lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-10050/13

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10050/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 53 lg 1, 2Oluline osaKrtS § 1Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 68Mitme kinnisasja valitsemiseks asutatud korteriühistudTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsÜS § 54 lg 1Kinnisasja osad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-10050/23Riigikohtu tsiviilkolleegium15.05.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
2-24-8323/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.04.20252-23-135854/10Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.04.20242-20-7254/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.11.20222-21-759/45Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.06.20222-20-3711/88Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.20222-20-15517/114Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise koht ja aeg

15. november 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10050

Tsiviilasi

Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu avaldus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu vastu kaasomandi tuvastamiseks, kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandi kasutuse reguleerimiseks ning majandamiskulude jagamise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja), rk 80506676; esindaja Ingrid Vinnal

esindajad

Vastustaja: Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu (puudutatud isik), rk 80503442; esindaja advokaat Aldo Vassar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 27. septembri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2-19-4347/20
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
25.05.2020
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1.Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja) esitas 3. juulil 2019 avalduse, milles palus tuvastada, et kinnisasjal katastrinumbriga 89714:002:1440 asuv soojussõlm kuulub 8723/22342 mõttelises osas avaldajale. Avaldaja palus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistut (puudutatud isik) kohustada võimaldama avaldajal kuni 31. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme, sealhulgas võimaldada soojusenergia ja sooja vee tarbimist. Ühtlasi palus avaldaja tuvastada, et ta kohustub tasuma soojussõlme valdamise ja kasutamise eest vastavalt enda kaasomandi osa suurusele. Avaldaja palus lõpetada alates 1. juunist 2020 avaldaja ja puudututatud isiku kaasomandi ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse ning määrata avaldajale hüvitis 1700 eurot soojussõlme omandiõiguse kaotuse eest. Avalduse kohaselt asutati 1999. a korteriühistu Pilveke. Pärast KÜ Pilveke asutamist soetati Toome 12, Toome 14 ja Toome 16 korteriomandite teenindamiseks soojussõlm. Soojussõlm paigaldati Toome 14 hoonesse tingimusel, et soojussõlme kulud tasutakse vastavalt korteriomandite reaalosade suurustele. Toome 16 korteriomandid eraldusid ühistust ja neile hüvitati nende makstud osa soojussõlmes. KÜ Pilveke lõpetati 01.01.2018 KrtS § 68 alusel. KÜ Pilveke asemel asutas riik avaldaja ja puudutatud isiku. KÜ Pilveke määrati likvideerija. Lõppbilanss ning varajaotusplaan esitati 12.06.2018. Jaotuplaan ei sisaldanud soojussõlme.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Soojussõlm on kinniasja oluline osa ja see ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 1). Soojussõlm on korteriomanike kaasomandis. Avaldaja ei saa olla soojussõlme omanik.
3.Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kaasomandi lõpetamise nõuet ei saa esitada korteriühistu vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja kaasomand soojussõlmele ei ole õiguslikult võimalik, kuna tegu on kinnisasja olulise osaga (TsÜS § 54 lg 1), millel saab olla TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi vaid sama omanik, mis kinnisasjal. Esitatud asjaolude kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde

eriomand kuulub (KrtS § 1). Seega on kinnisasja kaasomanikud korteriomandite omanikud ning soojussõlme kaasomanik ei saa olla ei avaldaja ega puudutatud isik. Eeltoodu ei välista avaldaja lepingulisi või lepinguväliseid nõudeid puudutatud isiku vastu.

6.TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium