2-19-7040/10 - Asjaõigus - Korteriomandi ja kaasomandi asjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt KÜ põhikirja punkt 4.2.6. on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: - üldelekter – vastavalt eelmise kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandite arvule; - vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele; - prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ühe inimese kohta; - elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - koristus – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korteriomandi 1m2 kohta; - avariifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; - küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse 1m2 (punktid 4.2.6.1 – 4.2.6.8). Tõendamaks teenuste olemasolu, lisab avaldaja käesoleva avalduse juurde lepingud teenuste osutajatega (küte, vesi-kanalisatsioon, elekter, prügivedu). Tõendamaks kulude jaotust terve maja peale aadressil Paide mnt 61 esitab avaldaja KÜ majanduskava 2016-2017 kohta ning tariifide kohta KÜ kinnituskirja. Käesoleva avalduse esitamise seisuga moodustab puudutatud isiku põhiosa võlgnevus KÜ ees seega 2785,71 eurot. Jooksvaid viiviseid avaldaja ei arvestanud. Asjaolu, et KÜ ei nõudnud puudutatud isikult väljastatud arvetel jooksvat viivist, ei tähenda, et seda ei saaks nõuda avaldaja käesoleva nõude raames. Avaldaja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna puudutatud isik on jätnud pika perioodi jooksul oma kohustused alusetult täitmata ning arvestab viiviseid alljärgnevalt (arvestades arve nr 190155 sissenõutavaks muutumisest):

Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 2785,71 eurot, mis on tekkinud perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Kohus märgib, et kuna võlgnevus on osaliselt tekkinud ka enne 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust ning rakendussätetes ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, tuleb kohaldada enne 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele varem kehtinud seadust ja peale 01.01.2018 tekkinud võlgnevusele kehtivat korteriomandi- ja korteriühistuseadust (edaspidi KrtS). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg-st 4 tuleneb, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx, omanik (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on avaldajaks oleva korieriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved perioodil jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Seega kuulub puudutatud isikult, kes korteriomanikuna ei ole täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, avaldaja kasuks väljamõistmisele eelmärgitud majandamiskulude võlgnevus summas 2785,71 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda