lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14799/20

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-14799/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1677
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 33 lg 3Otsuse täitmise nõudmineTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPõhiseaduse § 10TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistu80141418(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-18-14799

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-18-14799

Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Tallinn Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistu hagi XX (X) vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.10.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistu määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistu (registrikood 80141418), seaduslik esindaja RR Kostja (vastustaja) XX

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

(isikukood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 05.10.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistu kanda.
3.Rahuldada kostja XX taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
4.Mõista Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistult XX kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulud 252 eurot (sisaldab käibemaksu 42 eurot). Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistul tasuda XX-le viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1(6)

Tsiviilasi nr 2-18-14799

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinn, Kopli tn 9a korteriühistu (hageja) esitas 03.10.2018 Harju maakohtule hagi XX (kostja) vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kui korteriühistu korteriomandite reaalosade summaarne üldpind kinnistusraamatu andmetel 591,2 m2, millest kostja omandis oleva korteriomandi, aadressiga Kopli 9a-3, Tallinn reaalosa üldpind on 82,1 m2. Kostja on alates 2016. a jätnud järjepidevalt ja süstemaatiliselt tasumata hageja poolt esitatud arved. Arvete tasumata jätmisega on kostja jätnud täitmata seadusest ning korteriühistu põhikirjast ja kodukorrast tuleneva kohustuse tasuda elamu majandamise ja hooldamise kulud 10 päeva jooksul alates vastava arve saamisest. 08.08.2016 koostatud maksekäsuga nr 2-16-112297 kohustas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond kostjat tasuma korteriühistule põhinõude summas 372 eurot ja 95 senti, hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 11.09.2017 otsusega mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja 700 eurot 91 senti. Oma kohustuse eiramisega pani kostja hageja väljapääsmatusse olukorda, kus korteriühistul tekkisid raskused oma kohustuste täitmisega. Hageja oli kostja poolt tekitatud võlgnevuste tõttu olukorras, kus teised korteriühistu liikmed tasusid kostja võlgnevusi ise. 04.06.2017 toimunud korteriühistu koosolekul esitas hageja kostjale korteriomandi võõrandamise nõude. Seejuures andis hageja kostjale võimaluse tasuda tolleks hetkeks kujunenud võlgnevuse 990 eurot ja 92 senti hiljemalt 04.07.2017 ning juhul, kui nimetatud kuupäevaks võlgnevust tasutud ei ole, oli kostja kohustatud oma korteriomandi võõrandama kolme kuu jooksul. Kostjal ei olnud mingit soovi võlgnevust tasuda. Hagi esitamise hetkeks on kostja võlgnevuseks kujunenud juba 1644 eurot ja 76 senti. Ainsaks tegelikult tõhusaks lahenduseks kujunenud olukorras oli kostja kohustamine korteriomandi võõrandamiseks. Hageja hinnangul tuleb kohaldada kostjale korteriomandi võõrandamisnõude esitamise ajal kehtinud korteriomandiseadust (KOS).

2(6)

Tsiviilasi nr 2-18-14799

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Harju Maakohus keeldus 05.10.2018 määrusega hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et käesolevas asjas tuli kohaldada kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadust. Kohtule esitatud nõudele, sh nõude eeldustele tuli kohaldada 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS). Antud seaduse rakendussätted ei näe ette korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõude esitamist varem kehtinud korteriomandiseaduse järgi. KrtS § 33 lg 3 kohaselt tuleb korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudega hagi esitada kohtule enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. See tähendab, et hagi tuleb kohtule esitada aasta jooksul alates korteriühistu poolt kohustusi rikkunud korteriomanikule võõrandamisnõude esitamisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ning kohaldamisele ei kuulu tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenev üldine kolmeaastane aegumistähtaeg. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtub, et hageja on kostjale võõrandamisnõude esitanud 04.06.2017. Seega tulenevalt KrtS § 33 lg-st 3 oleks hageja pidanud hagi kohtusse esitama hiljemalt 04.06.2018. Hageja esitas hagi kohtusse 03.10.2018, mistõttu oli hagi esitamise õigus lõppenud. Ülaltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-st 2 keeldus maakohus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast. Hageja taotletavat eesmärki pole maakohtu hinnangul esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hagi esitamise õigus oli lõppenud. Hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud ja tal ei ole seega menetluskulusid tekkinud. Maakohus jättis kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

3.Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse alusel esitatud võõrandamisnõude osas seadus tähtajalist piirangut ei sätestanud, seega laienes sellele TsÜS §-st 149 tulenev üldine kolmeaastane tähtaeg. 01.01.2018 jõustunud KrtS § 33 lg 3 kohaselt tuleb võõrandamisnõudega hagi esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest. Seega näevad viidatud seadused hagi esitamiseks ette erinevad tähtajad, KOS seejuures võõrandamisnõude esitajale soodsama tähtaja. Kohus on asunud sisuliselt seisukohale, et 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus omab võõrandamisnõudega hagi esitamise tähtaja osas tagasiulatuvat jõudu ehk seadus, mis reguleerib alates 01.01.2018 esitatavaid võõrandamisnõudeid, laieneb tegelikult ka enne selle seaduse jõustumist esitatud võõrandamisnõuetele. Õiguse üheks üldpõhimõtteks on, et üldreeglina ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu

3(6)

Tsiviilasi nr 2-18-14799 (Põhiseaduse § 10). Mõnele seadusesättele tagasiulatuva jõu andmine ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus, kuid see peab olema selgelt ka vastavas rakendussättes väljendatud. Tagasiulatuva jõu kohaldamise keeld on leidnud väljundi ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 10 lg-s 1: tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on keelatud, kui see toob kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise või õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje. KrtS rakendussätted asjakohast tagasiulatuva mõjuga normi ette ei näe. Seetõttu ei tugine kohtu määrus hageja hinnangul kehtivale õigusele.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis kostjalt seisukohta. Kostja leiab vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
7.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks maakohus asunud sisuliselt seisukohale, et 01.01.2018 jõustunud KrtS omab võõrandamisnõudega hagi esitamise tähtaja osas tagasiulatuvat jõudu. Maakohus sellist seisukohta ei avaldanud. 01.01.2018 jõustunud KrtS-s puuduvad rakendussätted olukorra kohta, mis reguleeriks korteriomandi võõrandamisnõude esitamist varasemalt kehtinud korteriomandiseaduse ajal vastuvõetud korteriühistu otsuse alusel. Samas ei anna selline olukord alust jätta automaatselt kohaldamata hagi esitamise ajal kehtinud seadust (KrtS) ja kohaldada varasemat seadust (KOS). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd hagi korteriühistu otsuse täitmiseks on maakohtusse esitatud KrtS kehtimise ajal, siis tuleb hagi esitamise tähtaja osas lähtuda KrtS § 33 lg-st 3, so hagi esitamise ajal kehtinud KrtS sättest. Seadusandja on KrtS § 33 lg-s 3 sätestatud tähtaja kehtestamist pidanud vajalikuks selleks, et korteriomanike enamus ei saaks jätta ühte korteriomanikku määramata tähtajaks hääleõigusest ilma. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul tähtaja kehtestamine võõrandamisnõudele vajalik selleks, et korteriomanik, kelle suhtes on korteriühistu nõude esitanud, ei jääks määramata ajaks teadmatusse korteriühistu poolt vastuvõetud võõrandamisnõude täitmisnõude osas. Seadusandja tahte ja seaduse mõttega oleks seega vastuolus kohaldada KrtS kehtimise ajal varasemalt kehtinud KOS sätteid.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-18-14799 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
9.Kostja on esitanud ringkonnakohtule 01.04.2019 menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (tl 62-65), mille kohaselt on kostjal tekkinud määruskaebemenetluses menetluskulud 630 eurot (sh käibemaks). Kuludokumentidest (kahest kliendiarvest nr 2097 ja nr 2098; tl 64 pöördel ja 65) nähtuvalt on kostja esindajal tekkinud järgnevad kulud: nõupidamisele kliendiga ja tema konsulteerimisele 0,75 tundi; kliendi poolt üle antud dokumentide läbitöötamisele, asjaolude ja olukorra analüüsile 1,75 tundi + 0,25 tundi; e-kirja vahetusele kliendiga ning kostja 01.04.2019 menetlusdokumendi (vastuse koos menetluskulu nimekirjaga) koostamisele 2,25 tundi. Kostja esindaja tööühiku hind on 105 eurot, millele lisandub käibemaks.
10.Hageja vaidles 07.10.2019 seisukohas (tl 72) vastu kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulude täies ulatuses hüvitamine ei ole põhjendatud. Arvel nr 2098 on märgitud, et see hõlmab 01.04.2019 määrusekaebusele vastuse koostamist. Arvel nr 2097 on märgitud muud tegevused, mis viitavad põhikohtuasjale. Käesoleva vaidluse sisuks on üksnes Harju Maakohtu 05.10.2018 määrus. Hageja hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud ja vajalik menetluskulu üksnes arvest nr 2098 tulenev kulu.
11.Menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata nii esindamisele kulunud aega kui ka ühe tööühiku hinda (s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb kostja esindaja ühe tööühiku hind 105 eurot, millele lisandub käibemaks, lugeda põhjendatuks.
12.Samas ei ole kostja esindaja kulude täies ulatuses hüvitamine põhjendatud. Kostjal on lepinguline esindaja olnud vaid määruskaebusele vastuse koostamise ajal. Tsiviilasi ei ole niivõrd mahukas ja keerukas, et selle arutamiseks ja suhtluseks kliendiga ning asjaolude analüüsiks kuluks kokku 2,75 tundi. Samuti ei kulu ringkonnakohtu arvates kahe leheküljelise (millest sisulist osa on üks lehekülg) vastuse koostamiseks 2,25 tundi. Seejuures sisaldab osa kostja vastusest menetluskulude nimekirja, mille puhul ei ole menetluskulude väljamõistmine põhjendatud (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ajakulu suhtluseks kliendiga, sh asjaoludega tutvumiseks, käesoleva määruskaebusmenetluse raames

5(6)

Tsiviilasi nr 2-18-14799 maksimaalselt 1 tund ning määruskaebuse vastuse koostamiseks selle sisu ja mahtu arvestades samuti 1 tund.

13.Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Arvestades kostja esindaja tööühiku hinda 105 eurot ning seda, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2 tundi, on kostja põhjendatud esindajakulu kokku 210 (2*105) eurot. Kostja on oma 01.04.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kostjale TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskulud hüvitada käibemaksuga. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja 252 eurot, sh käibemaks 42 (210*(20/100)) eurot.
14.Kooskõlas kostja taotlusega märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis, et hagejal tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja