Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

igasugune perspektiiv täiendavate sissetulekute tekkimiseks, siis ei suuda NorBygg Modul OÜ rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole NorBygg Modul OÜ majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Edasiste kahjude ärahoidmise eesmärgil otsustas enamusosanik NorBygg Modul OÜ tootmistegevuse 30.09.2019. a peatada. Töötajatele edastati teatis NorBygg Modul OÜ äritegevuse lõpetamise, pankrotiavalduse esitamise ja kollektiivse koondamise kohta. Tootmishooned võeti vara säilimise eesmärgil G4S valve alla. Avaldaja palub kohtul määrata NorBygg Modul OÜ-le ajutine haldur ja kuulutada välja NorBygg Modul OÜ pankrot. 11.10.2019. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada NorBygg Modul OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku poolt ajutisele halduri esitatud andmete kohaselt on võlgniku varaks põhivara väärtusega 93 179,23 eurot, ostjatelt laekumata arved summas 230 002,04 eurot, ettemaksed tarnijatele summas 16 990,32 eurot, varud summas 276 604,71 eurot, töövahendid väärtusega 12 159,39 eurot ning tööriistad väärtusega 14 945,44 euro. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara reaalne väärtus oluliselt väiksem bilansis märgitust, kuid eelkõige sõltub see valmistoodangu (moodulmajade) võimalikust müügist. Ajutisele haldurile on võlgniku praeguse juhatuse ja endise juhatuse poolt esitatud vastuolulist informatsiooni tellijate poolt tasutud summade ja valmistoodangu omandiõiguse osas. Tulenevalt eeltoodust selgub võlgniku varade täpne väärtus edasise menetluse käigus. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud 30.09.2019. a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 2 131 219,35 eurot. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt koostatud finantsanalüüsist nähtub, et võlgniku majanduslikud näitajad on muutunud negatiivseks alates 2018. a, mil muutus negatiivseks võlgniku omakapital. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 30.09.2019. a, kohtu hinnangul hilinenult, ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. Maksejõuetuse põhjuste kohta märgib ajutine pankrotihaldur, et esitatud andmete kohaselt olid võlgnikul suured tööjõukulud ning madal tootlus. Võlgnik ei suutnud mooduleid õigeaegselt valmistada, esines logistikaprobleeme ning kauba tarnimisel selgusid puudused, mida tuli kohapeal parandada ning see tekitas ettevõttele täiendavaid kulusid lähetuste näol. Võlgniku üheks maksejõuetuse põhjuseks on erimeelsused endise juhatuse ja uue juhatuse vahel. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuriteo olemasolu. Edasises pankrotimenetluses tuleb anda hinnang kas maksejõuetuse on põhjustanud juhtimisvead või muud asjaolud pankrotiseaduse mõistes.

Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnik on esitanud viimase majandusaasta aruande seisuga 31.12.2017. a., hilisemad andmed võlgniku raamatupidamise kohta on registripidajale esitamata. Ajutisele haldurile raamatupidamise kõiki dokumente üle ei ole antud. Võlgnik on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Võlgniku vallasvarale on registris seatud 04.07.2018. a esimesele järjekohale kommertspant summas 500 000 eurot, millest 2/3 on seatud K. J. ja 1/3 K. H. kasuks. Võlgnik on viimase kolme aasta jooksul tagastanud laenu PROT. OÜ-le kokku 249 398,88 eurot. Nimetatud äriühingu juhatuse liige on T. H. K.. Edasises menetluses tuleb kontrollida laenude tagastamise ning kommertspandi seadmise vastavust võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidele (PankrS § 110 § 114 jj mõistes). Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole haldurile üle antud raamatupidamisdokumente 2018. augustikuule eelneva perioodi kohta. 03.07.2018. a kommertspandi seadmise lepingu p 4.4-4.7 kohaselt on pooled kokku leppinud ka pandivara puudutava dokumentatsiooni üleandmises. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt juhatuse liikmetel ja endistel juhatuse liikmetel olemas võlgniku raamatupidamisdokumendid. PankrS §§ 35 lg 2, 85 lg 1 ja 89 ning § 90 ja § 19 lg 3 alusel kohus kohustab K. H.’t, K. J.’i, P. C. M.’it ja T. H. K.’t andma haldurile üle võlgniku kogu raamatupidamise dokumentatsioon. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 alusel K. H., K. J., P. C. M. ja T. H. K.. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 620 eurot (lisandub käibemaks 324 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 82 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamõistmise taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.