OÜ S.A. Cito hagi M. R., P. H.i, M. L., R. R. ja M. R. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja OÜ S.A. Cito (registrikood 10797175), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk e-post: [email protected]) Kostja I M. R. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostjat II P. H. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja III M. L. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja IV R. R. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja V M. R. (isikukood xxx, eestkostja Viljandi Vallavalitsus) Kostjate lepinguline esindaja K. M.(e-post: xxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ning jagada T. R. pärandvara.
2.Lõpetada M. R., P. M.i, M. L., R. R. ja M. R. ning OÜ S.A. Cito ühisomand kinnistu xxx (registriosa nr xxx) 2/6 mõttelise osa suurusele kaasomandi osale ja müüa ühisomandis olev 2/6 mõttelise osa suurune kaasomandi osa avalikul enampakkumisel.
3.Lõpetada M. R., P. M.i, M. L., R. R. ja M. R. ning OÜ S.A. Cito ühisomand kinnistu xxx, (registriosa nr xxx) 2/6 mõttelise osa suurusele kaasomandi osale ja müüa ühisomandis olev 2/6 mõttelise osa suurune kaasomandi osa avalikul enampakkumisel.
4.Kinnisasjade müügist saadud rahast kanda enampakkumise kulud ja jagada järele jäänud summa järgmiselt: M. R. saab 1/6 rahasummast, P. M. saab 1/6 rahasummast, M. L. saab 1/6 rahasummast, R. R. saab 1/6 rahasummast, M. R. saab 1/6 rahasummast ning OÜ S.A.Cito saab 1/6 rahasummast.
2-19-5859
5.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 876 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ S.A. Cito (hageja) esitas 16.04.2019 hagi M. R., P. H.i, M. L., R. R. ja M. R. (kostjad) vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt suri 21.04.2011 T. R.. Tema pärijateks olid (kõik 1/6 suuruses mõttelises osas) kostjad ning O.K. (varasema perenimega M.). T. R. pärandvara koosseisu kuulub: 2/6 kaasomandiosa osa kinnistust xxx, reg nr xxx (edaspidi ka: kinnistu xxx), ja 2/6 kaasomandiosa kinnistust xxx, reg nr xxx (edaspidi ka: kinnistu xxx). Hageja omandas 04.09.2018 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi poolt korraldatud enampakkumisel O. K. kuulunud 1/6 suuruse mõttelise osa T. R. pärandvara ühisusest. Hageja on seega koos kostjatega T. R. pärandvara ühisomanikud. Hageja soovib pärandvara jagamist. Hageja ei ole saanud kostjatega kokkuleppele pärandvara jagamise suhtes. Hageja ei ole saanud pärandvara kasutada. Pärandvara on hagejale teadaolevalt kasutanud kostjad, kes pole hagejale oma kasutuseelisest tulenevalt hüvitist maksnud. Hageja ja kostjate vahel puudub kokkulepe, kellele jäävad kinnistute mõttelised osad. Kostjad ei vasta hageja kirjadele ja poolte vahel selles osas kommunikatsioon puudub. Hageja taotleb pärandvara jagamist ja ühisomandi lõpetamist kinnisasjade suhtes. Mõlemast kinnisasjast kuulub pärandvarasse 2/6 suurune kaasomandi osa ning seetõttu kinnistute jagamine reaalosadeks pärandvara jagamise käigus ei ole võimalik. Parima tulemuse pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise osas annab selle müümine avalikul enampakkumisel, mis tagab võimalikult kõrge müügihinna ja võimalikult õiglase hüvitise omandi kaotamise eest kõigile ühisomanikele. Kinnistute müümisel avalikul enampakkumisel tuleb saadud rahast tasuda esmalt enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulu ning saadud summa jaotada selliselt, et iga kostja saab 1/6 rahasummast ning hageja saab 1/6 rahasummast.
2-19-5859
Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Kostja vastuväited
2.Kostjad leidsid hagi vastuses, et on alati olnud nõus hagejaga läbirääkimisi pidama. Kostjad on pöördunud ka hageja poole kompromissiettepanekuga. Tõele ei vasta, et kostjad oleks pärandvara kasutanud. Kostjad on nõus kinnistu enampakkumisel müüma, tingimusel, et kinnistud on hinnatud vastava valdkonna spetsialisti poolt ning kinnistutele on leitud õiglane turuväärtusel põhinev hind, et tagada kõigile osapooltele võimalikult suur hind nende osa eest. Arvestada tuleb sealjuures mitte hagi hinda vaid kõiki hinnatavaid objekte koormavaid ja selle kasuks seatud piiratud asjaõigusi, mis mõjutavad objekti väärtust, samuti kõiki objekti väärtust suurendavaid või vähendavaid tegureid. Kostjate hinnangul oleks hageja saanud nendega kokkuleppele ka ilma kohtumenetluseta, esitades kaalutletud ja põhjendatud ettepaneku pärandvara ühisuse lõpetamiseks. Seetõttu tuleks jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus, hinnanud poolte poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
4.Kostjad on 21.04.2011. a surnud T. R. seadusjärgsed pärijad (tl 4). Hageja on omandanud täitemenetluses 04.09.2018 enampakkumisel T. R. seadusjärgsele pärijale O. K. kuulunud 1/6 mõttelise osa T. R. pärandvara ühisusest (tl 5-7). Vaidluse all ei ole, et pärandvara koosseisu kuulub kaks M. vallas asuvat kinnisasja, s.o 2/6 kaasomandiosa maatulundusmaast asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning 2/6 kaasomandiosa maatulundusmaast asukohaga xxx(registriosa nr xxx) (tl 8-9). Hageja ja kostjad on kantud kinnistusraamatusse mõlema kinnisasja 2/6 kaasomandi osa ühisomanikena (kinnistusraamatu väljavõtted tl 11-12).
5.Pärimisseaduse (PärS) §-s 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lgte 1- 4 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus
6.Hageja on kaaspärijana õigustatud taotlema pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist. Asjaõigusseaduse § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
7.Hageja on esitanud kohtule nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, et asi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse pärast enampakkumise kulude maha arvamist
2-19-5859 kaaspärijate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kostjad ei ole esitanud otseselt vastuväiteid pärandvara jagamise nõudele, küll aga ei ole nad hagi õigeks võtnud. Kostjad on leidnud, et pärandvara jagamine on küll põhjendatud, kuid enne avalikku enampakkumist oleks vajalik tuvastada kinnisasjade õiglane müügihind. Kohus on selgitanud kostjatele, et pärandvara jagamiseks teistsugusel viisil tuleb neil esitada vastuhagi. Kohus saab kohtupraktika kohaselt valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud kas hagis või vastuhagis. Kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi, saab kohus seega vaid kas rahuldada hagi või jätta selle rahuldamata, mitte aga jagada kaasomandit teistsugusel viisil või tingimustel.
8.Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus selles, et mõlema kinnisasja kaasomandi osa on otstarbekas võõrandada. Ükski kaaspärija ei ole avaldanud soovi pärandvara hulka kuuluva kinnisasja soetamiseks ja teistele kaaspärijatele hüvitise tasumiseks. Kohus märgib, et kostjate vastuväited, mille kohaselt ei tohi müügi alghinda tuletada hagihinnast, ei ole asjakohased. Kinnisasja alghind enampakkumisel ei ole mingil määral seotud hagihinnaga praeguses menetluses.
9.Riigikohus on 26.04.2017. a otsuses nr 3-2-1-14-17 (p-d 36.1-36.6) selgitanud kaasomandi lõpetamisel korraldatava enampakkumise korra ja tagajärgede erisust, võrreldes nõude täitmiseks toimuva enampakkumisega. Kokkuvõtlikult saab täitemenetlust alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt ükskõik milline kaasomanik TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korda arvestades (TMS § 78 jj ja § 150 jj). TMS-s enampakkumist reguleerivad sätted (millega on reguleeritud ka vabatahtliku täitmise tähtaega, arestimist, hindamist, müügi korda, omandi üleminekut ja kolmandate isikute õiguste lõppemist ning tulemi jaotamist ja kulude kandmist) tuleb kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Sama ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik. Arestimine toimub esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (TMS §-d 54, 142). Tulemi jaotamisel on erikorraks kohtulahendiga ettenähtud kord. Üldjuhul on ette nähtud tulemi jagamine ühisomanike vahel võrdselt või kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Kohtulahendis saab ka märkida teistsuguse tulemi jaotamise korra. Tulemist kantakse esmalt täitekulud.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 1 järgi hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Sama paragrahvi lg-test 3-6 tulenevalt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind (TMS § 82 lg 1). Seega nähtub eeltoodust, et kinnisasjade alghind enampakkumisel määratakse täitemenetluses, hinnas on võimalik pooltel omavahel kokku leppida ning kohtu hinnangul puudub igasugune
2-19-5859 alus eeldada, et enampakkumise alghind ei vasta turuväärtusele. See, millise hinnaga kaasomandi osa lõpuks müüakse, selgub aga enampakkumis(t)e käigus.
11.Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et ka täitemenetluse siseselt on kõigi kaasomanike või ühisomanike nõusolekul võimalik müüa ese ka kohtutäituri kontrolli all, st eraõiguslikult (TMS §-d 102 ja 157).
12.Kaaspärijad ei ole ka praeguseks hetkeks saavutanud kokkulepet pärandvara jagamise viisi suhtes. Hageja taotletud pärandvara jagamise (kaasomandi lõpetamise) viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 sätestatule. Täitekulude katmisest ning sissenõude rahuldamisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule (TMS § 95 lg 2). Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks viisil, et pärandvara hulka kuuluvad kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha tuleb pärast enampakkumise kulude katmist jagada kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele, tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on praegusel juhul hagi rahuldanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda solidaarselt. Hageja menetluskulud on hagiavalduse kohaselt riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 576 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud nii tunnitasu suurus kui ka õigusteenuse maht. Seetõttu mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 876 eurot.
14.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
15.Kuivõrd hageja on tasunud riigilõivu 150 eurot ettenähtust enam, on tal õigus tagastada riigilõivu 150 euro tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.