Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab haldur pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad E I (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 16.10.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded E I (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot tähtajaga kuni 06.11.2019 alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et E I (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Pankrotivara puudumise tõttu ei ole pankrotimenetluses teostatud väljamakseid. 07.03.2019 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 6 nõudeavaldust kogusummas 75 284,38 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid on kogusummas 75 284,38 eurot. PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud hooletu finantskäitumine. Võlgnik on üle hinnanud oma maksejõulisust ning ei ole kohustuste võtmisel arvestanud oma sissetulekute suuruse ega majandusliku olukorraga. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2012. aastal, kui oli alustatud esimesi, kuni pankroti väljakuulutamiseni, menetluses olnud täitemenetlusi võlgniku suhtes. Pankroti välja kuulutamise hetkel oli võlgniku suhtes käimas 11 täitemenetlus. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus E I (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. E I (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus jäänud rahuldamata järgmiselt: Eesti Haigekassa 2958,22 eurot; Tallinna

kohtutäitur Katrin Vellet 11,73 eurot; AS xxx 66 097,10 eurot; Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 3639,26 eurot; AS xxx 592,17 eurot ja xxx OÜ 1985,90 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada E I (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine)- 2 tundi; võlgnikuga suhtlemine- 0,5 tundi; igakuine taotluste tegemine panka võlgniku kontolt raha vabastamiseks- 1,5 tundi; võlgniku varasemate tehingute kontrollimine- 0,5 tundi; võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine- 2 tundi; jaotusettepaneku koostamine- 1 tund ja lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine- 1,5 tundi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot. Haldur taotles tasu väljamaksmist Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 972 eurot, mis sisaldab käibemaksu, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 972 eurot, mis sisaldab käibemaksu, väljamaksmise büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku E I (pankrotis) kanda.

Kuivõrd kohus lõpetab E I (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu ja võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS 65 lg 11 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise haldurit teenindava büroole Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. E I (pankrotis) on 13.09.2018 esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada E I (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on nõustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest nimetab kohus E I usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel E I. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. E Il tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 19.11.2020. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.