2-18-11834 AS Kaupmees & Ko hagi OÜ Tüdrukud vastu võla ja viivise nõudes 18 915,18 eurot Hageja: AS Kaupmees & Ko (registrikood 10347466, asukoht Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-post: [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: OÜ Tüdrukud (registrikood 10003502, asukoht Nurme 22, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harjumaa), seaduslik esindaja K R (isikukood xxxx, e-post: xxxx), lepingulised esindajad Jüri Urb (e-post: [email protected]) ja Kristiine Urb (e-post: [email protected]) Kohtuistung
31.10.2019
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja lepinguline Jüri Urb Kostja lepinguline esindaja Kristiine Urb
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hageja AS Kaupmees & Ko hagi kostja OÜ Tüdrukud vastu võla ja viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Tüdrukud hageja AS Kaupmees & Ko kasuks põhivõlgnevus summas 10 008,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 601,24 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ Tüdrukud hageja AS Kaupmees & Ko kasuks viivised põhinõudelt (10 008,06 eurot) alates 08.08.2018 0,2% päevas määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
5.Välja mõista kostjalt OÜ Tüdrukud hageja AS Kaupmees & Ko kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 2 595,3 eurot (riigilõiv 750 eurot + põhjendatud õigusabikulud 1 845,3 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ Tüdrukud tasuda hagejale AS Kaupmees & Ko käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue
1.Haginõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 10 008,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 601,24 eurot ja viivised alates 08.08.2018 0,2% päevas määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud.
2.05.02.2010 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr xxxx, mille esemeks oli kaupade müük hagejalt kostjale. Kostja on väljastanud 12.01.2018 volikirja, millega on volitanud A S’i, R S ja N H’i tegema hagejaga ostutehinguid ajavahemikul 12.01.2018 kuni 05.01.2019. Ajavahemikul 26.04.2018 kuni 30.04.2018 on hageja väljastanud müügilepingu alusel viidatud volitatud isikutele kaupa ja esitanud seejärel kostjale väljastatud kauba eest arveid kogusummas 10 008,06 eurot, mida kostja ei ole siiani hagejale tasunud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu punktile 2.4. on kostja kohustatud tema poolt ostetud kauba vastavalt tellimusele vastu võtma ja selle eest õigeaegselt tasuma. Müügilepingu punkti 6.1. kohaselt on kostja kohustatud tasuma kaupade eest hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul kauba vastuvõtmisest. Müügilepingu punktiga 7.1 oli kauba eest tasumisega viivitamise korral ette nähtud viivis määras 0,2% päevas tasumata summalt, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 601,24 eurot.
3.Kostja on enda vastuses hagile möönnud, et kostjalt varastati temale väljastatud kliendikaart. Hageja on esitanud tõendina müüjate H K, E N ja S V seletuskirjad, milles nad kinnitavad, et vaidlusaluste ostude teostamisel esitati kliendikaart. Sellega seonduvalt viitab hageja müügilepingu punkti 2.9 teisele kuni neljandale lausele, mille kohaselt “Ostja kannab vastutust Ostjale väljastatud kliendikaardiga sooritatud ostude eest. Ostja kohustub koheselt informeerima Müüjat kliendikaardi kadumisest. Müüja ei vastuta Kolmandate isikute poolt Ostja kliendikaardiga teostatud ostude eest hetkeni, kuni Ostja on kliendikaardi kadumisest teatanud.“ Kostja teavitas hagejat kliendikaardi nr xxxx kadumisest 02.05.2018, millele järgnevalt kliendikaart koheselt suleti ning alates 02.05.2018 ei ole sellega oste tehtud. Kostja palvel oli aktiveeritud ka funktsioon, et koheselt pärast ostu tegemist edastas hageja kassasüsteem kostjale väljastatud arve ka kostja e-posti aadressile. Seega sai kostja koheselt ostu kohta tehtud arve koopia ka elektrooniliselt. Kostja poolt vaidluse alla seatud ostutehingud tehti kuupäevadel 25.04.2018, 26.04.2018, 28.04.2018 ja 30.04.2018. Seega oli kostjale juba 25.04.2018 edastatud esimesed arved ning kostja saanuks hagejat teavitada vajadusest kliendikaart sulgeda. Vastavalt müügilepingu punktile 2.9 vastutab kostja enne kliendikaardi sulgemist tehtud ostude eest.
4.Hageja leiab, et kostja on tunnistanud nõude olemasolu, kuna on esitanud hagejale kahjunõude summas 10 012,50 eurot ja tasaarvestuse avalduse, milles on tasaarvestanud oma kahjunõude hageja nõudega. Hageja hinnangul oli kahjunõue ja ühes sellega tasaarvestuse avaldus põhjendamatu, kuid selle esitamisega tunnistas kostja müügilepingust tulenevat hageja rahalist nõuet. Vastupidisel juhul polnuks kostjal millegagi enda väidetavat nõuet hageja vastu tasaarvestada.
5.Kuigi Hageja nõue põhineb müügilepingu punktides 2.4 ja 6.1 tuleneva tasumiskohustuse rikkumisel, on käesoleva tsiviilasja menetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal hagejal ka
alternatiivselt õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist juhul, kui Müügilepingu punktide 2.4 ja 6.1 kohane nõue ei ole põhjendatud. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostjalt varastati temale väljastatud kliendikaart. Enne kauba väljastamist oleksid hageja töötajad pidanud kindlaks tegema, et kauba vastuvõtjad on kostja poolt volitatud isikud. Kostja poolt volitatud isikud ei võtnud kaupa vaidlusaluste arvete alusel vastu. Arvetel olevatest allkirjadest on võimalik järeldada, et arvetele pole alla kirjutanud samad isikud, kuna allkirjad erinevad märkimisväärselt. Kuna kaup ei ole kostjani jõudnud, ei ole toimunud ka ostu-müügi tehingut, kuna see eeldaks hageja poolt kauba üle andmist kostjale ning kostja poolt saadud kauba eest tasu maksmist hagejale.
8.Kostja hinnangul on hageja rikkunud oma hoolsuskohustust. Hageja töötajad ei küsinud varguste toimepanemise aja jooksul kordagi üheltki ostu sooritanud isikult isikut tõendavat dokumenti, mistõttu jäi teostamata vajalik isikusamasuse kontroll ostu sooritanud isiku ja volitatud isiku vahel. Hageja ei pööranud tähelepanu, et kostja nimel käis oste sooritamas inimesed, kes seda varem teinud ei olnud ning varastati kaupa, mida kostja tavapärases käibes ei ostnud. Olenemata asjaolust, et selgesõnalist nõuet ei olnud müügilepingus sätestatud, oli igapäevases käibes olukord, kus arvelduskrediidi kasutamisega seotud tehinguid võisid teostada vaid volitatud isikud. Hageja poolne volikirja esitamise nõue arvelduskrediidi kasutamiseks tulenes nii väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest kui ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hageja ei ole üles näidanud käibes vajalikku hoolsust ja on seeläbi oma tegevusetusega teinud võimalikuks varguse laiaulatusliku toimepaneku. Hageja poolt esitatud töötajate seletuskirjadest nähtum samuti, et isikusamasuse kontroll oli puudulik.
9.Kostja esitas 31.05.2018 hagejale kahjunõude ja 26.06.2018 tasaarveldusavalduse. Kostja eesmärk nõuete esitamisel oli raamatupidamise korrastamine ning hageja väidetavate nõuete tasaarveldamine raamatupidamises. Samas oli kostja kahjunõude puhul tegemist ka alternatiivse nõudega juhuks kui hageja keeldub nõudmast arvete tasumist kauba tegelikult saanud isikutelt ning kohus peaks otsustama, et vaidlusalused arved peab siiski tasuma kostja. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
13.Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: a) Hageja ja kostja sõlmisid 05.02.2010 müügilepingu nr xxxx, mille alusel hageja müüs kostjale kaupa (tl 5-6); b) 25.04.2018, 26.04.2018, 28.04.2018 ja 30.04.2018 soetati hageja kauplusest kostja kliendikaardi alusel kaupa, mille eest hageja väljastas kostjale arved nr SL1107831, SL1107834, SL1107835, SL1107904, SL1108377, SL1109218, SL1109247, SL1109248, SL1109687 ja SL1109690 kogusummas 10 008,06 eurot, mida kostja ei ole hagejale tasunud (tl 8-13); c) Kliendikaart suleti 03.05.2018 (tlk 122).
14.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab kliendikaardi alusel tehtud vaidlusaluste ostude eest.
15.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale kaupa. Müügilepingu p 2.4. ja 6.1. kohaselt on ostja muuhulgas kohustatud tema poolt ostetud kauba eest õigeaegselt tasuma, maksetähtajaks on 14 päeva kauba kättesaamisest arvates. Hagiavalduse kohaselt sooritati vahemikul 25.04.2018 kuni 30.04.2018 kostja kliendikaardi alusel oste kogusummas 10 008,06 eurot, mis kostjal siiani tasumata on. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja väidab, et tema kliendikaart varastati ning ostu sooritas kostja poolt selleks mitte volitatud isik. Kostja hinnangul ei ole tema vaidlusaluste arvete aluseks olevat kaupa saanud. Enne kauba väljastamist oleksid hageja töötajad pidanud kindlaks tegema, et kauba vastuvõtjad on kostja poolt volitatud isikud.
17.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
18.Poolte vahel ei ole vaidlust müügilepingu sõlmimise ja asjaolu üle, et vaidlusalused ostud on sooritatud kostja kliendikaardi alusel. Kuna kostja poolt oli väljastatud volikiri kolmele isikule hagejaga ostutehingute tegemiseks, oleks kostja hinnangul hageja pidanud tuvastama volitatud isiku ja ostu sooritanud isiku isikusamasuse. Kohtu hinnangul ei tulene müügilepingust hagejale vastavat kohustust. Müügilepingu p 2.8. kohaselt „Ostja esindajal on kohustus arve väljastamise hetkel esitada isikut tõendav dokument, kui müüja esindaja seda nõuab“. Viidatud sättest ei saa järeldada müüja kohustust seda igal juhul teha.
19.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kauba tegelik saaja ei olnud kostja poolt volitatud isik, vastutab kostja tema kliendikaardiga sooritatud ostude eest vastavalt müügilepingu punktile 2.9., mis sätestab, et „Kliendikaart on müüja omand. Ostja kannab vastutust ostjale väljastatud kliendikaardiga sooritatud ostude eest. Ostja kohustub koheselt informeerima müüjat kliendikaardi kadumisest.
Müüja ei vastuta kolmandate isikute poolt ostja kliendikaardiga teostatud ostude eest hetkeni, kuni ostja on kliendikaardi kadumisest teatanud.“ Seega kostja vastutab enne hageja teavitamist kliendikaardiga tehtud ostude eest, käesoleval juhul vaidlusaluste ostude eest. Hageja on tõendanud, et kliendikaart suleti 03.05.2018, vaidlusalused ostud aga tehti enne kaardi sulgemist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne vaidlusaluste ostude tegemist kaardi kadumisest teavitanud hagejat.
20.Kohtu hinnangul kinnitab kostja kohustust kauba eest tasuda ka asjaolu, et kostjal oli koheselt pärast ostu sooritamist võimalus ostuga tutvuda, kuivõrd kostja palvel edastas hageja kassasüsteem vahetult pärast ostu tegemist kostjale väljastatud arve ka kostja e-posti aadressile (tl 123-127). Eeltoodu kinnitab, et kostja pidi olema juba pärast esimese vaidlusaluse ostu sooritamist teadlik vajadusest kliendikaart sulgeda, kui ta kirjeldatud kauba ostmist ei pidanud õigeks.
21.Asjaolu, et tunnistajad N H ja R S ei kinnitanud vaidlusaluse kauba ostmist, ei muuda kehtetuks lepingupoolte kokkulepet kliendikaardi kasutamise osas. Pooled on müügilepingus kliendikaardi kasutamise tingimustes, sh poolte vastutuses, kokku leppinud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
22.Seega leiab kohus, et kostjal on poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arvete nr SL1107831, SL1107834, SL1107835, SL1107904, SL1108377, SL1109218, SL1109247, SL1109248, SL1109687 ja SL1109690 tasumata jätmisega rikkunud. Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Selles osas pooltel vaidlus ka puudub. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 10 008,06 eurot.
23.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõutava viivise suurusele ega arvestusele. Kohtu hinnangul on viivise arvestus ja suurus korrektne. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 601,24 eurot ning viivised alates 08.08.2018 0,2% päevas määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
24.Kostja on esitanud hagejale 31.05.2018 kahjunõude summas 10 012,50 eurot ja seejärel 26.06.2018 tasaarvestusavalduse, millega soovib tasaarvestada enda kahjunõue hageja nõudega. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud selget kahjunõuet, mida tasaarvestada. Kuna tasaarvestuse eelduseks on VÕS 197 lg 1 kohaselt vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu, ei ole kohtu hinnangul kostjal käesoleval juhul alust hageja nõude tasaarvestamiseks. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab
tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 750 eurot ja õigusabikulud summas 2 841,22 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
28.Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
29.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 22 tundi ja 7 minutit tunnihinnaga 115,04/131 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 22 tunni ja 7 minuti ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 15 tunni ulatuses, mille kohus korrutab keskmise tunnitasuga 123,02 eurot, s.o summas 1 845,3 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 595,3 eurot (riigilõiv 750 eurot + põhjendatud õigusabikulud 1 845,3 eurot)
31.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2020 kohtumäärusega võeti vastu Osaühingu Tüdrukud apellatsioonkaebusest loobumine.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.