XX (X) ja YY (Y) hagi Korteriühistu Õle 5A vastu elamu katuse rekonstrueerimise teostamise kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. juuni 2019. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8 010,95 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II (apellant II) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja (vastustaja) Korteriühistu Õle 5A (Tallinn, Õle tn 5a korteriühistu; registrikood 80222105); esindajad juristid Birgit Riivits ja Liina Karlson
Istungi toimumise aeg
05.11.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate kahju hüvitamise nõude 125 euro ja viivise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja 125 eurot ja viivis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kehtiva kohtuotsuse resolutsioon on järgmine: 3.1.Rahuldada hagi osaliselt. 3.2.Mõista välja Õle tn 5a korteriühistult solidaarselt XX ja YY kasuks põhivõlg 125 eurot ja viivis alates 25.01.2017 võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 125 eurot, kuni põhivõla tasumiseni. 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-1295
3.3.Kohustada Tallinn, Õle tn 5a korteriühistut (registrikood 80222105) teostama Tallinnas Õle tn 5a (katastritunnus 78408:803:7010) asuva korterelamu katuse osas järgmised rekonstrueerimistööd:
3.3.1.asendada täies ulatuses eterniidist katusekate koos aluslaudisega; 3.3.2 tihendada korstnate katusest läbiviigud; kui peale katusekatte eemaldamist selgub, et aluslaudist on võimalik osaliselt säilitada, teostada säiliva laudise puiduseente vastane desinfitseerimine;
3.3.2.paigaldada puuduvad sadeveerennid ja -torud, olemasolevad remontida või asendada;
3.3.4.taastada ja tugevdada katuse puidust kandetarind; eemaldada (välja lõigata) katusetarindi pehastunud osad; vajadusel teostada tarindi säilivate osade puiduseente vastane desinfitseerimine;
3.3.5.utiliseerida katusekatte ja -tarindi lammutusjäätmed.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX ja YY (hageja) esitasid 25.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinn, Õle tn 5a korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Õle 5A, kostja) vastu katuse rekonstrueerimistööde teostamise kohustamiseks ja kahju hüvitamise nõuetes
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejad aadressil Õle tn 5a-19, Tallinn asuva korteriomandi ühisomanikud. Hagejate korter asub Tallinnas Õle tn 5a asuva korterelamu (elamu) viimasel korrusel. Elamus on moodustatud korteriühistu (kostja). Elamu on 1918.a valminud ehitis, mis vajab renoveerimist. Elamu katus on amortiseerunud, katusest toimuvad pidevad vee läbijooksud, mis said alguse 2008.a. Kostja ei ole katuse remonti korraldanud. Hagejate korter on saanud vee läbijooksudest kahjustada. Korteri laes paiknevad hallitusseened. Läbijooksudest tekkinud kahjustusi ei saa kõrvaldada enne, kui läbijooksu tekkepõhjused on kõrvaldatud. Kostjal on kohustus korraldada katuse remonttööd ja hüvitada oma tegevusetusega hagejatele tekitatud kahju. Hagejad nõuavad kahjustuste kõrvaldamiseks tehtavate kulude, ajutise elamispinna, mööbli ladustamise ja kolimisteenuse ja transpordi kulude hüvitamist summas 6 857,55 eurot.. Hagejate korteris avaldusid niiskuskahjustused 2011.a. 2016.a toimusid hagejate korterisse ulatuslikud läbijooksud. Kostja juhatuse liige oli katuse läbijooksu probleemist teadlik. Hageja ei ole katusekonstruktsioone kahjustanud. Hagejad on kandnud kulusid ka 560 eurot kahju kindlaks tegemiseks. Hagejad nõuavad solidaarselt kostjalt kahjuhüvitise 7417,55 eurot tasumist, sellelt arvestatava viivise tasumist ja kostja kohustamist korterelamu katuse osas järgmiste rekonstrueerimistööde tegemiseks: eterniidist katusekatte koos aluslaudisega
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-1295 asendamine täies ulatuses, korstnate katusest läbiviikude tihendamine, säilitatud aluslaudise puiduseente vastane desinfitseerimine, puuduvate sadeveerennide ja – torude paigaldamine, olemasolevate sadeveerennide ja –torude remontimine või asendamine, katuse puidust kandetarindi taastamine ja tugevdamine, katusetarindi pehastunud osade eemaldamine, puidust katusetarindi säilivate osade puiduseente vastane desinfitseerimine, katusekatte ja –tarindi lammutusjäätmete utiliseerimine. Kostja vastuväited
3.Kostja leiab, et hagejate nõuded on alusetud, põhjendamatud ja tõendamata. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hagejad ei ole tõendanud kahju tekitamist kostja poolt. Katuse läbijooksude alguseks on hagejad avaldanud 2008.a. Esimesed niiskuskahjustused ilmnesid 2011.a. Hagejate kahju õigusvastased tekitamisest tulenev nõue on seetõttu aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hagejad ei ole kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on kostja juhatust katuse remondi vajadusest teavitanud 2009.a. Elamu katus vajab remonti, sest hagejate 2005.a teostatud ehitustegevuse käigus sai katus viga. Hagejad nõrgestasid katusekonstruktsioone. Hagejad tõstsid oma korteri lage, eemaldasid elamu pööningul katusesarikate toestuse maja ühelt küljelt, millele järgnevalt elamu katus vajus ja tekkisid vee läbijooksud. Katuse konstruktiivosade kahjustumisest tingitud vee läbijooksud ei ole tõendatud. Kostja ei ole olnud viivituses katuse remondi korraldamisega. Hagejad on elamule tekitanud kahju omavoliliselt teostatud ümberehitustöödega. Kogu katuse väljavahetamise vajadus ei ole tõendatud. Kostja vastutab korteriomanike ees korteriomanike otsuse mittetäitmise korral. Kostja üldkoosoleku otsus katuse rekonstrueerimistööde kohta puudub, mistõttu ei ole kohustust, mida rikkuda. Hageja väljatoodud remonditööde maht on ebamõistlik. Hagejate esitatud hinnapakkumised on tööde mahult ja sisult ülepaisutatud. Hagejad ei ole tõendanud elamist korteris, üürikulu tekkimist, ladustamist vajava mööbli olemasolu korteris, vajadust mööbel ajutiselt ära viia. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist null euroni. Kostja on vahetanud pärast hagi esitamist katuse kattematerjali ja katus ei lase enam läbi. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas osaliselt hagejate hagi, kohustades kostjat teostama Tallinnas Õle tn 5a asuva korterelamu katuse osas rekonstrueerimistööd ning jättis rahuldamata hagejate hagi kahju hüvitise 7 417,55 euro ja viivise nõudes. Poolte menetluskulud jättis nende endi kanda.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lasi kostja majandatava ehitise katus hagejate väitel vett läbi, mille tulemusel tekkisid hagejate korteris niiskuskahjustused. Hagejad väidavad, et ehitise katus hakkas vett läbi laskma 2008.a, hagejate korteris ilmnesid vee läbijooksudest tingitud niiskuskahjustused 2011.a ning nende ulatus on oluliselt suurenenud, sh 2016 toimunud ulatuslike vee läbijooksude tõttu.
6.Kohus tuvastas, et hageja korteris esinesid esimesed niiskuskahjustused 2011. a alguses ja 2016.a. Hagejad ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt saab 2011.a niiskuskahjustusi ja 2016.a niiskuskahjustusi lugeda erinevatel elulistel sündmustel põhinevateks sündmusteks. Hagejad on menetluses kestvalt tuginenud sellele, et kahju tekkimise aluseks on katuse amortiseerumine. Seega tuleb nii 2011.a tekkinud kahju kui ka 2016.a tekkinud kahju lugeda üheks kahjuks (kahju ühtsuse printsiip). Kuivõrd kahjustuste täpset esinemise aega poolte tõenditest ja avaldatud asjaoludest ei nähtu, leiab kohus, et hagejate nõue oli kindlasti sissenõutavaks muutunud hiljemalt 31.12.2011 ning aegus seetõttu 31.12.2014. Hagiavaldus on esitatud 25.01.2017.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-1295 Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõue vee läbijooksudest tingitud kahjude hüvitamiseks aegunud.
7.Hagejad nõuavad kostjalt katuse renoveerimistööde tegemist. Hagejad põhjendavad oma nõuet sellega, et katus on täielikult amortiseerunud ja laseb vett läbi. Hagejad ei ole nõus kostja väitega, et kostja on katuse parandanud.
8.Kohus leiab, et kuivõrd kostjal on püsiv kohustus tagada elamu korrashoid, ei ole hagejate nõue rekonstrueerimistööde tegemiseks aegunud.
9.Hagejad on esitanud kostja vastu katuse rekonstrueerimise nõude, tuginedes vajalike tööde kirjelduse esitamisel ehitise erakorralises auditis (töö nr TR 1884/2018) tehnikadoktori ja volitatud ehitusinseneri TR avaldatud arvamusele (I kd, tl-d 97-98). Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et katuse rekonstrueerimiseks on vajalikud hagejate kirjeldatud tööd.
10.Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse hagejate taotletud ulatuses ja kohustab kostjat tegema korterelamu katuse osas järgmised rekonstrueerimistööd: eterniidist katusekatte koos aluslaudisega asendamine täies ulatuses, korstnate katusest läbiviikude tihendamine, säilitatud aluslaudise puiduseente vastane desinfitseerimine, puuduvate sadeveerennide ja –torude paigaldamine, olemasolevate sadeveerennide ja –torude remontimine või asendamine, katuse puidust kandetarindi taastamine ja tugevdamine, katusetarindi pehastunud osade eemaldamine, puidust katusetarindi säilivate osade puiduseente vastane desinfitseerimine, katusekatte ja -tarindi lammutusjäätmete utiliseerimine. Apellatsioonkaebus
11.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles kahju hüvitise ja viivise nõue jäeti rahuldamata ning teha otsus, millega hagi rahuldada täielikult, menetluskulud jätta teise poole kanda.
12.Esiteks märgivad hagejad, et kohus on otsuses õigesti tuvastanud, et kostja vastutab katuse läbijooksudest põhjustatud hagejate korteri kahjustuste eest, mistõttu ei käsitle hagejad alljärgnevalt kostjate rikkumise ja vastutusega seotud küsimusi. Nimetatud osas nõustuvad hagejad maakohtu seisukohtadega.
13.Hagejad ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejate nõue vee läbijooksudest tingitud kahjude hüvitamiseks on aegunud. Iseenesest on kohus õigesti tuvastanud, et hagejate korteris avaldusid esimesed tagasihoidlikud niiskuskahjustused 2011. a alguses ja ulatuslikke kahjustusi on korter saanud alates 2016. a, kuid kohus on jätnud tähelepanuta, et hagejad on menetluses toonud esile, et hagiga kohtusse pöördumise tingisid just alates 2016. a toimuvad ulatuslikud läbijooksud (mis kestavad kuni käesoleva ajani). Peamised hagejate korteri kahjustused on tekkinud alates 2016. a toimunud vee läbijooksudest. Hagejate kahju nõue ei saanud aeguda enne, kui see oli tekkinud. 2016. a algasid korteris ulatuslikud läbijooksud, kuna selleks hetkeks oli katusesse tekkinud täiendavad läbijooksukohad ning lisaks lagunes ka katuse tuulekast, mistõttu tungis sadevesi korteri seina- ja laekonstruktsioonidesse. Seda, et kahjustuste paiknemine ja iseloom on võrreldes 2011. a muutunud ning ulatus oluliselt suurenenud, kinnitab ka riiklikult tunnustatud eksperdi TR poolt koostatud auditi p
2.1.Hagejad rõhutavad siinkohal, et 2016. a kahjustuste tekkimise põhjuseks oli katuse konstruktsioonidesse tekkinud uued puudused ning varasemalt rakendatud abinõude ebapiisavus. Seetõttu ei nõustu hagejad kohtuga, et 2011. a saadud kahjustused ning alates 2016. a saadud kahjustused tuleb lugeda üheks kahjuks. Kahju ühtsuse printsiipi saaks rakendada juhul, kui 2011. a läbijooksude tulemusel on 2016. a avaldunud täiendav kahju (on ilmnenud, et läbijooksud põhjustasid hallitusseene või majavammi tekke). Antud juhul on hagejate korter saanud kahjustusi erinevatel
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-1295 aegadel ja erinevatest katuse puudustest tingitud läbijooksude tulemusel (st kahju on põhjustanud väga erinevad kahjujuhtumid). Üksnes asjaolu, et kõik korterile erineval perioodil tekkinud kahjustused on tingitud katusest (sh tuulekastist), ei tee kahjustustest ühte kahju.
14.Hagejad on seisukohal, et alternatiivselt oleks maakohus pidanud määrama kaalutlusõiguse raames mõistliku kahju suuruse, kui faktiliste asjaolude alusel ei olnud võimalik eristada 2011 ja 2016 tekitatud kahju suurust.
15.Maakohus jättis arvestamata kahju ettenähtavuse põhimõtte ja leidis ekslikult, et hagejad olid kohustatud juba 2011.a nägema ette viis aastat hiljem toimuvat sündmust. Hagejad ei saanud ette näha katuse täielikku amortiseerumist, kuna 2011 esinesid katusel üksnes vähesed puudused.
16.Maakohus jättis põhjendamatult aegumise tõttu rahuldamata kahju kindlakstegemisega seotud kulutuste hüvitamise nõude, st Ehituskonsult Grupp OÜ poolt ekspertarvamuse koostamisega kaasnenud kulu summas 250 eurot, EMÜK hinnangu tellimise kulu 250 eurot ja Ehitusmaakler OÜ-lt korteri remonttööde mahtude ja eelarve arvutamisega kaasnenud kulu summas 60 eurot. Isegi kui hagejate remonttööde hüvitamise nõue oleks aegunud on kohus jätnud rahuldamata ekspertarvamuse saamise kulu, millega hagejad tõendasid vajadust kohustada kostjat läbi viima katuse remonttööd.
17.Hagejad leiavad, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ei ole põhjendatud. Arvestades vaidluse asjaolusid on põhjendatud jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda, sest katuse remonttööde nõude osakaal oli vaidluse mahust palju suurem. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata kahju hüvitise summas 125 eurot ja viivise ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldatakse hagejate solidaarne nõue 125 euro ja viivise ulatuses. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagejate kahju hüvitamise nõue seonduvalt korteris esinevate kahjustuste likvideerimisega on aegunud ning põhjendab seda järgmiselt. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all see, kas hagejate kahju hüvitamise nõue on lepinguline või lepinguväline. Kuna hagejate ja kostja vaheline õigussuhe on tehingulaadne, ei ole käesolevas asjas kohaldatav TsÜS § 150 nagu hagejad leiavad. Hagejate korteris esinevate kahjustuste kõrvaldamiseks esitatud kahju hüvitamise nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg (Riigikohtu lahend 2-14-53081, p 17).
21.Selleks, et tuvastada kas hagejate eelnimetatud nõue on aegunud tuli kindlaks teha millal muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks. Maakohus leidis, et hagejate nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 31.12.2011. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, sest nõude alusena tõid hagejad esile, et nende korteris tekkinud kahjustused põhjustas sadevee läbijooksud amortiseerunud katusest, esitades seejuures järgmised väited: 1) Katuse läbijooksud said hagejatele teadaolevalt alguse 2008.a (tlk 54 pöördel p 1.3), kuid need ei tekitanud hagejate korterile kahjulikku mõju; 2) Hagejate korteris avaldusid esimesed niiskuskahjud 2011.a; 3) Hagiga kohtusse pöördumise tingisid alates 2016.a toimunud ulatuslikud läbijooksud.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-1295
22.Asja materjalidest nähtuvalt tekkisid hagejate korterile esimesed niiskuskahjustused 2011.a, mida tõendavad fotod (I kd, tlk 105 pöördel ja 106), 2018 oli niiskuskahjustuse ulatus suurenenud, iseloom muutunud, mida tõendavad fotod (I kd; tlk 103 pöördel ja 104) ning tekkinud hallitusseened vastavalt Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA eksperthinnangule (I kd; tlk 12 pöördel-16). Hagejate väidetest ja asjas esitatud tõenditest nähtub ringkonnakohtu arvates, et hagejate korteris erinevatel aegadel tekkinud kahjustused tingis sama algpõhjus – sadevee läbijooks amortiseerunud katusest. Seega leidis maakohus õigesti, et kui 2011.a tekkisid hagejate korteris niiskuskahjustused hakkas hagejate kahju hüvitamise nõude aegumine kulgema, sh ka nõue kogu tulevikus tekkiva kahju osas. Ringkonnakohus osutab, et hagejad oleksid saanud juba tekkinud kahju hüvitamiseks esitada hagi kohtusse ja nõuda samas ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist.
23.Ringkonnakohus toob esile, et tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel asjaoludel, juhul, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha. Hagejad väidavad apellatsioonkaebuses, et katuse täiendavad läbijooksud 2016.a ei olnud neile ettenähtavad, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud väited põhjendatud. Hagejad on esile toonud (I kd, tlk 154), et TR auditi (I kd, tlk 94-112) kohaselt on Õle tn 5a elamul Nõukogude-aegne eterniidist katusekate, mis on täielikult amortiseerunud, katusekatet ei ole aastaid hooldatud. Samas auditis on esile toodud, et korterisse toimunud läbijooksude põhjuseks on sama, täielikult amortiseerunud eterniidist katusekate, kuna katusekatte kahjustuste ja defektide (praod, avad) kaudu valgub sademevesi pööningu põrandale ning sealt kaudu läbi vahelae eluruumi lakke, põhjustades lae- ja seinakatetes ulatuslikke niiskus- ja hallituskahjustusi. Asjas on esitatud Õle tn 5a, Tallinn katuse fotod 2016.a., mis on fotografeeritud ühe hageja poolt (I kd, tlk 104 pöördel ja 105) ning katuse seisukord pööningult vaadatuna 2018.a (tlk 101 pöördel-103). Hagejate väidete järgi, paigaldasid hagejad 2011.a läbijooksude takistamiseks pööningule kile ja veeämbrid. Arvestades asjas esitatud hagejate esitatud väiteid läbijooksude toimumise kohta ja fotosid katuse seisundi kohta, leiab ringkonnakohus, et 2016.a toimunud ulatuslikud läbijooksud ei ole võrreldes 2008.a ja 2011.a läbijooksudega sellised ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mis annaksid aluse seisukohale, et tegemist on erandlike asjaoludega, mida hagejatel polnud võimalik ette näha. Hagejatele oli teada, et mingeid parandustöid ja katuskatte asendamist vahepealsel ajal ei toimunud.
24.Kuna hagejate kahju nõue korteris esinevate kahjustuste kõrvaldamiseks on aegunud, tuleb rahuldamata jätta ka kahju hüvitamise nõuded ajutise elamispinna, mööbli ladustamise ning kolimisteenusega seonduvalt, samuti kahju kindlakstegemise kulud, mis puudutavad korteris esinevaid kahjustusi. Nimetatud kulude väljamõistmise eelduseks on mh see, et korteri kahjustamisega seotud kahju hüvitise nõue on põhjendatud. Seega tuleb rahuldamata jätta kahju nõue seonduvalt EMÜK-lt, Ehitusmaakler OÜ-lt ja osaliselt Ehituskonsult Grupp OÜ-lt arvamuse saamisega.
25.Maakohus rahuldas hagejate hagi korterelamu katusetööde tegemise kohustamiseks. Apellatsioonkaebuses leiavad hagejad, et kuna nende üks nõuetest rahuldati, siis vähemalt 250 eurot, st summa, mis kulus Ehituskonsult Grupp OÜ-lt arvamuse saamiseks, oleks pidanud kohus kostjalt hagejate kasuks välja mõistma. Asjast nähtub, et hagejad esitasid maakohtu menetluses väidete tõendamiseks, et katus vajab vahetamist, asjatundja Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuse (I kd, tlk 9-12) ning muuhulgas sellele asjatundja arvamusele tugines maakohus, rahuldades hagejate vastava nõude. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult hagejate nõude Ehituskonsult Grupp OÜ arvamuse saamiseks tehtud kulu osas täielikult
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-1295 rahuldamata. OÜ Ehituskonsult Grupp arvamuse eesmärgiks oli määrata kindlaks veelekete põhjused ja fikseerida korteris nr 19 tekitatud kahju suurus. Kuivõrd hagejate korteri kahjustamisega seotud kahjunõue jäi rahuldamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust välja mõista ka kogu asjatundja arvamuse saamiseks kulunud summa. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 127 lg 6 alusel on põhjendatud kostjalt välja mõista dokumentaalse tõendi saamise kulust pool, so 125 eurot. Juhindudes VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tuleb kostjalt välja mõista ka viivis põhivõlalt.
26.Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. Apellatsioonkaebuses vaidlustasid hagejad ka menetluskulude jaotuse leides, et vaidluse asjaolusid arvestades oli põhjendatud jätta menetluskulud 30% ulatuses hagejate kanda ja 70% ulatuses kostja kanda, sest katuse remonttööde tegemiseks kohustamise nõude osakaal oli vaidluse mahust palju suurem. Ringkonnakohus hagejate seisukohaga ei nõustu.
27.Apellatsioonkaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul selliseid põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude jaotus maakohtust erinevalt. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei anna iseenesest alust maakohtu otsuses toodud seisukoha muutmiseks või maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hagejate kahju hüvitamise nõue jäi lõpptulemusena suuremas osas rahuldamata aegumise tõttu, selleks alust ei anna, sest menetluses esitasid pooled ka selle nõude lahendamiseks vajalikud väited ja tõendid. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejate kahju nõude koosseisus esitati hüvitisenõuded erinevatel alustel, mistõttu saab kogumis nii hagi rahuldatud kui rahuldamata osas pidada esitatud asjaolusid ning tõendeid oma mahult võrdseks. Asjaolu, et ringkonnakohtu arvates tuleb hagi kahju nõudes osaliselt rahuldada, seda seisukohta, arvestades nõude rahuldamise suurust ja vaidluse asjaolusid, ei muuda. Menetluskulude jaotus
28.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud nende endi kanda juhindudes TsMS §-st 171 lg 1. Kuigi hagejate apellatsioonkaebus rahuldatakse vaid osaliselt ning kostjalt mõistetakse hagejate kasuks välja täiendavalt vaid 125 eurot ja viivis, tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada sellega, et hagejate kahju hüvitamise nõuete valdavas osas toimus maakohtu otsuse seaduslikkuse kontroll vaid aegumise küsimuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik