Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja N.M (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja U.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.Z-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 25.03.2025 otsuse resolutsiooni p 3 muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud U.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.N.M (hageja) esitas 28.08.2024 Harju Maakohtule U.Z-i (kostja) vastu hagi (mida täpsustas 11.11.2024), milles palus lõpetada poolte kaasomand korteriomandile asukohaga Tallinna linn, /aadress/ (registriosa number XXX), selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel enampakkumise alghinnaga mitte vähem kui 150 000 eurot. Hageja palus määrata, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb tasuda esmalt enampakkumisega seotud kulud ning ülejäänud rahalised vahendid tuleb jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Samuti palus hageja määrata, et AS SEB Pank nõuded kostja krediidikohustuste osas rahuldatakse kostja osast, mis on saadud korteriomandi müügist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis korteriomand asukohaga Tallinna linn, /aadress/. Pooled ei ole suutnud kohtuväliselt vara jagamises kokku leppida. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepaneku küsimus kohtuväliselt lahendada. Hageja on pakkunud kostjale erinevaid variante: 1) korteriomand jääb kostjale ning kostja maksab hagejale rahalise hüvitise 75 000 eurot; 2) pooled müüvad korteriomandi ning müügist saadud tulu, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulud, jagatakse võrdsetes osades.
1.2.Esialgu nõustus kostja korteri endale jätma ja maksma hagejale õiglast rahalist hüvitist, kuid pärast korteri hindamisakti saamist, mille kohaselt oli korteri maksumus 151 000 eurot ning hageja osa sellest 75 500 eurot, lõpetas kostja hagejaga suhtlemise. Kostjalt hageja ettepanekule kirjalikku vastust ei tulnud. Hageja leiab samuti, et kostjal puuduvad rahalised vahendid hagejale hüvitise maksmiseks.
1.3.Hageja on nõus jätma korteri kostjale ja saama rahalist hüvitist 75 500 eurot tingimusel, et kostja annab pangagarantii nimetatud rahasumma olemasolu kohta või krediteerib vajaliku summa kohtu deposiiti. Kui kostja ei soovi korterit endale jätta või tal puudub rahaline võimalus maksta hagejale rahalist hüvitist, siis tuleks korter müüa ning jagada raha poolte vahel võrdselt. AS SEB Pank nõuded tuleb rahuldada kostja osa arvelt.
1.4.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2), kuna kostja ei ole nõustunud vaidlust kohtuväliselt lahendama. Kostja vastuväited
2.Kostja võttis hagi õigeks ning palus jätta menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja seisukoha järgi esitas hageja kostjale 21.06.2024 kaasomandi lõpetamise ettepaneku, millele kostja vastas 26.06.2024, väljendades nõusolekut ühe pakutud variandiga, s.o sooviga osta hageja korteriomandi osa endale. Kostja ei ole hiljem oma käitumise ega kirjavahetusega väljendanud vastuseisu kaasomandi lõpetamisele. Kostja oli veendunud, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe kaasomandi lõpetamise kohta, mistõttu hageja arusaam, et kostja keeldus kokkuleppest, on ekslik.
2.2.Kostja ei soovi korteriomandit endale jätta ning eelistab selle müüki panna, jaotades müügist saadava tulu poolte vahel võrdselt. Kostja kinnitab, et AS SEB Panga nõuded tasub ta oma osa arvelt. Kostja nõustub, et korteriomandi alghinnaks on 151 000 eurot.
2.3.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 168 lg 6). Hageja kohtusse pöördumine oli alusetu, kuna kostja nõustus juba 26.06.2024 hageja ettepanekuga kaasomandi 2
2-24-13012 lõpetamiseks. Arvestades, et pooled olid omavahel kokku leppinud kaasomandi lõpetamise ja korteriomandi võõrandamise tingimustes ning et kostja ei ole oma käitumisega andnud alust hagi esitamiseks, palub kostja kohtul teha hagi omaksvõtul põhinev otsus ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 25.03.2025 õigeksvõtul põhineva otsusega ning määras, et vaidlusaluse korteriomandi kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel alghinnaga 150 000 eurot ja jaotada tulem järgmiselt: a. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi jääk; b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile seatud hüpoteekidega tagatud kohustuste jääk; c. kui pool punkti a järgi arvutatud jäägist on suurem punkti b täitmiseks vajalikust summast, siis jagatakse ülejäänud tulem hageja ja kostja vahel nii, et hagejale jääb pool punkti a järgi arvutatud summast ning kostjale jääb sama summa ja punkti b täitmiseks vajaliku summa vahe; d. kui pool punkti a järgi arvutatud jäägist on väiksem või võrdne punkti b täitmiseks vajaliku summaga, siis jääb ülejäänud tulem hagejale. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 6 ja § 163 lg 2 alusel. Maakohus märkis, et kostja võttis hagi küll kohe õigeks, kuid vaidluse asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et kostja ei oleks andnud põhjust hagi esitamiseks. Tõsiasja, et kaasomandi lõpetamine kokkuleppel ei ole seni õnnestunud, ilmestavad menetluses kohtule esitatud seisukohad ja tõendid. Kuigi üldjuhul tuleks sellises olukorras jätta menetluskulud kostja kanda, oli kostja valmis vaidluse lõpetama kohtu poolt pakutud tingimustel (dtl 167), mis oma sisult ühtisid hageja poolt varem tehtud kompromissettepanekuga (dtl 147). Hageja jättis aga sellise kompromissi sõlmimata. Seega on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta mõlema poole menetluskulud (hagejal riigilõiv, kostjal õigusabikulu) nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuleb TsMS § 168 lg 6 järgi jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja näitas üles valmidust vaidluse lahendamiseks kohtueelselt.
4.2.21.06.2024 esitas hageja kostjale kirjaliku ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. 26.06.2024 väljendades kostja selgesõnalist nõusolekut ühe pakutud lahendusega, mille kohaselt soovis ta osta välja hageja osa korteriomandist. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole kostja oma käitumise ega edasise suhtlusega väljendanud vastuseisu kaasomandi lõpetamisele ega andnud põhjust kohtumenetluse algatamiseks.
3
2-24-13012
4.3.04.07.2024 toimus korteriomandi väärtuse hindamine. Hindamise käigus korraldas hageja kostja suhtes tahtliku füüsilise ründe, mille alusel algatati kriminaalmenetlus nr YYY. Tegemist oli tõsise vahejuhtumiga, millel oli hageja poolt selgelt sihitud eesmärk takistada korteriomandi võimalikku müüki ja kaasomandi lõpetamist. Vaatamata rünnakule oli kostja jätkuvalt valmis kaasomandi lõpetamise küsimuse lahendamiseks.
4.4.Lisaks eelnevale esitas kostja 09.02.2025 hagejale kirjaliku kompromissettepaneku, mille eesmärk oli kohtuväline kokkulepe, mis sisuliselt vastas hageja enda haginõuetele. Hageja keeldus kokkuleppest ning väljendas soovi jätkata kohtumenetlusega. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja väidete kohaselt väljendas kostja 26.06.2024 kohtueelselt nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks ning soovis osta hageja korteriomandi osa endale. Hageja hinnangul tegi kostja hageja osa väljaostmiseks alusetu pakkumise, kuna tal puudusid selleks rahalised vahendid. Kostja ei teinud kohtuväliselt midagi hageja osa väljaostmiseks ega korteri ühiseks müümiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
8.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole alust jätta maakohtu menetluses kantud kulusid üksnes hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on hagi õigeks võtnud ning on nõustunud kaasomandi jagamise ja korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Ringkonnakohus ei nõustu siiski kostjaga selles, et ta ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Paljasõnalised on kostja väited, et pooled olid juba kohtueelselt kokku leppinud kaasomandi lõpetamise ja korteriomandi võõrandamise tingimustes. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtueelselt küll nõustunud kaasomandi lõpetamisega, kuid tõendatud ei ole, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele kaasomandi jagamise viisi osas. Hageja tegi kostjale 21.06.2024 ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, milles on pakkunud välja kaks varianti kaasomandi lõpetamiseks: 1) korteriomand jääb kostjale ning kostja maksab hagejale kompensatsiooni; 2) korteriomand müüakse ning müügitulu jagatakse poolte vahel võrdselt pärast korteri müügiga seotud kulude mahaarvamist (dtl 130–133). 26.06.2024 on kostja hagejale teatanud, et pooled peaksid korraldama vara 4
2-24-13012 hindamise ning et kostja ostab hageja osa välja (dtl 134–135). Hageja väidete kohaselt lõpetas kostja pärast hindamisakti saamist hagejaga suhtlemise ning hageja hinnangul puudusid kostjal tegelikkuses rahalised vahendid hagejale hüvitise maksmiseks. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Kostja märgib, et ta ei ole kohtueelselt väljendanud vastuseisu kaasomandi lõpetamisele ning kostja hinnangul eksisteeris poolte vahel kokkulepe kaasomandi lõpetamise osas. Kostja väidab, et pooled leppisid kohtueelselt kokku korteriomandi võõrandamise tingimustes. Ringkonnakohus peab eeltoodud kostja väiteid paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks kohtueelselt esitanud hagejale konkreetse ettepaneku korteriomandi jagamise kohta, sh millises summas kompensatsiooni maksmisega kostja on nõus, milliseks tähtajaks kostja asjaomase summa tasub, kas kostjal oli summa olemas või pidi ta selleks pangast laenu võtma, millal pöörduvad pooled notari poole lepingu sõlmimiseks jne. Seega peab ringkonnakohus usutavaks hageja väiteid, mille järgi lõpetas kostja pärast hindamisakti saamist hagejaga suhtluse ning seetõttu oli hageja kaasomandi jagamiseks sunnitud pöörduma kohtu poole. Ringkonnakohus märgib ka, et hageja on 21.06.2024 kirjas kostjale avaldanud, et kohtueelse kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja kohtu poole. Seda, et pooled kohtueelselt kaasomandi jagamise viisi osas kokkuleppele ei jõudnud, kinnitab kaudselt ka see, et kostja on kohtumenetluses muutnud oma seisukohta kaasomandi lõpetamise viisi osas.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kuna TsMS § 168 lg 6 kohaldamisel annab kohus hinnangu sellele, kas kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis ei oma tähtsust kostja väited selle kohta, millise sisuga kompromissettepanekuid on kostja hagejale teinud pärast kohtumenetluse algatamist (sh kostja 09.02.2025 kompromissettepanek).
10.Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja viited kriminaalasjale nr YYY. Kostja väidetest võib järeldada justkui oleks pooltevaheline kohtueelne suhtlus halvenenud kriminaalmenetluse tõttu, mille raames esitati hagejale süüdistus kostja ründamises noaga korteri ülevaatamise käigus. Kriminaalmenetluse materjale kohtutoimikus ei sisaldu, kuid hageja on selgitanud, et nimetatud asjas on kriminaalmenetlus lõpetatud, ning et vigastuste tekitamine kostjale hageja poolt oli tõendamata (dtl 145).
11.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsustus menetluskulude TsMS § 168 lg 6 ja § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda jätmiseks on praeguse asja asjaolusid arvestades põhjendatud ja õiguspärane. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
5
2-24-13012 (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.