Eesistuja Kalev Saare, liikmed Henn Jõks ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu avaldus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu vastu kaasomandi tuvastamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandi kasutuse reguleerimiseks ja majandamiskulude jagamise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu Puudutatud isik Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu, esindaja advokaat Aldo Vassar
Asja läbivaatamise kuupäev
16. märts 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu kanda.
1.Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja) esitas 3. juulil 2019 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et kinnisasjal katastrinumbriga 89714:002:1440 asuv soojussõlm on 8723/22342 mõttelises osas avaldaja omandis, lõpetada alates 1. juunist 2020 avaldaja ja puudututatud isiku kaasomand ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse, määrata avaldajale soojussõlme omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 1700 eurot, kohustada Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistut (puudutatud isik) võimaldama avaldajal kuni 31. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme, sh võimaldada tarbida soojusenergiat ja sooja vett, ning tuvastada, et avaldaja kohustub tasuma soojussõlme valdamise ja kasutamise eest enda kaasomandi osa suuruse järgi. Ühtlasi palus avaldaja
2-19-10050 reguleerida kohtumenetluse ajaks soojussõlme valdamine ja kasutamine, keelates puudutatud isikul takistada avaldaja soojussõlme kasutust. Avalduse kohaselt asutati 22. aprillil 1999 Korteriühistu Pilveke, kes ostis Viljandis Toome 12, Toome 14 ja Toome 16 asuvate elamute teenindamiseks soojussõlme. Soojussõlm paigaldati Toome 14 elamusse tingimusel, et kulud tasutakse kõigi korteriomandite reaalosade suuruste järgi. Toome 16 elamu korteriomandid eraldusid ühistust ja neile hüvitati nende makstud osa soojussõlmes. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 68 alusel lõpetati Korteriühistu Pilveke ning tema asemel tekkisid uute korteriühistutena avaldaja ja puudutatud isik. Korteriühistule Pilveke määrati likvideerija, kelle koostatud lõppbilanss ja vara jaotusplaan, mis ei sisalda soojussõlme, kinnitati 12. juuni 2018. a Korteriühistu Pilveke üldkoosolekul. 24. juuli 2018. a üldkoosolekul tegi likvideerija ettepaneku jätta soojussõlm Toome 12 ja Toome 14 ühisesse kasutusse. Seega on avaldaja ja puudutatud isik soojussõlme osas Korteriühistu Pilveke õigusjärglased. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole leppinud kokku, et soojussõlm on puudutatud isiku ainuomandis. Avaldaja ja puudutatud isik jätkasid pärast Korteriühistu Pilveke lõppemist soojussõlme kasutamist, tasudes soojusenergia arveid elamute korteriomandite eriomandi osade suuruste järgi. Puudutatud isik teatas 10. detsembril 2018 avaldajale soojusenergia tasu arvestamise muutmisest. Avaldaja ei nõustunud muudatusega, jätkas soojusenergia eest tasumist väljakujunenud praktika järgi ning tegi puudutatud isikule ettepaneku kaasomand lõpetada, jätta soojussõlm puudutatud isikule ja maksta avaldajale selle eest hüvitis. Puudutatud isik teatas avaldajale, et ütleb kõikvõimalikud kokkulepped üles ja alates 2. juulist ei võimaldata avaldajale sooja vett.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldus on esitatud vale isiku vastu. Soojussõlm on tarbijapaigaldisena Toome 14 elamu osana kinnisasja oluline osa ega saa olla erinevate isikute omandis. Soojussõlm on Toome 14 korteriomanike kaasomandis ja avaldaja ei saa olla soojussõlme omanik. Avaldaja ja puudutatud isiku võimalikud kokkulepped soojussõlme kohta lõppesid puudutatud isiku 20. mai 2019. a ülesütlemisavaldusega. Avalduses on olulised menetluslikud ja sisulised puudused, selles on õiguslikult valed, arusaamatud ja alusetud nõuded. Lisaks on avalduses nõudeid, mis tuleks lahendada hagimenetluses.
3.Tartu Maakohus kohustas 4. juuli 2019. a määrusega puudutatud isikut võimaldama avaldajal kohtumenetluse ajal kasutada soojussõlme, sh võimaldama tarbida sooja vett.
4.Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ja tühistas esialgse õiguskaitse (ekslikult hagi tagamise). Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Määruse kohaselt ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et soojussõlm on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis või kumbki neist oleks soojussõlme omanik. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ehitise oluliseks osaks on elamu kütmiseks vajalik soojasõlm. Korterelamu kui ehitis on korteriomanike omandis, mitte korteriühistu omandis. Seega ei ole kohtule esitatud avaldusega võimalik avaldaja taotletud eesmärki saavutada ja avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaasomandi lõpetamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Kaasomandi lõpetamise nõude saab esitada korteriomanike, mitte korteriühistu vastu.
2(5)
2-19-10050 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. novembri 2019. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Avaldaja kaasomand ei ole õiguslikult võimalik, kuna soojussõlm on kinnisasja oluline osa, millel saab olla kinnisasjaga sama omanik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 2 esimene lause ja § 54 lg 1). Esitatud asjaolude kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1). Seega on kinnisasja kaasomanikud korteriomandite omanikud ning avaldaja ega puudutatud isik ei saa olla soojussõlme kaasomanikud. Eeltoodu ei välista avaldaja lepingulisi või lepinguväliseid nõudeid puudutatud isiku vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Avaldaja palub maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud kohtud sellega, et soojussõlm osteti likvideeritud korteriühistu vahenditest avaldaja ja puudutatud isiku varasemate soojussõlmede asemele ning paigaldati ühisel otsusel Toome 14 elamusse, kus seda ühiselt hooldati ja tarbitud energia eest tasuti. Korteriühistu Pilveke likvideerimisel jaotati vara, kuid soojussõlme jagamist ei ole otsustatud. Samas on üldkoosolek otsustanud, et soojussõlm jääb avaldaja ja puudutatud isiku ühiseks kasutamiseks. KrtS § 68 lg 4 järgi tuli soojussõlm jagada uute ühistute vahel. Kui osamaksest ei piisa kohustuste täitmiseks, vastutavad KrtS § 68 lg 5 järgi uued ühistud. Lisaks jätsid kohtud tähelepanuta, et KrtS § 34 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandit korteriühistu kaudu ning sama nõude korral kõigi korteriomanike vastu tuleb hagi esitada korteriühistu vastu. Leides, et avaldus on esitatud vale isiku vastu või tegemist on hagiga, pidanuks kohus tegema avaldajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. Kohtud ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik lahendada avaldaja taotlust võimaldada tal tarbida soojusenergiat ja sooja vett kuni
31.maini 2020 ning tuvastada tema kohustus hüvitada kulud oma kaasomandiosa suuruse järgi.
7.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Soojussõlm on kinnisasja oluline osa, mille kaasomanikeks on kinnisasja omanikud, st Toome 14 elamu korteriomanikud. Ei ole oluline, kuidas soojussõlm osteti. Maakohus ei pidanud andma avaldajale võimalust puudused kõrvaldada. Samuti ei pidanud kohus tegema kindlaks, kas avaldaja hüvitise nõue võib põhineda lepingul.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määrust TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Avaldaja on palunud tuvastada, et vaidlusalune soojussõlm on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis, lõpetada kaasomand ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse, kellelt mõista avaldaja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest, kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal
3(5)
2-19-10050 kuni 31. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme ning tuvastada, et avaldaja kohustub maksma soojussõlme valdamise ja kasutamise tasu kaasomandi osa suuruse järgi. Kohtud leidsid, et avaldusega ei ole võimalik selles taotletud eesmärki saavutada, kuna avaldaja ega puudutatud isik ei saa olla soojussõlme omanikud. Seetõttu jätsid kohtud avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegium nõustub kohtute järeldusega.
10.Kolleegium märgib, et elamu soojussõlm on kaugkütteseaduse § 2 p-s 4 sätestatud tarbijapaigaldisena TsÜS § 55 lg 1 järgi ehitise oluline osa ning TsÜS § 54 lg 1 järgi seega ka ehitisealuse kinnisasja oluline osa (Riigikohtu 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 18). TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa asja koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandi seaduse § 1 lg-te 1 ja 2 alusel leidis kolleegium viidatud tsiviilasjas, et tarbijapaigaldis on korteriomanike kaasomandis. Sama tuleneb praeguses asjas kohalduva KrtS § 1 lg-st 1ning § 4 lg-test 3 ja 4, mille kohaselt on maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega kolmanda isiku omandis, korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Avalduse kohaselt asub Toome 12 ja Toome 14 elamuid soojusega varustav soojussõlm Toome 14 elamus. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1). Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on korterelamu soojussõlm korterelamu eesmärgipärast kasutamist võimaldav tehnosüsteem. Korterelamu kütmiseks vajaliku soojussõlme eraldamine kahjustab oluliselt elamu eesmärgipärast kasutamist ning seega ka ehitist (vt ka Riigikohtu 29. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14, p 18). Korterelamu soojussõlm on seega ehitise oluline osa. Seetõttu nõustub kolleegium kohtutega, et vaidlusalune soojussõlm on Toome 14 korteriomanike, mitte avaldaja ja puudutatud isiku ega ka Toome 12 ja Toome 14 korteriomanike kaasomandis. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtute järeldus, et avaldus on perspektiivitu.
11.Määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Kohtud jätsid avalduse läbi vaatamata põhjusel, et vaidlusalune soojussõlm on Toome 14 kinnisasja olulise osana selle korteriomanike kaasomandis. Maakohtu hinnang menetlusliigi ja menetlusosaliste kohta on nendel asjaoludel põhjendatud. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole rikkunud selgitamiskohustust. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (TsMS § 439). TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldub eeltoodu ka hagita menetluses, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et avalduses taotletud eesmärgi saavutamise võimalikkuse hindamiseks ei ole oluline, kelle raha eest soojussõlm osteti ning kas ja millised kokkulepped sõlmiti selle kasutamise kohta. Kuna vaidlusalune soojussõlm on Toome 14 kinnisasja olulise osana Toome 14 korteriomanike kaasomandis, ei kohaldu vaidlusalusele soojussõlmele KrtS § 68 lg-d 4 ja 5. Korteriomanike kaasomandis oleva kinnisasja oluline osa ei ole korteriühistu vara. Avaldaja omandiõiguslikud nõuded puudutatud isiku vastu oleksid kolleegiumi arvates võimalikud juhul, kui avaldaja ja puudutatud isik oleksid (vallasasjast) soojussõlme omanikud.
12.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
4(5)
2-19-10050
13.Kuna kohtud ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei määra Riigikohus kindlaks ka kassatsiooniastme menetluskulusid (TsMS § 174 lg 4). Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist, s.o Riigikohtu määruse avalikult teatavaks tegemist (TsMS § 694 lg 2 koostoimes §-ga 695).
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare, Henn Jõks, Kai Kullerkupp
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.