57 830,65 eurot Hageja: osaühing Gabotei (registrikood 11129464, asukoht Jõe tn 10, Narva 20609 Ida-Viru maakond) seaduslik esindaja V S
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 10141 Tallinn) Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord
28. oktoober 2019 Jätta Osaühing Gabotei hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks rahuldamata Hagimenetluse kulud jätta Osaühing Gabotei enda kanda Jätta Salva Kindlustuse AS-i menetluskulu kindlaksmääramata ja väljamõistmata Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue ja avalduse asjaolud
1.Osaühing Gabotei (edaspidi hageja või kindlustusandja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Salva Kindlustuse AS-ilt (edaspidi kostja või vedaja) hageja kasuks 57 830,65 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.10.2015 vedaja vastutuskindlustuse lepingu perioodiks 17.10.2015 - 16.10.2016, poliis nr 62478201 (edaspidi ka kindlustusleping). Kaubaveo teostamisel 22-27.08.2016 autoga xxx registrinumbriga xxx/ xxx (edaspidi sõiduk, haagis) toimus osaline kauba vargus, mis avastati sõiduki saabumisel maha laadimise kohta aadressil xxx 27.08.16 kell 0:45 plommide eemaldamisel ja sõiduki haagise avamisel. Peale
haagise seisukorra uurimist avastati trossi terviklikkuse rikkumine, misjärel kutsus sõiduki juht Y Z politseipatrulli, kes koostas avalduse alusel protokolli. Seejärel saabus operatiivgrupp, kes teostas ülekuulamise ja võttis sõidukijuhilt ütlused. Kauba puudujäägi kohta koostati 29.08.2016 akt, mille kohaselt on puudu koormast 352 kaubakarpi. Politsei alustas kriminaalasja juhtumi uurimiseks, kahju suuruseks on 3 270 790 RUB ehk 57 830,65 eurot.
3.Hageja pöördus 06.09.2016 kostja poole, täitis kahjuavalduse vormi ja esitas 07.09.2017 kindlustusandjale avalduse kahjuhüvitise saamiseks. Pärast pikka suhtlust ja infovahetust, tegi kostja 19.10.2017 otsuse nr 6-8/975 (edaspidi otsus), milles ei pea võimalikuks tasuda kindlustushüvitist. Samas aga kostja märkis, et juhul kui menetluse käigus või muudel asjaoludel peaksid antud veoga seonduvalt ilmnema täiendavad või täpsustatud asjaolud, jätab kindlustusandja endale õiguse täiendavate väidete esitamiseks ning oma seisukoha muutmiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt teatas kostja 19.10.2017 hagejale, et tal puudub kindlustuslepingu järgi kindlustushüvitise maksmise kohustus; tegemist ei olnud kindlustatud riskiga, mistõttu ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga; veoseks olnud kaubakategooriad ei olnud poliisi kohaselt kindlustatud ning viitas erinevatele minetustele veo teostamisel. Samuti viitas kostja nõude aegumisele vastavalt CMR Art 32 (1), mille järgi on kõigi konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane hagi aegumistähtaeg. Kostja viitas veel sellele, et hagejal puudub nõudeõigus, sest nõue on loovutatud MTA Internationale Spedition GmbH-le. Hagi aegumistähtaja kulg algab kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba üleandmise päevast alates. Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: poolte vahel on sõlmitud autovedaja vastutuskindlustuse leping kindlustusperioodiga 17.10.2015-16.10.2016 ning kindlustusandja väljastas kindlustuspoliisi nr 62478201, mille kohaselt oli kindlustuslepingu alusel kindlustatavateks kindlustusriskideks kauba hävimine või kahjustumine ning täiendavad kindlustuskaitsed, finantsnõuded, vastutus kolmandate isikute ees, kulutused; kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid autovedaja/ekspedeerija vastutuskindlustuse üldtingimused AÜ-2006, vedusid teostava veokina oli muuhulgas hõlmatud sõiduk registreerimismärk xxx; kaubandusettevõtja xxx“ (asukohaga Moskva, Vene Föderatsioon) tellis autotranspordi veo veokorraldajalt OÜ xxx (asukohaga Eesti Vabariik) marsruudil Kaunas, Leedu-Moskva, Venemaa, CMR rahvusvahelise autoveo saatekirjas olid veosena märgitud naiste jalanõud 700 CLL kogukaaluga 9284,800 kg; veokorraldaja kasutas veo teostamiseks hageja teenuseid ning transpordi teostamiseks väljastati CMR rahvusvahelise autoveo saatekiri 8AM002639 22.08.2016; vedaja laadis kauba 22.08.2016 Kaunase tollilaos, paigaldati tolliplommid nr 826708, 826709, sõiduk saabus Vene Föderatsiooni tolli 24.08.2016, tollitoimingud lõpetati
25.08.2016 kl 21.30 ning vedaja asus veost toimetama kauba saajale; CMR rahvusvahelise autoveo saatekirjas on märgitud sihtkoha aadressina Moskva linn xxx, kauba saajalt saadud korralduste kohaselt viis vedaja kauba saatekirjas märgitust erinevale aadressile xxx kauba puudujääk avastati .
6.Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja on nõude loovutatud MTA Internationale Spedition GmbH-le, kas tellija OÜ xxx nõue hageja vastu on aegunud; kas kostjal on kindlustuslepingu järgi kindlustushüvitise maksmise kohustus ning kas tegemist oli kindlustatud riskiga, kas veoseks olnud kaubakategooriad olid poliisi kohaselt kindlustatud ning kas hageja tegevuses esinesid ebamõistlikud minetused.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
8.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
9.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
10.Hageja poolt digitaalselt allkirjastatud teatega nõude loovutamise kohta, koos allkirja kinnitusega (tlk 155 pöördel ja 156) on tõendatud, et hageja edastas kostjale 17.10.2017 ekirja, milles teatas, et vastavalt nende kliendi xxx“ pakkumisele otsustas hageja sõlmida nõude loovutamise lepingu MTA-ga Internationale Spedition GmbH kindlustuspoliisi nr 62478201 kohta.
11.Nõude loovutamise tagajärg on loovutatud nõude üleminek uuele võlausaldajale, mistõttu asendub loovutamise tulemusena senine võlausaldaja uuega. Järelikult puudub hagejal kindlustuslepingu nr 62478201 alusel nõudeõigus, sest hageja teate kohaselt on nõue loovutatud MTA Internationale Spedition GmbH-le, kellele kuuluvad pärast nõude loovutamist kõik kindlustuslepingust tulenevad nõuded. Hageja vastuväide, et tegemist oli ainult nõude loovutamise kavatsuse, mitte nõude loovutamisega, ei oma VÕS § 170 mõttes tähtsust. Hageja ei ole tõendanud, et MTA Internationale Spedition GmbH on hagejale nõuded tagasi loovutanud.
12.Alternatiivselt asub kohus seisukohale, et tellija xxx OÜ nõue hageja vastu on aegunud.
13.Vaidlus puudub, et antud veo puhul oli tegemist rahvusvahelise kaubaveoga, mille korral on vedajate veolepingust tulenev vastutus reguleeritud vastavalt CMR konventsioonile. Antud õigusakt reguleerib ka nõudeid vedajate vastu seoses kaupade kahjustumise või hävimisega.
CMR Art 32 (1) järgi kohaldub kõigi konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane hagi aegumistähtaeg. Tahtliku õigusvastase tegevuse või sellise kohustuste mittekohase täitmise juhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse kolmeaastane hagi aegumistähtaeg. Art 32 lg 1 (a)) järgi algab hagi aegumistähtaja kulg kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba üleandmise päevast alates.
14.Sõidukit juhtinud Y Z seletuskirjaga (TLK 60, 75) on tõendatud, et peale lahtitollimist 25.08.2016 kontakteerus ta kliendiga, kes palus viia kaup xxx juurde, mis on märgitud saatekirjale saaja registreeritud aadressiks, et seal ootas sõiduk kuni 26.08.2016 kella 17.00ni kauba maha laadimist, mida ei toimunudki, vaid klient teatas, et tuleb sõita aadressile xxx, et sõiduk saabus lattu 27.08.2016, kus alustati mahalaadimist ja selgus kauba osaline puudujääk varguse tõttu.
15.Eelnevaga on tõendatud, et sõiduki juht järgis kliendi juhtnööre ning tegemist ei olnud tahtliku või sihiliku õigusvastase tegevusega, mille korral tuleks kohaldada hagile kolme aastast aegumistähtaega. Seega hakkas hagi aegumistähtaeg kulgema kauba üleandmisele järgnevast päevast s.o 28.08.2016. Aegumistähteg saabus 27.08.2017, hagi esitati 08.10.2018 ning asja juurde ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et veokorraldaja OÜ xxx oleks esitanud nõude hageja vastu. Käesolevaks ajaks on tellija nõue hageja vastu aegunud. Kostja on väitnud, et temale teadaolevalt ei ole hagejalt veoteenust tellinud OÜ xxx kahju kaubandusettevõtjale xxx“ hüvitanud, mistõttu on ka xxx“ nõue OÜ xxx vastu aegunud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus nõue ei ole enam täitmisele pööratav vedaja suhtes, ei saa hageja nõuda seda ka kindlustusandjalt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et hagi aegumine oleks peatunud või katkenud. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv.
18.Kostja on teatanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, seega ei määra kohus kostja menetluskulusid kindlaks ega mõista neid hagejalt välja. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.