Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

tormas töökoja uksest sisse ja asus ametiruumidest otsima väidetavalt töökojas olevaid varuosi, ähvardas ja sõimas kohal viibinud H. K. ja tema isa. H. K. kutsus välja politsei ja nimetatud episoodi alusel viiakse hetkel läbi kriminaalmenetlust. Kui H. K. oleks olnud üksinda, oleks F. M. R. viinud enda ähvarduse täide ning oleks peksnud ta vigaseks. Viimati saatis F. M. R. avaldajale ähvardava sisuga sõnumi 18.07.2019. Avaldajal on F. M. R. e ees reaalne hirm, kuivõrd tegemist on korduvalt karistatud kurjategijaga kes on tuntud roolijoodiku ja kelmina ning kes on karistatud Tartu Vanglas aset leidnud kakluse eest sarimõrvar J. U.ga. Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrusest nähtub, et F. M. R. oli tolleks hetkeks kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Hiljem on F. M. R. t karistatud veel vähemalt kahel korral. Käesoleval hetkel toimub puudutatud isiku suhtes vähemalt kaks kriminaalmenetlust, milles kannatanuks on avaldaja. Avaldaja taotleb F. M. R. e suhtes lähenemiskeelu kohaldamist seaduses sätestatud maksimaalse aja jooksul selliselt, et temal on keelatud läheneda H. K. le ja viimase töökohale aadressil XXX lähemale kui 50 m. Samuti taotleb avaldaja samaks tähtajaks sõnumite ja e-kirjade saatmise keelamist ning helistamise keelamist. Tartu Maakohtu 6. augusti 2019 määrusega jäeti avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et avaldaja poolt esitatu ei ole piisav tõendamaks ohtu, mille kõrvaldamiseks oleks vajalik viivitamatult rakendada esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõusid. F. M. R. e vastuväited Puudutatud isik ei tunnista tema vastu esitatud avaldust. Temal puudub käesolevalt eluline vajadus H. K. le ja tema töökohale lähenemiseks. XXX asuvad mitmed ettevõtjad ning nendega suhtlemise välistamine piiraks F. M. R. e õigusi. Puudutatud isik nõustub, et ta on esitanud oma arvamust H. K. suhtes emotsionaalselt, kuid see on põhjustatud sellest, et H. K. ei tunnista tema poolt tehtud ebakvaliteetset tööd. H. K. avalduse alusel on tõepoolest algatatud süüteomenetlus, kuid selles ei ole kannatanu taotlenud ajutise või püsiva lähenemiskeelu kohaldamist. Paralleelne lähenemiskeelu menetlus tsiviilasjas ei ole asjakohane. H. K. avalduses mainitud asjaolud on valed ja väljamõeldis. F. M. R. ei ole kunagi sisenenud H. K. tööruumidesse ühegi relva ega relvataolise esemega. Puudutatud isik läks koos sõiduki omaniku E. L. ga vastavalt politseilt saadud juhistele H. K. töökojast ära tooma sinna jäänud varuosi. Kogu vestlus on lindistatud politseipatrulli poolt ning selles kinnitab H. K. , et teda ei ole R.e poolt millegi muuga kui vaid karjuva kõneviisiga solvatud. F. M. R. kinnitab, et tema suhtes ei ole algatatud süüteoasja seoses kasteediga vms vehkimise osas. 8.11.2019 kohtuistungil on üle kuulatud avaldaja tunnistajad M. K. ja A.P.. M. K. andis ütlusi selle kohta, et R. sisenes töökotta ja tormas tunnistaja poja H. K. poole, karjudes, et kus mu asjad on. H. K. ütles, et minge välja. Siis läks R. töökojast välja ja tunnistaja nägi aknast, kuidas R. läks kaubiku juurde, millega ta oli kohale tulnud ning võttis sealt ühe torutaolise eseme, mille pani sõiduauto parempoolsest uksest sisse. Siis avas R. sõiduauto juhipoolse ukse ja pani midagi taskusse. R. tuli töökotta tagasi ja kisa jätkus. Vahetult enne politsei saabumist läks R. välja, hiljem istus autosse ja sõitis minema. Tunnistaja A. P. andis ütlusi selle kohta, et töökotta tulnud R. oli agressiivne ja röökis, et kus tema asjad on. Mõni aeg hiljem nägi tunnistaja, et R. kõndis garaaži uksest mööda, käes hele torutaoline ese, umbes 60 cm pikk. Avaldaja jäi kohtuistungil oma avalduse juurde. R. e käitumine töökojas oli agressiivne, ta provotseeris kaklust. Lisaks saatis R. avaldajale ähvardava sisuga sõnumeid ning oli rääkinud, et annab avaldajale peksa. Raudtorust kuulis avaldaja hiljem tunnistajate käest.

Pärast seda, kui R. e auto on töökojast ära viidud, pole ta seal käinud. Enne intsidenti oli avaldajal R. ega tavaline kliendi ja töövõtja suhe. Avaldaja lubas R. el toimetada auto remontimise juures, seda juhtus kolmel korral. Puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et sõiduki varuosade üle vaidlust enam ei ole, sest ta ostis uued. Postitused on vastuseks H. K. postitustele, kus ta laimab R. t. Väljendid ja kõnemaneer on R. arvates tavapärased. Viimati saatis R. K. le sõnumi maikuus, augustis saatis e-kirja. Facebookis enam K.ga ei suhtle. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et H. K. avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu tema eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise korral nõuda kahju tekitajalt lähenemise keelamist (lähenemiskeeld) või muude sarnaste abinõude rakendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Riigikohtu lahendi 3-2-1-91-14 p 17 ja 18 kohaselt „... on kohtud jätnud hindamata, kas avaldaja taotletud lähenemise keeld on sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). Et kohtud ei ole puudutatud isikul keelanud läheneda avaldajale, vaid on piiranud tema liikumisvabadust, keelates puudutatud isikul läheneda avaldaja elukohale, siis võib asjas olla tegu hoopis liikumispiirangu kohaldamisega. Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib. Ka sellist abinõu saab VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada ja selle kohaldamisel tuleb arvestada lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi (vt p 17). Kohus peab oma lahendis selgelt määratlema, milles isikule VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel seatav piirang seisneb, sealhulgas, millised on piirangu ruumilised ja ajalised piirid ning milline on selle seos kaitstava isikuga.“ Avaldaja on taotlenud keelata F. M. R. el läheneda avaldajale ja tema töökohale lähemale kui 50 m ning keelata sõnumite, e-kirjade saatmine ja helistamine. Kohus on seisukohal, et avaldaja töökohale lähenemise keelu kohaldamise taotlus on põhjendamata. Selle kohaldamisel oleks tegemist põhjendamatu liikumispiiranguga puudutatud isiku suhtes. Vaidlust ei ole selle üle, et 7.06.2019 konflikt algas puudutatud isiku poolt tellitud töö väidetavalt ebapiisavast kvaliteedist ja puudutatud isiku soovist pärast auto äraviimist võtta avaldaja töökojast puudutatud isikule väidetavalt kuuluvad esemed. Pärast 7. juunit 2019 ei ole puudutatud isik avaldaja töökohas käinud.

Lähenemiskeeld avaldajale on kohtu hinnangul samuti ebaproportsionaalne, arvestades konflikti asjaolusid. Kohus nõustub avaldajaga, et F. M. R. e esinemine nõude esitamisel (F. M. R. e poolt esitatud helifail) oli ähvardav, nõudlik ja võis tekitada hirmu avaldajas ja tunnistaja M. K.s. Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et F. M. R. el oleks tekkinud füüsiline kontakt ühegi töökojas viibinud isikuga. Raudtoru ja kasteedi olemasolu ei ole tõendamist leidnud. Kriminaalasja algatamiseks sellekohast avaldust esitatud ei ole. F. M. R. on tõepoolest korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kuid karistusregistri väljatrüki kohaselt on tema õigusrikkumised alates 2006. aastast olnud seotud joobes juhtimisega (KarS § 424). Ühtegi vägivalla kasutamisega seotud süütegu karistusregistrist pärast 2006. aastat ei nähtu. J. U. löömise kohta algatatud kriminaalasi on lõpetatud kohtuotsust tegemata. Ka 7.06.2019 toimunud intsidendi osas ei ole kriminaalasja algatatud. Nähtuvalt PPA 4.11.2019 teatisest on algatatud üks asi, milles on kannatanuks H. K. . Rohkem kriminaalmenetlusi seoses F. M. R. ega ei ole. Pärast sõiduki remondi kvaliteedi üle vaidluse tekkimist on F. M. R. läinud H. K. töökotta ühel korral ja koos elukaaslasega, et vastavalt politseist saadud juhisele võtta ära sinna jäänud varuosad. Lähenemiskeelu kohaldamisel tuleb kohtul arvesse võtta olukorra asjaolusid. Kohtule ei ole tõendatud, et pärast 7. juunit 2019 on puudutatud isik lähenenud avaldajale. Avalduse läbi vaatamine on veninud põhjusel, et F. M. R. elab käesoleval ajal XXX (rahvastikuregistri andmetel alates septembrist 2018). Lisaks tuleb arvestada seda, et kohtusse esitatud hagi menetlemiseks tuleb võib-olla kohtusse tulla nii hagejal H. K. l, kui ka kostjal F. M. R. el. Kostjana on F. M. R. kohtule avaldanud, et kavatseb esitada vastuhagi. Ka süüteomenetluses ei ole avaldaja ning puudutatud isiku kohtumine välistatud. Algatatud kriminaalmenetlus puudutab F. M. R. e poolt H. K. le 23.05.2019 saadetud kahte sõnumit. Mais 2019 on mõlemad pooled edastanud vastastikuseid solvanguid ja ähvardusi. H. K. avalduse alusel on algatatud üks süüteomenetlus F. M. R. e poolt 23.05.2019 edastatud sõnumite kohta „Ma löön su vigaseks ... arvesta sellega urood“ ja „Ma hävitan siu ära“. Kahtlustatavana ütluste andmisel on F. M. R. väitnud, et ta ei ole ähvardusi tõsiselt mõelnud. H. K. on saatnud 23.05.2019 puudutatud isikule sõnumi „... ega sinusuguselt midagi muud ei oleks oodanudki, vaata varakult endale advokaat valmis ja paki leivakott ka ära, U. ootab pikki silmi“. 21.06.2019 on H. K. postitanud Facebooki seinale tähelepanujuhtimise F. M. R. kohta, nimetades teda pahatahtlikuks laimajaks ja valetajaks ning lisades: „Tsiviliseeritud ühiskonnas lahendab antud asja tsiviilkohus, mitte metalltoruga ringi tormav vangla žargoonis röökiv neandertaallane.“ Avalduse kohaselt saatis F. M. R. 18.07.2019 avaldajale foto remondis olnud sõiduki esiistmest, mille oli tekst: „Siin perse all on teie õige koht. H. P.O, H. K. , P.11, .E.P..“ Avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks on esitatud kohtule 1.08.2019. Puudutatud isik on teinud H. K. t puudutavaid postitusi Facebooki seinale 5. ja 11. septembril. Kohus peab põhjendatuks keelata puudutatud isikul avaldajaga suhtlemine nii e-posti kui ka SMS-ide saatmise teel ja keelata avaldajale helistamine. Poolte vahel on üleval kohtuvaidlus, mis ei lase tekkinud konfliktil lähemal ajal unustusse vajuda. Arvestades F. M. R. e mõnevõrra pidurdamatut käitumist (nähtuvalt eelkõige helisalvestisest, kuid ka avaldajale saadetud sõnumitest ja avaldaja kohta tehtud postitustest Facebookis) peab kohus võimalikuks keelu kohaldamist tähtajaga üks aasta, mille kestel eeldatavasti saab lahenduse tsiviilvaidlus ja kumbki pool võib oma eluga edasi minna. Keeld saata elektroonilisi sidevahendeid kasutades avaldajale sõnumeid ja e-kirju ning temale helistada ei koorma puudutatud isikut ebaproportsionaalselt.

Kohus selgitab puudutatud isikule lähenemiskeelu rikkumise tagajärgi: kui F.M. R. rikub kasvõi ühte kohaldatud keeldu, võib see tuua kaasa kriminaalvastutuse kohaldamise. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab osaliselt või täielikult mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus on seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamise taotluse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.