Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kasuks

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud e-posti vahedusel ning kostja esindaja on kättesaamist kohtule 28.10.2019 kinnitanud. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping ja sellest tulenevate kostjapoolsete kohustuste täitmata jätmine. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue on seega põhjendatud. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulu jätta kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Hageja menetluskulude nimekirjale vastavalt on hagejal ka õigusabikulud summas 480 eurot õigusabi osutamise eest 6 tunni ulatuses (15.04.2019 kostjale pretensiooni esitamine 1h 80 eurot; 15.05.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 2h 160 eurot; 09.07.2019.a. hagiavalduse koostamine ja esitamine 3h 240 eurot). Kohtu hinnangul on õigusabile kulunud aeg osaliselt põhjendamatu ning ülepaisutatud. Arvestades esitatud materjale on kohtu hinnangul õigusabi põhjendatud 3 tunni ulatuses kokku summas 240 eurot. Tegemist ei olnud keskmiselt keerulisema asjaga ning menetluses ei esitatud mahukaid dokumente. Samuti ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine õiguslikult keerukas. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.