2-19-14161/4 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-19-14161 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja 1 seaduslikule esindajale ja kostjale 2 X.X`ile. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb hageja ja Hansu Farm OÜ (kostja 1) vahel 30.04.2019 sõlmitud võlatunnistusest ja kokkuleppest võla tasumise kohta, mille kohaselt oli hageja nõue võlgniku vastu selle koostamise hetkel 14 140,49 eurot. Kostja 1 kohustus viidatud summat hagejale tasuma vastavalt maksegraafikule. 30.04.2019 käendas X.X (kostja 2) kostja 1 ja hageja 30.04.2019 võlatunnistust käendusega ning kohustus solidaarselt vastutama võlatunnistuse täitmise eest. Kostja 1 kui põhivõlgnik, ei ole võlatunnistusest tulenevat kohustust täitnud. Samuti ei ole kostja 2 hageja pöördumistele reageerinud ega käendatud kohustust hakanud hageja ees täitma. Hageja nõuab kostjatelt võlgnevuse põhinõude 14 140,49 euro tasumist. VÕS § 30 lg 1 ja 2 järgi on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 142 lg 1 ja 2 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Hageja käsitleb võlgnevuse summat 14 140,49 eurot põhinõudena, kuna selle summa ulatuses oli kostja 1 andnud deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 mõistes ning kohustus seda summat osadena tasuma. Kostja 2 on käendanud kostja 1 kohustust hageja ees VÕS § 142 lg 1 mõistes. Sõlmitud käendus on kirjalik ning sisaldab maksimaalse vastutuse piirsummat, mis on antud juhul 15 000 eurot. Seega vastab sõlmitud

2-19-14161 käendusleping VÕS-s sätestatud vorminõuetele ning käendajale esitatud nõue jääb maksimaalse vastutuse piirsumma sisse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja 1 ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, kostja 2 ei ole asunud täitma oma käenduskohustust, annab tunnistust, et kostjad on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 14 140,49 eurot hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega vastutab kostja 2 kostja 1 täitmata jäänud kohustuste eest täies ulatuses ja solidaarselt kostjaga 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 650 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik