Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu avaldus I K vastu võlgnevuse 801,97 euro ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu (registrikood xxx, aadress: Xxx tn 7 , Kohtla- Järve) Avaldaja lepinguline esindaja: P P, e-post, xxx Puudutatud isik: I K (isikukood xxx, elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks perdioodi jaanuar 2024. a kuni november 2024. a eest majajapidamiskulude/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 801,97 eurot (sh põhivõlgnevus 728,89 eurot, viivis 73,08 eurot).
3.Välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks viivis alates 16.05.2025. a kuni põhinõude (728,89 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldaja menetluskulud I K kanda ja välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulud 416 eurot (sh riigilõiv 50 ja õigusabikulud 366 eurot).
4.1.Välja mõista I Klt Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (416 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 1
5.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõistetud summad I Kl kanda avaldaja Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu arveldusarvele xxx AS Swedbank, selgitusega „tsiviilasi nr 2-24-133003“.
7.Toimetada kohtumääruse ärakiri I Kle kätte avalikult, avaldades selleks kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu esitas 14.09.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 093,04 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2025. a makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 21.04.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Maakohus andis 22.04.2025. a määrusega avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, oma nõude põhjendamiseks ja ettenähtud vormis avalduse esitamiseks. 12.05.2025. a selgitas kohus avaldajale, millised puudused esinevad avaldaja poolt esitatud avalduses.
3.Kohtla-Järve linn, Xxx tn 7 korteriühistu esitas avalduse I K vastu võlgnevuse 728,89 euro võlgnevuse ja 73,08 viivise nõudes. Esitatud avalduse kohaselt oli puudutatud isik korteri xxx linn omanik alates 10.12.2002. a kuni 06.12.2024. a. Puudutatud isik on jätnud avaldajale perioodil jaanuar 2024. a kuni november 2024. a hoolduse, vee, ja soojusenergia, majapidamiskulude ja remondifondi eest tasumata ning võlgnevus seisuga 15.05.2025. a avaldaja ees moodustab 728,89 eurot ja viivis 73,08 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 728,89 eurot ja 73,08 eurot viiviseid ning alates 16.05.2025. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 416 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kohus võttis 20.05.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohus toimetas I Kle dokumendid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.05.2025. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtudokumendid loetakse puudutatud isikule kätte toimetatuks. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud. 2
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
7.Avalduse kohaselt kuulus puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) perioodil 10.12.2002. a kuni 06.12.2024. a. Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2024. a kuni november 2024. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 728,89 eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.
9.Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
10.KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi avaldaja tõendama, et puudutatud isikul oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
13.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista 3
puudutatud isikult perioodil jaanuar 2024. a – november 2024. a võlgnevus 728,89 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 728,89 eurot.
14.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Puudutatud isik pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on avaldajal õigus nõuda viivist Kuna puudutatud isik ei ole majandamiskulusid tasunud, on avaldaja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb puudutatud isikult välja mõista seisuga 16.05.2025.a, summas 73,08 eurot.
17.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
18.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
20.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 416 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 366 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses 4
ettenähtud ulatuses
22.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 416 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (416 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
23.Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
24.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.