Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-15517
Kohtuasi
OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ hagi Osaühingu EGOGRUPP, DELKONA OÜ, Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL vastu kasutuseeliste ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ ühine apellatsioonkaebus Osaühingu EGOGRUPP vastuapellatsioonkaebus DELKONA OÜ vastuapellatsioonkaebus Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL ühine vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
OÜ Arca Varahaldus apellatsioonkaebuse hind 40 149,43 eurot, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus apellatsioonkaebuse hind 40 149,43 eurot, Admanus OÜ apellatsioonkaebuse hind 52 765,51 eurot Osaühingu EGOGRUPP vastuapellatsioonkaebuse hind OÜ Arca Varahaldus vastu 44,12 eurot, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus vastu 44,12 eurot, Admanus OÜ vastu 44,12 eurot DELKONA OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind OÜ Arca Varahaldus vastu 239,16 eurot, aktsiaseltsi Pune KVHaldus vastu 239,16 eurot, Admanus OÜ vastu 239,16 eurot Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL vastuapellatsioonkaebuse hind OÜ Arca Varahaldus vastu 408,36 eurot, aktsiaseltsi Pune
KV-Haldus vastu 408,36 eurot, Admanus OÜ vastu 408,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I OÜ Arca Varahaldus (registrikood 12392672) Hageja II aktsiaselts Pune KV-Haldus (registrikood 11174720) Hageja III Admanus OÜ (registrikood 11884930) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja I Osaühing EGOGRUPP (registrikood 10730739), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kostja II DELKONA OÜ (registrikood 12600544), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Kostja III Osaühing ANURION TEENUSED (registrikood 11513458) Kostja IV X (isikukood XXXXXXXXX) Kostja V Osaühing Enameller (registrikood 11113995) Kostja VI OÜ AMÕL (registrikood 11517700) Kostjate III–VI lepinguline esindaja Kalle Oja
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-20-15517 tehtud Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022. a otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ ühine apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada Osaühingu EGOGRUPP, DELKONA OÜ, Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL vastuapellatsioonkaebused osaliselt.
4.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ kanda.
5.Määrata Osaühingu EGOGRUPP hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 3815 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 2268,75 eurot ning mõista nimetatud summad OÜ-lt Arca Varahaldus, aktsiaseltsilt Pune KVHaldus ja Admanus OÜ-lt võrdsetes osades Osaühingu EGOGRUPP kasuks välja. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.Määrata DELKONA OÜ hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 6381 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1983 eurot ning mõista nimetatud summad OÜ-lt Arca Varahaldus, aktsiaseltsilt Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ-lt võrdsetes osades DELKONA OÜ kasuks välja. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude
hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
7.Määrata Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 2764,10 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1500 eurot ning mõista nimetatud summad OÜ-lt Arca Varahaldus, aktsiaseltsilt Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ-lt võrdsetes osades Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL kasuks välja. Täiendavalt tuleb X kasuks välja mõista menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks 54 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Arca Varahaldus (hageja I), aktsiaselts Pune KV-Haldus (hageja II) ja Admanus OÜ (hageja III) esitasid 9. oktoobril 2020 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-11699 hagi koos vastuhagiga Osaühingu EGOGRUPP (kostja I), DELKONA OÜ (kostja II) ning Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL (kostjad III–VI) vastu. Asja menetlev kohtunik palus selle registreerida uue asjana.
2.Hagejad palusid 3. novembril 2020 esitatud täpsustuse kohaselt mõista kostjatelt I–VI solidaarselt hageja I kasuks välja 37 815,80 eurot, hageja II kasuks välja 37 815,80 eurot ja hageja III kasuks välja 49 497,35 eurot ning viivise nendelt nõuetelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale I Hunditubaka tee 12/Karukella tee 5, Tallinn, hagejale II Hunditubaka tee 3, Tallinn ning hagejale III Hunditubaka tee 1 ja 1a, Tallinn asuvad korteriomandid. 7. mail 2020 sõlmiti NAT INVEST OÜ, kellele kuulus täies ulatuses Karukella tee kinnistu (registriosa nr 19313201) ja hagejate vahel müügileping (müügileping), millega NAT INVEST OÜ müüs tema omandis oleva kinnistu osaks oleva Hunditubaka tee (tee) hinnaga 76 740 eurot, samuti kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe. 4. augustil 2020 sõlmiti Hunditubaka tee ehitamiseks töövõtuleping, mille järgi on tee ehitamise kulud mitte vähem kui 150 154,80 eurot, sh järelevalvekulu 2500 eurot, teede ehituse osa kulu 99 664,80 eurot, tänavavalgustuse ehitamise kulu 16 400 eurot, sademeveekanalisatsiooni ehitamise kulu 31 590 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad kohustuvad tasuma töövõtjale tööde eest võrdsetes osades. Hunditubaka tee teedeosa ja välistrasside projektide koostamise maksumuse, mis oli 12. märtsil 2018 sõlmitud
projekteerimise töövõtulepingu järgi 11 681,55 eurot, millele lisandus käibemaks, tasus hageja III Nordic Adviser OÜ-le osana omandatud korteriomandite müügihinnast. Kostjal I, kes on Hunditubaka tee 4 omanik, kostjal II, kes on Hunditubaka tee 6 omanik ja kostjatel III–VI, kes on Hunditubaka tee 8 kaasomanikud puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt nende omandis olevatele kinnistutele, mistõttu kasutavad nad juurdepääsuks hagejate nõusolekuta hagejate ehitatud Hunditubaka teed. Kostjad teadsid või pidid teadma, et tegemist on erateega. Tee vajas renoveerimist. Seetõttu on kostjad hagejate kulul säästnud Hunditubaka tee, selle ehitamise ja projekteerimise maksumuse. Arvestades, et teed kasutavad nii hagejad ise, keda on kokku kolm kui ka kostjad, kes omavad kokku kolme kinnisasja, siis peavad kostjad kokku hüvitama hagejatele pool Hunditubaka tee omandamise ja ehitamise maksumusest. Kostjad peavad ühtlasi hüvitama hagejale III tee projekteerimise kulu. Kõigi kostjate puhul on võimalik tee kasutamine terves ulatuses. Hagejate õiguste rikkumine algas hiljemalt 11. mail 2020, mil hagejad said tee omanikuks. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ arvamuse järgi on tee turuväärtus 260 000 eurot (käibemaksuta) ja kasutuseelise väärtus on 108 eurot/m2/aastas. Kostjate vastuväited
3.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
3.1.Kostja I vastuväidete kohaselt on tegemist avalikult kasutatava teega. Lisaks ei kasuta ta oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed, vaid Vabaõhukooli teed. Ajalooliselt on kostja I kinnistu Hunditubaka tee poolne külg olnud aiaga piiratud. Kostja I avas aia naaberkinnistu rentniku soovil 2018. a sügisel üheks korraks. Aed jäi tol korral tagasi panemata, kuid 2021. a kevadel taastas kostja I tee ääres varem olnud aia. Hagejatel puuduks hagis esitatud kujul ja summas nõue ka siis, kui kostja I kasutaks Hunditubaka teed. Hagejate poolt maa ostmine ei olnud vajalik sellele tee ehitamiseks ning Hunditubaka tee oli olemas ka enne seda, kui hagejad tellisid selle renoveerimise, tee vastas sellega külgnevate kinnistuomanike vajadustele ja puudus vajadus selle renoveerimiseks. Tee rekonstrueerimine oli vajalik ainult hagejatele ning selleks, et nad saaksid täita planeerimismenetluses Tallinna linna ees võetud kohustusi ja realiseerida oma ärihuvid. Samuti ei ole projekteerimiskulud seotud kostjatega, sest projekteerimistööd telliti Hunditubaka tee 1 kinnistule planeeritavate korterelamute teenindamiseks vajalike projektide koostamiseks. Kostjad ei vastuta ka solidaarvõlgnikena ja hagejate nõude arvestus on ebaõige. Hagejatel puudub õigus nõuda tee ostuhinda ning projekteerimise ja renoveerimise kulusid. Samuti on kostjate kasutuseelised erinevad. Arvestada tuleb ka, et hagejale III kuuluvale kinnistule on ehitatud kaks korterelamut ning hagejale I kuuluvale kinnistule hooldekodu. Kui kostja I kasutaks oma kinnistule pääsemiseks Hunditubaka teed, siis ta kasutaks sellest vaid ca 10 m lõiku. Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on ilmselt ebausaldusväärne, sest Tallinna kesklinna kõige kallimate 3-toaliste korterite üürihinnad on samas suurusjärgus.
3.2.Kostja II vastuväidete kohaselt on Hunditubaka tee 100% transpordimaa ning see on avatud liiklemiseks kõigile. Hagejale III kuuluvatel kinnistutel on ehitatud korterelamud. Hagejale I kuuluval kinnistul asub hooldekodu. Detailplaneeringust ja sellega kaasnevatest dokumentidest nähtub, et Hunditubaka tee on detailplaneeringu kohasteks juurdepääsudeks, mille väljaehitamise ja välisvalgustuse rajamise kohustus on Hunditubaka tee 12/Karukella tee 5 arendajatel (s.o hagejal I). Samuti on väljaehitamise kohustus Hunditubaka tee 1 ja 1a hoonestajatel (s.o hagejal III). Tee ehitamise ja projekteerimise kulud ei ole kasutuseelise arvutamise aluseks olev komponent ega ole hagejad kulude kandmist ja tee valmis ehitamist tõendanud. Samuti ei sõltu kasutuseelise väärtus sellest, millise hinnaga on hagejad tee omandanud.
Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad kasutaksid renoveeritud kõnniteed või seda, et kostjatel oleks vajalik tänavavalgustuse olemasolu. Puudub alus tugineda ka kostjate solidaarkohustuse olemasolule, sest tee kasutamise eest saab tasu nõuda vastavalt kasutamise proportsioonile. Hagejad ei ole üldse esitanud tõendeid selle kohta, milline on kostja II tee kasutus. Kostja II kinnistule juurdepääsuks ei ole vaja kasutada Hunditubaka teed täies ulatuses, vaid vajalik on ca 48 m läbimine. Samuti on hagejate tee kasutus oluliselt suurem kui kostjatel. Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on ilmselgelt ebausaldusväärne ning selles märgitud hindamistulemus ei väljenda kasutuseelise väärtust aastas kasutatava maa-ala pindalaühiku kohta, vaid sisuliselt on tegemist ühekordse maksena tasutava summaga. Ekspert RL seisukoha kohaselt on kasutuseelise väärtus parendusteta 1,6 eurot/m2 kohta aastas ja parendatud teelt 5,1 eurot/m2 kohta aastas. Viimasest siiski lähtuda ei saa, sest tegemist on toreduslike kulutustega, millised hagejad tegid oma kohustuste täitmiseks.
3.3.Kostjate III–VI vastuväidete kohaselt on Hunditubaka tee puhul tegemist avalikuks kasutamiseks määratud teega ja selle sihtotstarbeks on transpordimaa, mistõttu ei ole kostjad tee hagejatele kuulumisest midagi säästnud. Samuti ei ole kulud tee omandamiseks ja rekonstrueerimiseks sissenõutavad hüvitisena võõra kinnisasja kasutamise eest. Hagejad täitsid tee rekonstrueerimisega Tallinna linna ülesandeid, seega on hagejatel võimalik nõudeõigus Tallinna linna vastu. Hagejad käituvad ka hea usu põhimõtte vastaselt, sest olid juba teealuse maa ostmisel teadlikud, et neil lasub teostatavate arendusprojektidega seoses kohustus tee rekonstrueerimiseks. Tehtud kulutused ei olnud kostjate seisukohast vajalikud ega mõistlikud, samuti ei ole kulude kandmist tõendatud. Kostjad ei ole vastutavad solidaarvõlgnikena, sest arvestada tuleb iga kostja tee tegelikku kasutamist ja selle mahtu, kuid seda ei ole hagejad tõendanud. Kostjad kasutavad teed vaevalt pooles ulatuses. Samuti ületab hagejate arendusprojekte arvestades nende tee kasutamise aktiivsus oluliselt kostjate oma. Seejuures on kostja VI Karukella tee 3a omanik ja ta kasutab avalikule teele juurdepääsuks teeservituuti. Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on ilmselt ebausaldusväärne. Lisaks on tasu küsimine olukorras, kus teiste kinnistute kasuks on seatud tähtajatud ja tasuta teeservituudid, diskrimineeriv. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 21. jaanuari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagejate hagi osaliselt, mõistis iga hageja kasuks välja kostjalt I 40,85 eurot, kostjalt II 221,44 eurot, kostjatelt III–VI solidaarselt 378,11 eurot ja viivise nendelt nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjas esitatud tõendeid, millest nähtuks Hunditubaka tee avalikuks kasutamiseks määramine ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 mõttes, mistõttu on tegemist erateega. Samuti on Maa-ameti andmetel tegemist eraomandiga. NAT INVEST OÜ pöördus 14. veebruaril 2020 Hunditubaka teed kasutavate kinnistute omanike poole (hagejad ja kostjad) ettepanekuga sõlmida kokkulepe, millega NAT INVEST OÜ võõrandaks Hunditubaka tee mõttelise osana, kuid kostjad oma nõustumust ei avaldanud. Samuti on Hunditubaka tee serva paigutatud eramaast teavitav märk. Seega olid kostjad teadlikud, et tee on eraomandis. Hagejad on tõendanud fotodega Hunditubaka tee kasutamist kostjate poolt. Kuivõrd kostjatel puudub hagejatega kokkulepe, on kostjad kasutanud hagejatele kuuluvat eraomandit õigusliku aluseta. Seetõttu tuleb eeldada, et kostjad on rikastunud hagejate arvel seetõttu, et nad ei ole pidanud hagejatele tee kasutamise eest maksma. Kohus ei ole tuvastanud esitatud asjaolude pinnalt hagejate hea usu põhimõtte rikkumise ega ka heade kommete vastase tahtliku käitumise aluseks olevaid asjaolusid.
Projekteerimiskulude osas jääb arusaamatuks hagejate nõudesumma 11 681,55 eurot, sest esitatud tõenditest nähtub nende kulude suurus 12 360 eurot (sh käibemaks 2060 eurot). Kasutuseelisena saab käsitada üksnes tee kasutamisest saadud kasutuseelist, mille suuruse arvutamise lähtekohaks võib olla kasu, mida hagejad võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida nad kasu saamiseks pidid tegema. Nii kinnisasja soetusmaksumus kui ka kantud kulud on käsitatavad majandustegevuse käigus tehtud investeeringuna. Seega ei saa VÕS § 1037 alusel esitatud nõude rahuldamise aluseks olla otseselt mitte tee soetamise, projekteerimise ja renoveerimisega seonduvad kulud, vaid investeeringu tootlus, mida nõude esitaja võinuks investeeringult saada. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolud ja tõendid seoses tee renoveerimiseks kohustatud isikuga. Hunditubaka tee renoveerimise vajalikkus on tõendatud. Kostjad on alates tee valmimisest kasutanud oma kinnisasjadele juurdepääsuks uueväärset, projektikohast ja õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavat teed. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kostjad on kasutanud sh kõnniteed või tänavavalgustust, kuna need on taristu osa. Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on lõppjäreldustes ilmselgelt ebaõige. Kuna Tallinna kesklinna korteri m2 üürihind aastas on ligikaudu 96–144 eurot, siis linna kõrvaltänaval asuva tee (transpordimaa) kasutamisest tekkiv kasutuseelis ei saa olla samas suurusjärgus. Ka riiklikult tunnustatud ekspert RL on leidnud, et selles märgitud hindamistulemus ei väljenda kasutuseelise väärtust aastas kasutatava maa-ala pindalaühiku kohta. Kasutuseelise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta RL seisukohas avaldatud andmed lähtudes maa-ala jääkasendusmaksumusest. Iga-aastaselt makstava tasu suuruseks maa-ala pindalaga 2403 m2 pinnaühiku kohta on 5,1 eurot/m2. Hunditubaka tee 1, 1a ja 12 kinnistutega seoses esile toodud intensiivsema tee kasutamisega seonduvad asjaolud on tõendamata. Kuivõrd kostja I kasutab teest 15 m, kostja II 49 m ja kostjad III–VI 145 m, siis on kasutuseelise suurus aastas vastavalt 122,55 eurot, 392,16 eurot ja 1021,27 eurot. Kostja I on kasutanud Hunditubaka teed 11. maist 2020 kuni 2021. a maini, mil suleti sissepääs Hunditubaka teelt aia ehitamisega, s.o 1 aasta vältel. Kostjad II–VI on kasutanud teed alates 11. maist 2020 kuni käesoleva ajani, s.o 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva. Arvestades, et kostjad kasutavad erineva pikkusega teelõiku, on kasutuseeliste suurused erinevad ning kostjad vastutavad osavõlgnikena. Kuivõrd kostjad III–VI on kaasomanikud, siis nemad vastutavad neilt ühiselt välja mõistetud nõude täitmise eest solidaarvõlgnikena. Hagejate apellatsioonkaebus
5.Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulusid puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostjate kanda või alternatiivselt saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus tuvastas ebaõigesti kostjate Hunditubaka tee kasutuse ulatuse. Kõigi kostjate puhul on võimalik tee kasutamine terves ulatuses. Väär on ka kohtu seisukoht, et kostjad vastutavad osavõlgnikena, sest isikute osasid tee kasutamisel tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Kostjad peaksid kokku hüvitama poole kasutuseelise väärtusest. Samuti tuvastas kohus ebaõigesti kasutuseelise väärtuse. Hagejate esitatud asjatundja arvamuse tõendina arvestamata jätmine tuli hagejatele üllatusena. Kohus jättis ka käsitlemata hagejate väited selle kohta, miks kostja II esitatud RL seisukoht on ilmselgelt ebausaldusväärne. Seejuures rõhutas RL, et tegemist on mittesiduva seisukohaga vara kasutuseelise väärtuse kohta tellija esitatud andmete põhjal. Lisaks ületas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Vastustajate seisukoht
6.Kostjad vaidlevad hagejate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
Kostjate vastuapellatsioonkaebused
7.Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebused, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulusid puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
7.1.Kostja I vastuapellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et kostja I kasutas oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed. Hagejate esitatud fotodest ei saa järeldada, et teed kasutas just kostja I ega seda, et teed kasutati perioodil 11. mai 2020. a kuni 2021. a mai. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, et tee kasutajaid on kokku kuus ja et tõendatud ei ole tee intensiivsem kasutamine seoses Hunditubaka tee 1 ja 1a ning 12 kinnistutega, millel asuvad kaks korterelamut ja 255 voodikohaga hooldekodu. Lisaks on kohus põhimõtteliselt valesti määranud tee kasutamise eest tasumisele kuuluva summa. Kohus oleks pidanud lähtuma samadest komponentidest ja metoodikast, nagu kohtupraktikas kasutatakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel juurdepääsu kasutamise tasu määramisel.
7.2.Kostja II vastuapellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et Hunditubaka tee on eratee. Lisaks jättis kohus ebaõigesti tähelepanuta tee kasutamise intensiivsuse osakaalu poolte vahel. Hunditubaka tee 12 näol on tegemist hooldekoduga, kus on 255 voodikohta ja ca 120 töökohta. Samuti asuvad Hunditubaka tee 1 ja 1a kinnistutel kaks korterelamut, kummaski viis korterit ehk kokku elab seal 10 perekonda. Kohus jättis rahuldamata paikvaatluse taotlused ning selgitamata, milliselt võinuks kostjad tõendada tee kasutamise intensiivsust.
7.3.Kostjate III–VI vastuapellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et Hunditubaka tee ei ole avalikult kasutatav. Tee muutub avalikult kasutatavaks sõltumata sellekohasest määramisest. Samuti asus kohus vääralt seisukohale, et kostjatel puudub tee kasutamiseks õiguslik alus. Selleks annab aluse AÕS § 156 lg 2 ja § 155 lg 1. Lisaks on kohus vääralt hinnanud RL hinnangut, leides, et kasutuseelise suurus on 5,1 eurot/m2 aastas. Kasutuseelisena tuleb arvestada eelkõige kinnisasja väärtust, mitte aga sellele lisatavate ehitiste väärtust, mistõttu oleks pidanud lähtuma kasutuseelisest 1,6 eurot/m2 aastas. Peale selle on kohus väljunud hagi piiridest ja asunud ise määrama kahjuhüvitise alusena kostjate tee kasutamise perioodi. Täiendavalt leidis kohus ebaõigesti, et kasutuseeliste väärtus tuleb jagada vaid kuue kinnistu vahel. Arvesse oleks tulnud võtta kõik tee kasutajad. Kohus on ka vääralt mõistnud kasutuseelised välja kostjalt VI, kuigi ta omab Karukella tee osas teeservituuti. Samuti ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et esile ei ole toodud asjaolusid, mis viitaks nõude vastuolule hea usu põhimõttega. Lisaks on kohus eksinud viivise arvestamise alguskuupäeva määramisega, sest hagi esitamise hetkeks ei olnud sissenõutavaks muutunud kasutuseelised perioodi 9. oktoober 2020. a kuni 21. jaanuar 2022. a eest. Vastustajate seisukoht
8.Hagejad vaidlevad kostjate vastuapellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate ühine apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostjate vastuapellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
10.Praeguses asjas nõuavad hagejad kostjatelt tasu selle eest, et väidetavalt kasutavad kostjad õigusliku aluseta nende kinnisasjal asuvat Hunditubaka teed. Hagejad tõid välja, et neil ei ole
kostjatega juurdepääsu kohta kokkuleppeid. Kuna kostjad kasutavad võõral kinnisasjal asuvat teed, võib hagejatel olla nende vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14722/50, p 12). Sellise nõude eeldusteks on, et isik paneb toime teisele isikule kuuluva omandi rikkumise, see toimub ilma õigustatud isiku nõusolekuta ning et rikkuja on selle tulemusena rikastunud. Hagejate hüvitise nõue koosneb: Hunditubaka tee maksumusest 76 740 eurot, tee ehitamise maksumusest 150 154,80 eurot ja projekteerimiskulust 11 681,55 eurot. Hagejad leiavad, et kostjad peavad hüvitama pool nimetatud kulutustest ning nad on hagejate suhtes solidaarvõlgnikud.
11.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas Hunditubaka tee on eratee või avalikult kasutatav tee, kas hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kasutuseeliseid ning kas kostjad on solidaarvõlgnikud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kuidas määrata „rikkumise teel saadu“ harilikku väärtust.
12.Kostja I on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et tema oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed perioodil 11. mai 2020 kuni 2021. a mai ei kasutanud. Maakohus leidis, et kostja kasutas vaidlusalusel perioodil teed. Kolleegium maakohtuga ei nõustu ning leiab, et kostja I suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata, sest kostja I hagejate õigusi ei riku. Nõude eeldusi peavad TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hagejad. Hagejad esitasid oma väite tõendamiseks 2021. a jaanuaris tehtud fotod, millest nähtub Hunditubaka teelt viivad sõidukite jäljed kostja I kinnistule (kd II, tl 11–27). Seda, et kostja I enam teed ei kasuta, tõendavad maakohtu hinnangul samuti fotod, millest nähtub, et teelt on kinnistule sissepääs suletud (kd II, tl 128–129). Kolleegiumi hinnangul ei saa 2021. a jaanuaris tehtud fotodest järeldada, et kostja I kasutab oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed. Kostja I selgitas, et kasutab kinnistule juurdepääsuks Vabaõhukooli teed. Tulenevalt kohtule esitatud plaanist piirneb kostjale I kuuluv kinnistu Vabaõhukooli teega (kd I, tl 17 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei saa hagejate nõude eeldust – omandi rikkumine – lugeda tõendatuks üksnes fotodega. Fotod ei tõenda, et teed on juurdepääsuks kasutanud kostja I või tema kinnistule sõitnud kolmandad isikud. Paaril korral teelt läbisõitmine seda püsivalt kasutamata ei tekita üldjuhul VÕS § 1037 alusel nõuet, sest sellega ei kaasne rikkuja rikastumist.
13.Kostjate II – VI nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, kas Hunditubaka tee näol on tegemist avalikult kasutatava teega. Kui tegemist on erateega, võib seda kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal.
13.1.Maakohus leidis, et Hunditubaka tee ei ole avalikult kasutatav tee ning kostjad kasutavad seda hagejate nõusolekuta. Kolleegium nõustub maakohtuga. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud EhS-i ja AÕS-i asjakohaseid sätteid. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 mõttes ning neid ei korda. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides (EhS § 92 lg 5). EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et eratee muutub avalikult kasutatavaks teeks siis, kui kohaliku omavalitsuse volikogu seab kinnistule esmalt sundvalduse ja seejärel teeb otsuse eratee avalikult kasutatavaks määramise kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-16, p 15).
13.2.Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on kostjate III – VI väiteid, mis omavad vaidlusaluse asjaolu tuvastamisel tähtsust, piisavas ulatuses käsitlenud. Kostjad ei saanud eeldada, et tegemist on avalikult kasutatava teega, sest teele olid paigaldatud vastavad liikluskorraldusvahendid (kd II,
tl 28 ja pöördel). Vaikiva kokkuleppe olemasolu, mis annaks kostjatele õigusliku aluse tee kasutamiseks, esitatud asjaoludest järeldada ei saa.
14.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohtuotsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning asunud hagejate nõuet ise sisustama. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Rikkudes küll TsMS § 439, ei ole maakohus rikkunud menetluse käigus selgitamiskohustust (vt maakohtu 3. veebruari 2021. a määruse p 6 ja 28. aprilli 2021. a selgituskiri, milles juhib maakohus poolte tähelepanu kasutuseelise suuruse määramise lähtekohtadele ja kohtupraktikale; kd II, tl 56–57 pöördel; 66– 67 pöördel). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (vt Riigikohtu 15. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10050/23, p 11).
15.Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagejad ei nõua kostjatelt rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist, vaid asja omandamise ja väljaehitamise kulusid, mida VÕS § 1037 alusel ega ka muul õiguslikul alusel praeguses asjas esitatud asjaoludel tee kasutamise eest nõuda ei saa, sest asja kasutamise tulemusena omandab seda kasutanud isik üldjuhul kasutuseelise.
15.1.Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (praegusel juhul rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab õigust kohus, mistõttu ei ole kohus rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega ja võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13; 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 12.2; 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-15, p 18).
15.2.Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 40). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Kuigi kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg 1 esimesest lausest pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda see, et kohus peaks kontrollima hageja nõuet nendel õiguslikel alustel, mille alusel ei ole menetlusosalised nõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (vt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-184181/75, p 15; 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587/69, p 11).
15.3.Hagejad nõudsid kostjatelt hüvitis ühekordse summana. Tuginedes asjatundja HS arvamusele (ekspertarvamus nr 12-21 HS; kd II, tl 88–101) jäid hagejad selle juurde, et neil on kasutuseeliste hüvitisena võimalik kostjatelt nõuda kinnistu ostuhinda ja tee väljaehitamise kulusid (vt maakohtu 15. detsembri 2021. a istungi protokoll; kd III, tl 6, ajamärk 00:52:32). Asjatundja HS arvamuses on lähtutud asja turuväärtusest, s.o 260 000 eurot, mis asjatundja arvamuse kohaselt loetakse kasutuseelise väärtuseks. Kolleegium leiab, et kinnisasjade puhul tuleb kasutuseelise määramisel lähtuda kinnisasja eeldatavast üüritulust, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha (seega ei jagata asja soetusmaksumust asja eeldatava kasutuseaga). Riigikohus on juurdepääsuna kasutamise eest tasu määramisel leidnud, et kinnisasja omanikul on õigus saada maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest hüvitist, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 18). Kasutuseelise
suuruse määramisel võetakse hindamise aluseks kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 19).
15.4.Kuigi hagejatele pidid olema kasutuseelise suuruse määramise lähtekohad teada, siis nad sellist nõuet kohtule ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus ilma hageja nõudeta välja mõista kasutuseeliste hüvitise maa-ala jääkasendusmaksumuse alusel igakuise maksena kuni kohtuotsuse tegemise ajani (asjatundja RL arvamus; kd II, tl 159–163). Lisaks märgib kolleegium, et ka maa-ala jääkasendusmaksumuse alusel hüvitise määramine ei ole kooskõlas kasutuseelise suuruse määramise põhimõtetega (see ei tulene eeldatavast keskmisest üürihinnast vaid kinnistu turuväärtusest). Kuna hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saab teha järeldusi õiglase tasu suuruse kohta, tuleb hagi jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu pole võimalik rahuldada ka viivise nõuet. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
17.Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 162 lg-st 1, § 165 lg-st 1 ja § 171 lgst 1, jättes maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Iga hageja on esitanud kostjate vastu eraldi nõude, mistõttu ei vastuta nad kostjate menetluskulude eest solidaarselt. Apellatsiooniastmes on kostjad vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas. Kostjad on taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud hagejate kanda ning rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Arvestades sellega, et pooled ei ole kulude vaidlustamisel sisulisi väiteid esitanud, ei ole kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaldamiseks tekkinud.
18.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
18.1.Maakohtus on kostja I palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 5600 eurot. Maakohus pidas kostja I kulutusi õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks 3815 euro ulatuses. Maakohtus on kostja II palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud kokku 8217 eurot. Maakohus pidas kostja II kulutusi põhjendatuks ja vajalikuks 6381 euro ulatuses.
Maakohtus on kostjad III – VI palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 3312 eurot. Maakohus pidas kostjate III – VI kulutusi õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks 2764,10 euro ulatuses.
18.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostjate lepinguliste esindajate toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust. Seejuures vähendas maakohus kostjate õigusabikulusid, mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ja vajalikus. Kostjad ei ole esitanud sisulisi väiteid selle kohta, miks nad ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostjate lepinguliste esindajate ajakulu jätta muutmata.
19.Kuna maakohus on oma otsuses kostjate menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulud.
19.1.Apellatsiooniastmes on kostja I palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1968,75 eurot ja riigilõivu 300 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale I osutatud õigusabi 11,25 tundi tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta). Kostja I on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 175 lg 5). Kostja I ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Kolleegium leiab, et kostja I apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Arvestades kaebuste sisu ja mahtu ning menetlusosaliste arvu, peab kolleegium lepingulise esindaja toimingute ajakulu ning esindaja tunnihinda põhjendatuks ja vajalikuks. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostja I taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
19.2.Apellatsiooniastmes on kostja II palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 2363 eurot ja riigilõivu 300 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale I osutatud õigusabi 14,9 tundi keskmise tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja II on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 175 lg 5). Kostja II ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Kolleegium leiab, et kostja II apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et sama vandeadvokaat on kostjat II esindanud kogu menetluse käigus ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et vastuses apellatsioonkaebusele korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid, on kostja II apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1 tund ning tutvumine teiste menetlusosaliste dokumentidega 2 tundi. Kostja II lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1983 eurot (= 204 + 360 + 289 + 170 + 340 + 320 + 300). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostja II taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
19.3.Apellatsiooniastmes on kostjad III – VI palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1530 eurot ja riigilõivu 420 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjatele III – VI osutatud õigusabi 17 tundi tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kostjad III – VI on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud
kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 175 lg 5). Kostjad III, V ja VI ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Kostja IV soovib menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga ja ta on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et kostjate III – VI apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et sama esindaja on kostjaid esindanud kogu menetluse käigus ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et vastuapellatsioonkaebuses ja vastuses apellatsioonkaebusele korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid, on kostjate III – VI apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1 tund ning tutvumine teiste menetlusosaliste dokumentidega 2 tundi. Kostjate III – VI lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostjate III – VI põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1500 eurot ( = 90 + 630 + 90 + 180 + 90 + 420). Kostjale IV tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksuga. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostjate III – VI taotlusel nende kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.