2.Välja mõista Osherway OÜ-lt Antrena OÜ kasuks 1 876 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot 95 senti.
3.Välja mõista Osherway OÜ-lt Antrena OÜ kasuks viivis alates 15.03.2019.a. kuni põhinõude (1558,59 tasumiseni) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avA.ult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Osherway OÜ ja Antrena OÜ sõlmisid 23.07.2018.a. poolhaagise rendilepingu, mille alusel rentis kostja hagejalt haagise reg. märgiga xxx. Rendilepingu p 6 järgi pidi haagis selle tagastamisel olema üleandmisel märgitud seisukorras. Rendilepingu p 8 järgi pidi kõik puudused kõrvaldama rendileandja või rendileandja poolt näidatud alltöövõtja ning puuduste kõrvaldamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud kannab rentnik. Haagis anti rentnikule üle 23.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Rentnik kasutas haagist ning selle tagastamisel rendileandjale selgus, et tuul tõmbas pealt poolhaagise katuse ja katus on lõhutud- viga on saanud nii katusetent kui karkass. Nimetatud puudused on tuvastatud VV Auto OÜ 08.11.2018.a. teatise alusel. Rendileandja teavitas rentnikku poolhaagise katuse puudustest ning selgitas, et puudused tuleb kõrvaldada. Puuduste kõrvaldamiseks on hinnapakkumise nr 100284-1 teinud VV Auto OÜ, kelle hinnangu kohaselt on puuduste kõrvaldamise kulu 2444, 88 eurot. Rentnik keeldus poolhaagise parandamisest.
2.Hageja on seisukohal, et kostja vastutab haagise katuse kahjustamise ja vigastamise eest, kuna katusetent ja –karkass said kahjustusi ajal, mil haagis oli rentniku valduses. Vastavalt VV Auto OÜ hinnapakkumisele on poolhaagisre reomndikulu 2444, 88 eurot Hageja nõuab lisaks remondikuludele viivist seadusjärgses määras. Hageja märgi, et tasunõue muutus sissenõutavaks 24.11.2018.a. so hetkest kui hageja saatis kostjale pretensiooni ja andis võla tasumiseks tähtaja 23.11.2018.a. Viivitatud päevi kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2019 on 112 päeva (viivisemäära 8% aastas korral päevamäär 0,0211918 eurot päevas). Kokku viivis ajavahemiku 24.11.2018 – 15.03.2019.a. 60,02 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt viivist ka TsMS § 367 alusel. Tulenevalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda ka sissenõudmiskulude tasumist 40 eurot. Kuna hageja pöördus kohtuväliselt advokaadi vahendusel kostja poole võla tasumiseks, kandis ta sellega õigusabikulu. Advokaadi poole pöördumine oli vajA., kuna hageja ise ei osanud anda õiguslikku hinnangut faktile et kostja ignoreeris igasugust suhtlust. Kuna tegemist oli rendilepinguga, vajas hageja advokaadi ekspertiisi õigussuhtele ja edasisele tegevusele. Advokaat nõustas klienti, kujundas õigusliku positsiooni ja valmistas ette pretensiooni, millele kostja 22.11.2018 vastas paljasõnaliselt, et ei nõustu sellega. Hageja kulutas väidetavalt õigusabile kohtuväliselt 600 eurot (sh käibemaks).
3.Hageja palub kostjalt välja mõista - põhivõlg 2444, 88 eurot, - hagi esitamise hetkeks sissnõutavaks muutunud viivis 60, 02 eurot, - sissenõudmiskulu 40 eurot
- kahjuhüvitis 500 eurot - viivis alates 16.03.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (2444, 88 euro) tasumiseni
4.OÜ Antrena rendijuht A. U. selgitab kirjA.us seletuses, et andis 23.07.2018.a. Osherway OÜ esindajale A. R. üle poolhaagise ning enne üleandmist kontrolliti koos üle (veendutakse alati katuse ja küljekardinate liikuvuse-kinnituse, rullikud, siinid, rihmad), koostati akti ja tehti fotod. Haagis oli korras ja sõidukõlbulik, haagisel oli kehtiv ülevaatus (v.a numbrituli ei põlenud). Veenduti koos A. R., et katusel olid olemas kõik tendi hoidikud. A. Uusmannile teadaolevalt kasutas OÜ Osherway poolhaagist pärast juhtumit, mil katusetent maha tuli, umbes kuu aega so 27.09.2019.a. kuni 01.11.2018.a. A. R. ei teavitanud rendileandjat kolme kuu jooksul kordagi, et poolhaagis oleks sõidukõlbmatu või et puudusid tendi hoidikud. A. Uusmann viitab selgituses asjaolule, et haagis oli korras ja remonditud ning seda tõendab VV Auto arve nr 104402, millelt on näha, et jaanuaris 2018 on tendi kinnitusrihm koos haagiga vahetatud. Arvestades, et kostja võttis haagise rendile 23.07.2018.a puuduseid vastuvõtmisel ei olnud ning kostja sõitis sellega 2 kuud (10 000 km), siis ei saa rääkida puudustest haagise vastuvõtmisel. Kui puudused oleksid olnud selle vastuvõtmisel, oleks sündmus eeldatavalt toimunud koheselt pärast haagise kasutuselevõttu. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 2 sätestab sõidukijuhi minimaalse hoolsuskohustuse – kontrollida enne sõidu alustamist sõiduki korrasolekut ja veenduda selles ka sõidu ajal.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et kirjA.ku rendilepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud. Vastuvõtuaktile kirjutas alla autojuht A. R.. Liikudes 27.09.2018.a. halbade ilmastikuoludega xxx rebenes poolhaagise katuselt maha tent. Autojuht A. R. informeeris koheselt hageja esindajat R. T., viimane palus viia haagis X OÜ baasi tendi maha rebenemise põhjuse väljaselgitamiseks. X OÜ meistrid tuvastasid tendi rebenemise põhjuse, milleks oli katkine katus, mida ei oldud ammu hooldatud. Katuselt puudusid tendi hoidikud. Seda viga X OÜ parandada ei saanud ning R.T. andis A. R.ile teise remonditöökoja aadressi. Osherway OÜ tagastas poolhaagise hagejale sellises seisukorras, nagu viimane seda soovis. Rendileandja soovis ise selle remontida ning palus viia haagise remonditöökotta. Hiljem, kostjaga kooskõlastamata, esitas VV Auto OÜ arve nr 100284-1 elektrooniliselt. Puudub vastuvõtuakt ka haagise vastuvõtmise kohta kostjalt hagejale. VV Auto OÜ esitas arve katusetendi remondi kohta, kuid selle purunemise põhjust ei tuvastanud. Poolhaagis, sh katus ei olnud algselt, enne Osherway rendilevõttu tehniliselt korras ja selle hooldust polnud kaua tehtud. 10.10.2017 sattus poolhaagis kahel korral arvariidesse, kus said kannatada kogu haagis kaasa arvatud selle katusekonstruktsioon. Haagisel oli rida tehnilisi probleeme enne Osherway rendile võttu. Igast rikkest informeeris rentnik rendileandjat. Kostja leiab, et rendiperioodil ei ole tema süül haagist kahjustatuid.
6.Kostja leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et poolhaagise kirjA.ku rendilepingut poolte vahel ei olnud, sama poolhaagist on A. R.i firma kasutanud ka varem ning selle kasutusajal on poolhaagisega korduvalt toimunud liiklusõnnetused, milles on saanud kahjustada haagise katte konstruktsioonid ja katted. Poolhaagise laekatte (tent) kinnistuste korrasolekut ei ole võimA. tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada- Lae kõrgus on ca 3 m.
Kinnitused on rihmadega läbi aasade ning lasuvad karkassil, Kas aas on terve või mitte, pole haagise seest nähtav. Hageja esitatud seletuskiri ei ole usaldusväärne tõend, kuna selle kirjutanud isikut ei ole soovitud mingil põhjusel istungil üle kuulata, on arusaamatu mis asjaoludel selline suunatud seletuskiri on koostatud. Haagist kasutas kostja tavapäraselt ning kasutamise perioodil ei toimunud mingeid katet mõjutavaid sündmusi. Kostja on seiskohal, et juhtumi põhjustas detaili amortisatsioon ja seisund. Kostja lisab, et asja on võimA. oluliselt odavamalt parandada või asendada ning hageja ei ole sellist kahju ka kandnud, sh teadlikult ei ole esitanud kahju kandmist tõendavat dokumenti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tunnistaja ütlused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel olid rendisuhted ning Osherway OÜ rentis juulis 2018.a. OÜ-lt Antrena poolhaagise reg. märgiga xxx. Hageja esitas maakohtule kirjA.u rendilepingu, millel puuduvad lepingupoolte esindajate allkirjad. Kostja väidab, et kirjA.ku rendilepingut sõlmitud ei olnud. Kuivõrd hageja esitatud lepingul puudub nii sõlmimise kuupäev kui poolte allkirjad, loeb kohus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline rendileping. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja kasutas renditud poolhaagist ja 27.09.2018 toimus intsident kui haagiselt rebenes katusetent. Hageja on seisukohal, et tendi vahetuse /remondikulud peab tasuma rentnik. Kostja väidab, et haagis oli juba üleandmisel juulis 2018 puudustega ning kostja ei vastuta tendi rebenemise eest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema nõuded või vastuväited ning tulenevalt TsMs § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui rendilepingu kohta sätestatust ei tulene teisiti (VÕS § 341). Vastavalt VÕS § 345 lg 1 peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks.
10.Tulenevalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.
Purunenud katusetendiga poolhaagise tagastamine ei olnud kohtu hinnangul viidatud sättes nimetatud seisundis asja tagastamine. 23.07.2018.a. koostatud haagise üleandmise-vastuvõtmise aktis puuduvad mistahes märked tendi (sh kinnituste) puuduste kohta. Vastupidised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Järelikult tuli haagis tagastada hagejale üleandmisaktis toodud seisundis arvestades selle harilikku kulumist lepingujärgsel kasutamisel. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A. R. märkis, et tema allkirjastas üleandmisevastuvõtmise akti (protokolli lk 7), väliselt vaadatuna oli kõik korras. Kostja väidab, et Narva Auto OÜ meistrite sõnul põhjustas tendi rebenemise katkine hooldamata katus ja hoidikute puudumine. Ka see väide on tõendamata. Hagiavaldusele lisatud VV Auto 08.11.2018 teatise kohaselt võis katusetendi rebenemise põhjustada tugev tuul. Kohus möönab, et arvestades varasemaid avariisid /õnnetusi (A. R.i ütlused kohtuistungi protokolli lk 7-10), võisid tendi rebenemist põhjustada ka haagise katusekonstruktsiooni ja kinnituste puudused, kuid seda enam tähelepanelikult ja hoolikalt tulnuks nii rendileandjal kui rentnikul asja üleandmisel /vastuvõtmisel veenduda asja tehnilises korrasolekus kui rikete puudumises. Formaalne üleandmine/võtmine on vastutustundetu mõlemalt poolt. Kostja on lisanud A. R.i 16.07.2018 e-kirja Alari uusmannile, milles palub kontrollida et kärul /haagisel kõik töötaks, tal ei ole aega midagi remontida. Kohus nõustub hageja viidetega selles, et autojuht on Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrashoius ja jälgima seda ka teel olles, kuid eeltoodu kehtib kohtu hinnangul nende näitajate /omaduste osas, mis on visuaalselt tavapärase ülevaatuse käigus tuvastatavad. Samas osundab kohus, et ka üürileandjal on kohustus anda asi üürnikule kasutamiseks sobivas seisundis (VÕS § 276 lg 1).
11.Vastavalt VÕS § 334 lg 2 vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kuivõrd tent purunes ja haagis kahjustus ajal, mil see oli kostja / rentniku käsutuses, vastutab selle kahjustumise eest vastavalt VÕS § 334 lg 2 kostja. Vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjal tõendada, et katusetendi purunemine toimus temast mitte olenevatel põhjustel ega ka mitte haagist kasutanud autojuhist. Seega vastav tõendamiskoormis on kostjal. Kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et katusetendi purunemine toimus temast mittetulenevatel asjaoludel ja seetõttu vabaneb vastutusest asja kahjustamise eest.
12.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimA.ult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimA.u tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (lg 3). Tulenevalt VÕS § 127 lg 6 kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimA.u väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 (VÕS § 132 lg 2). Hageja märgib tuginedes VV Auto hinnapakkumisele nr 100284-1 03.11.2018.a., et poolhaagise taastamise ehk katuse parandamiseks tehtavad mõistlikud kulud on kokku 2444, 88 eurot. Kostja esitas maakohtule VRK Transporditeenused OÜ hinnapakkumise , mille kohaselt saab haagise remondi teostada 672, 30 euro eest (sh käibemaks). Kohus nõustub hagejaga selles, et ainuüksi kostja sõnade põhjal poolhaagist nägemata /üle vaatamata koostatud hinnapakkumine ei pruugi vastata tegelikkusele. Teisest küljest ei ole hageja tõendanud seda, kui suured olid tegelikult haagise taastamise kulud. Hageja esindaja märkis, et VÕS § 127 lg 1 ei kohusta esitama remondiarve esitamist. Seaduse kohaselt võib kahju tekkida ka tulevikus tekkivate kulude osas. Kui hagi esitati, oli olemas see hinnapakkumine (kohtuistungi protokolli lk 11). Eeltoodut arvesse võttes lähtub maakohus hüvitise määramisel mõlema poole esitatud hinnapakkumisest ja mõistab kostjalt välja hüvitise, mis on poolte esitatu keskmine ((2444,88 +672, 30 )/ 2) 1558, 59 eurot
13.Seadusjärgse viivise nõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 ning TsMS § 367. Kohus nõustub, et tasunõue muutus sissenõutavaks 24.11.2018 so alates hageja 14.11.2018 pretensioonis antud täiendava tähtaja möödumisest (23.11.2018). Hagiavaldus esitati maakohtule 15.03.2019, viivise arvestus seega viivitatud päevi 112 x viivisemäär päevas 0,0211918 kokku 38,36 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus viivise välja alates 16.03.2019 (hagi esitamisele järgnevast päevast) kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
14.Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskulu on kulu, mida võlausaldaja kannab võlgnikult kohtuväliselt võla sissenõudmisega st olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust täitnud ning võlausaldaja on teinud toiminguid oma nõude maksmapanekuks võlgniku vastu.
Viidatud sättest tuleneva sissenõudmiskulu hüvitamise nõude eeldused on täidetud: hagejal on õigus nõuda viivist, kostja on majandus-või kutsetegevuses tegutsev isik ning hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist.
15.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kahju hüvitist kohtumenetluseelsete õigusabikulude näol. Hagiavalduse kohaselt hindab hageja hüvitise suurust 500 eurole. Kohus nõustub, et kohtumenetluse eelsete seonduvate õigusabikulude hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri ning nende hüvitamine saab kõne alla tulla VÕS § 115 lg 1 ja § 28 lg 3 alusel. Advokaadi õigusabi kasutamine kohtueelsete vaidluste /läbirääkimiste käigus on põhjendatud kui pool ei suuda oma õigusi ebapiisavate õigusalaste teadmiste tõttu tõhusalt kaitsta. Käesoleval juhul on sisuliselt advokaadi roll piirdunud kliendi nõustamise ja pretensiooni koostamisega. Seetõttu taotletud hüvitis 500 eurot ei ole mõistlik (ülepaisutatud) ega vasta õigusabi osutaja teostatud toimingutele eeldatavalt vajaminevale ajakulule ja töömahule. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja mõistlikuks hüvitiseks seega 240 eurot (arvestusega 2 töötundi tunnihinnaga 120 eurot).
16.Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus Osherway OÜ-lt välja kokku 1 876, 95 eurot (1558, 59 + viivis 38,36 + sissenõudmiskulu 40 eurot + kahjuhüvitis (kohtumenetluse eelsed õigusabikulud) 240 eurot) Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.