜ Kose Vesi on esitanud 15.01.2019 Kose vallale oma ettepanekud üldplaneeringu eelnõule, kus öeldakse selgesõnaliselt, et ainus jätkusuutlik ning majanduslikult mõistlik lahendus on planeerida ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine (reoveekogumisalad) sellistele kiirelt kasvavatele piirkondadele. Seda, et vaidlusalune piirkond on kiirelt arenev, on leidnud ka
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 puudutatud isik ja Kose Vallavalitsus oma 27.02.2018 kirjas. Arvestades seda, et avaldaja kinnistu kõrvale ehitatakse uut neljarealist maanteed, siis hakkab see kindlasti mõjutama joogivee kvaliteeti.
40.OÜ Kose Vesi väljastas avaldajale 17.01.2019 tehnilised tingimused torustike ehitamiseks, kus esitatakse omapoolne tahteavaldus selle kohta, et trassid tuleksid avaldaja poolt soovitud asukohta. Puudutatud isiku poolt välja pakutud variant lahendada kõik probleemid lokaalselt tähendaks sisuliselt seda, et avaldajat sunnitakse tegema suuremaid kulutusi teadmises, et need nagunii ei taga avaldajale puhta joogivee saamist, nõuetekohase reovee ärajuhtimist ja kiire ning tõrgeteta internetiühenduse olemasolu.
41.Kiire interneti küsimus ei tohiks avaldaja arvates olla erinevate ministeeriumite lõikes erinev. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud „Eesti Infoühiskonna arengukava 2020“, mille kohaselt on 2020. aastaks kõigil Eesti elanikel kättesaadav andmeside kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja 60 protsenti andmeside püsiühendusega kasutajatel on kuue aasta pärast andmeside kiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Sellise andmeside püsiva ja tõrgeteta kiiruse saavutamine ei ole võimalik läbi mobiilsidevõrgu, mistõttu eeldab ka nimetatud arengukava valguskaabli kaudu andmesideteenuse edastamist. Puudutatud isiku põhjendused on vastuolus riigi erinevate oluliste dokumentidega. Kõik avaldaja poolt käesolevas menetlusdokumendis viidatud arengukavad jms riiklikud dokumendid on avalikult kättesaadavad ja pidid olema puudutatud isikule teada, mistõttu ei pidanud avaldaja neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 kohtule esitama.
42.Puudutatud isik on oma menetlusdokumentides tuginenud asjaolule, et avaldaja poolt soovitud asukohta tehnorajatiste ehitamine vähendaks Ristipõllu kinnisasja väärtust. Samas pole puudutatud isik kordagi märku andnud, mida tema väidetav kinnisasja väärtuse vähenemine rahaliselt tähendaks ja kohus pole kohustanud selleks puudutatud isikut ka oma väiteid tõendama. Seetõttu on avaldaja arvates paljasõnaline ja tõendamata puudutatud isiku väide, et avaldaja poolt soovitud asukohale tehnorajatiste ehitamisel väheneks Ristipõllu kinnistu väärtus. Kohus on kohaldanud valesti tõendamiskoormust, sest TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab võimalikku kinnistu väärtuse vähenemist tõendama puudutatud isik. Puudutatud isik ei ole usutavalt tõendanud, et tehnovõrkude ja –rajatiste kulgemine avaldaja poolt määratud asukohas riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.
43.Kohus on ebaõigesti hinnanud OÜ Kose Vesi 21.02.2018 kirja, milles väidetakse, et ühe majapidamise liitumine Kose aleviku üldveevärgiga ei ole majanduslikult mõistlik. Avaldaja arvates on OÜ Kose Vesi kirja mõte seisnenud selles, et kui nemad peaksid selle torustiku välja ehitama, siis poleks see majanduslikult mõistlik. Samas ei ole ka OÜ Kose Vesi selle vastu, et avaldaja kinnistu liidetakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Ilmselgelt ei taha OÜ Kose Vesi endale võtta kohustust ehitada ise liitumispunkt välja vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele, sest ühe kinnistu liitumine pole tema jaoks majanduslikult otstarbekas. Avaldaja jaoks on aga majanduslikult otstarbekam ehitada ise välja torustik selleks, et liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, sest ainult siis on avaldajale tagatud puhta joogivee saamine ning keskkonnanõuetele vastav reovee ärajuhtimine.
44.Ka puurkaevu rajamise maksumuse küsimust lahendades on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Avaldaja esitas oma 18.09.2018 menetlusdokumendis andmed lähtudes eeldusest, et sellise sügavusega puurkaev võimaldab saada vett, mida on võimalik ka juua ilma eraldi puhastusseadmeid soetamata. Kohus pole jälgitavalt põhjendanud, miks ta leiab, et Kose Vallavalitsuse poolt 25.09.2018 esitatud dokumentaalne tõend on kuidagi usaldusväärsem võrreldes avaldaja poolt esitatuga.
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399
Menetluse edasine käik
45.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
46.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõigusnorme õigesti. Puudutatud isik ei ole andnud nõusolekut avaldaja kasuks kinnisasja reaalservituudiga koormamiseks. Puudutatud isik nõustub kohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole valdaja esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et kaabliga internetiühendus on avaldajale kuuluva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalik. Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema kinnistul ei ole võimalik internetiühendust tarbida muul viisil kui optilise sidekaabli paigaldamise kaudu ega näidanud, et internetiühendus praegu puuduks. Avaldaja kinnisasjal on hetkel olemas Telia internetikaabel, seega ei ole AÕS § 158 eeldused internetikaabli osas täidetud. Puudutatud isik leiab sarnaselt kohtu, OÜ-ga Kose Vesi ja Kose Vallavalitsus, et avaldaja majapidamise varustamiseks on võimalik rajada lokaalsed süsteemid, rajades puurkaevu ja paigaldades reovee kohtpuhasti, biopuhasti või kogumismahuti. Avaldajale kuluva kinnisasja suurus on 12,44 ha, seega ei saa avaldaja väita, et tema kinnisasjale lokaalsete süsteemide rajamine oleks võimatu. Lisaks tunnistas avaldaja kohtuistungil, et vee ja kanalisatsiooni küsimus ei ole probleemiks, kuna need on Vetkamäe kinnisasjal olemas. Järelikult ei ole AÕS § 158 eeldused täidetud. Trasside rajamine avaldaja soovitud asukohta välistab Ristipõllu kinnisasja hoonestamise ja seeläbi väheneb kinnisasja väärtus. Kavandades trassi kinnistu piiri äärde, on tagatud Ristipõllu kinnisasja väärtuse säilimine, sest kinnisasja on võimalik hoonestada. Tavapäraselt vee- ja kanalisatsioonitrassidele ehitamist ei võimaldata trassi toimimise ja hooldamise ohtu sattumise tõttu. Kohus on tõendamiskoormuse õigesti jätnud avaldajale, sest AÕS § 158 lg-st 1 tuleneb üheselt, et avaldaja peaks tõendama, et tema kinnisasja eesmärgipärane kasutamine ilma teist kinnisasja koormamata ei ole võimalik. Selliseid tõendeid avaldaja esitanud ei ole. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi analüüsi selle kohta, mis tõendaks tema väidet, et 35 m sügavuselt ei oleks võimalik joogivett kätte saada. Ei ole usutav, et Kose vald jätaks selle ütlemata, et 35 m sügavustest puurkaevudest saadav vesi oleks joogikõlbmatu. OÜ Kose Vesi on oma vastuskirjas puudutatud isikule 21.02.2018 märkinud, et võimalikke liitumispunkte on lisaks avaldaja esitatule veel ning trasside paigutamine Ristipõllu kinnisasja piiri äärde ei takista kuidagi liitumispunktide asukoht. Avaldaja ei ole isegi kaalunud trasside rajamist mõne teise liitumispunkti kaudu. Puudutatud isik ei näe trassi asukohana muid alternatiive, kui kinnisasja serva mööda, kuna Ristipõllu kinnistu arendamisel ei jää keskpingeliin ja pinnastee suure tõenäosusega samasse kohta. Tehnovõrkude küsimus tuleb lahendada detailplaneeringuga. Arengukava täidavad riik ja kohalik omavalitsus vastavalt eelarvelistele võimalustele.
47.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
48.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 14.01.2019 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
49.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette materiaalõiguse normi väära kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist, sh tõendamiskoormuse vale jagamist, asjaolude vale tuvastamist, tõendite nõudmata ja hindamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul eelnev maakohtule ette heidetav ei ole.
50.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus avaldajale 30.08.2018 määruses nõuetekohaselt selgitanud tõendamiskoormust ning juhtinud tähelepanu, et avalduse edukus sõltub sellest, kas avaldaja suudab põhistada AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemise. Maakohus on ka õigesti selgitanud, et eelkõige on avaldajal kohustus välja tuua asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, et soovitud tehnovõrgud on vajalikud tema kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks ning et soovitud tehnovõrkude ehitamine ei ole puudutatud isiku kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas kui avaldaja soovitud asukohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Maakohus on õigesti juhtinud avaldaja tähelepanu vajadusele esitada oma väiteid põhistavad tõendid selle kohta, et tehnovõrkude rajamine muusse kui avaldaja soovitud asukohta on ebamõistlikult kallis. Maakohus on määranud avaldajale täiendava seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaja.
51.Eeltoodule tuginedes ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohtule ette heidetav tõendamiskoormuse vale jagamine ja puudutatud isikult tõendite nõudmata jätmine temale kuuluva kinnistu väärtuse vähenemise väite põhistamiseks, kuivõrd kohus jättis avalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei ole seda vaatamata kohtu selgitustele põhistanud. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega, milles kehtib kohtule TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgne uurimispõhimõte, ei võta see avaldajalt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Tõendid oma väidete põhistamiseks tuli esitada avaldajal. Eelnimetatud kohustuse olemasolu hagita menetluses on sedastanud ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-174751/34, p 14).
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohule ette heidetav ka materiaalõiguse väär kohaldamine ja asjaolude vale tuvastamine.
53.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik kordagi avaldanud nõustumust avaldaja soovitud tingimustel reaalservituudi seadmisega Ristipõllu kinnistule Vetkamäe kinnistu kasuks. Avaldaja on puudutatud isiku seisukohast ekslikult aru saanud. Oma mittenõustumist avaldaja soovitud tingimustel reaalservituutide seadmisega Ristipõllu kinnistule on puudutatud isik väljendanud ka määruskaebusele esitatud vastuses. Maakohus ei ole puudutatud isiku seisukohta valesti mõistnud ning nõustuda ei saa kaebajaga selles, et maakohtu järeldus reaalservituutide seadmise eelduste mitteolemasolu kohta on ebaõige. Õige on küll see, et puudutatud isik on teinud omapoolse ettepaneku servituutide asukoha osas, millega aga avaldaja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nõustunud ei ole. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et menetlusosalised kompromissile ei jõudnud, tuli maakohtul tuvastada, kas avaldaja soovitud tehnovõrgud on tema kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks vajalikud. Vastav kohtu kohustus, kontrollida avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust, tulenes eelviidatud TsMS § 477 lg-st
7.Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldus ei ole tõendatud, ei saanud maakohtul tekkida ka kohustust servituudi tingimuste määramiseks.
54.Selleks, et avaldus oleks edukas, tuli avaldajal oma väited mitte ainult usutavaks teha, vaid neid ka põhistada. Väite põhistamine on TsMS § 235 tulenevalt kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
55.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks optilise sidekaabliga internetiühenduse vajalikkus avaldajale kuuluva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks.
56.Avalduses ja selle täienduses on tuginetud vaid väitele, et kinnistul puudub kiire interneriühendus, millega seoses tekkis mõte ühendada majavaldus Elasa SA võrguga. 02.07.2018 menetlusdokumendis on avaldaja tuginenud väitele, et kiire interneti ühendus on riiklikult prioriteetne ülesanne. Kõigele eelnimetatule on avaldaja tuginenud ka 18.09.2018 menetlusdokumendis. 04.12.2018 istungil on avaldaja väitnud, et põhiline küsimus puudutab internetiühendust ja selgitanud, et kui riik väidab, et tema kinnistu on suure ärilise potentsiaaliga, siis kohaldub sama avaldaja kinnistu suhtes. Määruskaebuses tugineb avaldaja jätkuvalt sellele, et kiire internetiühendus on selline teema, milleta kinnistu eesmärgipärane kasutamine võimalik ei ole ning tehnorajatiste ehitamine oma kinnistule on ülemäära kulukas, kuid ei ole seda põhistavaid tõendeid endiselt esitanud. Kaebaja tugineb ka väitele, et „Eesti Infoühiskonna arengukava 2020“ näeb 2020 aastaks kõigile Eesti elanikele ette andmeside kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ning sellise andmeside püsiva ja tõrgeteta kiiruse saavutamine ei ole läbi mobiilsidevõrgu võimalik. Samas ei ole avaldaja kordagi väitnud ega põhistanud seda, et internetiühendus Vetkamäe kinnistul üldse puudub või on problemaatiline või ei ole muul viisil kui optilise sidekaabli kaudu võimalik. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et avaldaja ei ole esitanud vastuväidet ka puudutatud isiku väitele selle kohta, et avaldaja kinnistul on hetkel olemas Telia internetikaabel, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus maakohtu otsustust muuta.
57.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks AÕS § 158 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetus seoses vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise nõudega puudutatud isiku kinnistule avaldajale kuuluva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks.
58.Avalduses ja selle täienduses on avaldaja tuginenud sellele, et talle kuuluval kinnistul puudub reoveekäitlus ja veevarustus on vana amortiseerunud kaevu baasil, millega seoses tekkis mõte ühendada majavaldus vee ja kanalisatsiooni osas OÜ-ga Kose Vesi. 18.09.2019 menetlusdokumendis on avaldaja väitnud, et puudutatud isiku kinnistule tema soovitud tingimustel 200 m ulatuses trasside rajamine läheks maksma 8000 eurot, avaldaja enda kinnistule puurkaevu rajamine 100 m sügavusele maksaks 10 000 eurot, millele lisandub pumbasüsteem ja kinnistusisene torustik ning reoveekohtkäitlus septiku ja imbväljakuga maksaks 5000 eurot. Samas ei ole avaldaja oma väiteid põhistavaid tõendeid esitanud. 04.12.2018 istungil on avaldaja üldse asunud seisukohale, et vee kommunikatsioonide küsimus ei ole probleem. Tõendite esitamata jätmist arvesse võttes leidis maakohus õigesti nii Kose Vallavalitsuse 25.09.2018 kirjale, avaldaja enda poolt viidatud kodulehel avaldatud andmetele kui ka Kose Vallavalitsuse kodulehel avaldatud infole tuginedes, et lokaalsete süsteemide rajamise maksumus on avaldaja väidetust oluliselt väiksem ning mittekulukam ja esile toodud asjaolude kohaselt on avaldaja kinnistu teenindamine võimalik lokaalsete lahendustega. Maakohtule ei ole tõendite ebaõige hindamine ette heidetav, kuna OÜ Kose Vesi 21.02.2018 kirjast nähtub üheselt, et nende hinnangul ei oleks ühe majapidamise liitumine antud olukorras Kose aleviku ühisvee- ja kanalisatsiooniga majanduslikult mõistlik.
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399
59.Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjas kõige olulisem mitte OÜ Kose Vesi arvamus, vaid asjaolu, et avaldajal tuli määruskaebuse edukaks lahendamiseks esitada tõendid selle kohta, et tema kinnistule lokaalsete lahenduste rajamine on nii maakohtu arvestatust kui ka puudutatud isiku kinnistule soovitud viisil vee ja kanalisatsioonitrassi rajamisest kulukam ning tehnovõrgud on vajalikud tema kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks. Täiendavalt tuli avaldajal põhistada ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et puurkaevule tuleb lisaseadmena soetada puhastusseade erinevate kahjulike keemiliste elementide eraldamiseks või vähendamiseks, mis vajab lisaks soetamiskuludele ka hooldus- ja puhastuskulude tegemist ning isegi siis ei ole tagatud vajaliku joogivee saamine, ka ei toimi kanalisatsioonitrass kemikaalideta, pole eriti töökindel ning lisaks on imbsüsteemi ehitamine vastuolus keskkonnanõuetega. Kuivõrd kõik eelnimetatud väited on põhistamata ja tõendid esitamata jäänud, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
60.Avaldaja esitatud väiteid ei tõenda määruskaebusega esitatud OÜ Kose Vesi poolt 17.01.2019 väljastatud tehnilised tingimused, kuna see dokument ei tõenda, et lokaalsete süsteemide rajamine avaldaja kinnistule on avaldaja poolt puudutatud isiku kinnistule soovitud kujul tehnovõrkude rajamisest kulukam ega sedagi, et vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine on vajalik tema kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks.
61.Avaldaja poolt 04.12.2019 esitatud uued tõendid ei anna samuti alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi Vetkamäe maaüksuse maakasutuse täpsustus valla uue üldplaneeringu eelnõus ning avaldaja sellest tehtud järeldus tehnosüsteemide vajalikkusest tulevikus, ei tõenda AÕS § 158 lg 1 sätestatud eelduste esinemist. Nii seaduse kui Riigikohtu praktika kohaselt tuli avaldajal kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, et soovitud tehnovõrgud on vajalikud Vetkamäe kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks ning et tehnovõrkude ehitamine ei ole Ristipõllu kinnisasja kasutamata võimalik või on nende ehitamine teises asukohas ülemääraselt kulukas. Kuivõrd avaldajas see õnnestunud ei ole, puudub seaduslik alus maakohtu määruse tühistamiseks.
62.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses „Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029“ arvestamata jätmisega, kuna nimetatud kavas sisalduv info selle kohta, et Kose alevik asub vastavalt Eesti geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, ei tõenda avaldaja väiteid, et tema kinnistule tuleks rajada kindlasti 100 m sügavune puurkaev, millega kaasnevad suured kulutused.
63.Vaidlustatud määruses ei ole maakohus asunud seisukohale, et avaldaja oleks pidanud Kose Vallavalitsusele esitama ehitusteatise ja –projekti. Avaldaja sellekohane etteheide maakohtule on ainetu. Maakohus on avaldajale seoses väidetega tema kinnistu suurest ärilisest potentsiaalist üksnes selgitanud, et juhul kui avaldaja soovib tulevikus rajada suurema veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja –projekt. Taotluse lahendamine
64.Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule 04.12.2019 taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks, mille puudutatud isik palus jätta rahuldamata, kuna tõendid ei ole asjakohased. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud taotlus tuleb rahuldada ja võtab TsMS § 238 lg 1 alusel tõenditena vastu avaldaja taotlusele lisatud skeemi, tingmärgid ja kaasamise otsuse.
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-18-6399 Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
65.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isikul menetluskulud tema kinnitusel puuduvad, jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata.
66.Määrus ei ole edasikaevatav osas, milles kohus tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldas. Muus osas on määrus TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 ning TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest tulenevalt edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.