Välja mõista OÜ-lt SPEEDTRANS A Vi kasuks viivis põhinõudelt (743,49 eurot) alates 11.03.2018 kuni tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Jätta kostja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4(4)
2-18-11347
6.Jätta menetluskuludest 66,81% kostja kanda ja 33,19% hageja kanda.
7.Välja mõista OÜ-lt SPEEDTRANS A Vi kasuks menetluskulud 607, 53 eurot.
8.Välja mõista OÜ-lt SPEEDTRANS A Vi kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (607,53 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
9.Välja mõistetud menetluskulud ja viivis menetluskuludelt tuleb kanda xxx arvelduskontole nr xxx Swedbank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2017 töölepingu. Töösuhe hagejaga lõpetati 11.03.2018 koondamise tõttu. Kostja ei ole hüvitanud hagejale üle tunde ei vaba aja andmisega ega rahas, kuid pidi seda tegema TLS §-de 28 lg 2 p 2 44 lg 6, 7 kohaselt. Hageja tegi ületunnitööd aprillis 2017 17.38 tundi (80.64 eurot (17.38 x 3.09 (ühe tunni töötasu aprillis (470/152) x 1.5), mai 2017 4.25 tundi (17.02 eurot (4,25 x 2.67 (ühe tunni töötasu mais (470/176) x 1.5) ja jaanuar 2018 2.25 tundi (2,25 x 2,84 (ühe tunni töötasu jaanuaris (500/176) x 1.5). Seega kokku 107,19 eurot. Tõele ei vasta kostja väited, et hageja ei ilmunud 28.veebruaril tööle ja et hagejal oli õigus saada märtsi eest töötasu 47,61 eurot. Hageja oli valmis töölepingujärgseid tööülesandeid täitma kuni töölepingu lõppemiseni, kuid kostja hagejale töölepingujärgset tööd ei võimaldanud. Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale töötasu.
2.Tõele ei vasta kostja väide, et hagejale on tutvustatud kostja töösisekorraeeskirju. TLS § 68 lg 5 järgi antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega ei saanud kostja ühepoolselt kehtestada eeskirjadega põhipuhkuse andmist osadena, vaid selleks pidi olema töötaja nõusolek. Kuna eeskirjade punkt 5.4 on seadusega vastuolus, on see tulenevalt TLS §-st 2 tühine. Väidetavate puhkuste perioodidesse jääb 5 kalendripäeva ulatuses riiklikke pühi ja neid ei saa arvestada TLS § 54 lg 3 järgi põhipuhkuse hulka. Hageja töötamise perioodil põhipuhkust ei kasutanud ja vastavasisulist avaldust tööandjale ei esitanud. Samuti ei ole kostja kordagi maksnud puhkusetasu.
3.Töötamise perioodil teenis hageja 24.7 päeva põhipuhkust. Kostja pidi maksma töölepingu lõppemisel hagejale kasutamata põhipuhkuse hüvitist summas 404.10 eurot TLS §-de 28 lg 2 p 3 ja 71 alusel, kuid ei ole seda teinud. Kostja pidi kõik tasud tasuma 11.03.2018, millest alates nõuab hageja viivist kuni täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt koondamishüvitise TLS § 100 lg 1 alusel 480 eurot, hüvitise ületunnitöö eest 107, 19 eurot (bruto), hüvitise kasutamata põhipuhkuse eest 404, 10 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.03.2018 kuni täitmiseni. 4(4)
2-18-11347
II KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei vaidle, et seoses koondamisega tuleb hagejale TLS § 100 lg 1 alusel tasuda hüvitis 480 eurot. Seoses puhkusehüvitisega 24,7 kalendripäeva eest summas 404,10 eurot märgib kostja, et hagejat on tutvustatud tööle asumisel tööandja sisetöökorra eeskirjadega, mille kohaselt on iga aastaselt 20 detsembrist kuni 4 jaanuarini töötajatel kollektiivpuhkus (so 15 päeva). Hageja viibis kollektiivpuhkusel 14 päeva ja 03.01.2018 asus tööle. Tööaja tabelitest nähtub, et hagejal olid lisaks puhkusepäevad juunis 2017, 7 päeva; juuli 2017, 9 päeva; november 2017, 14 päeva; detsember 3 päeva, kokku koos kollektiivpuhkusega kasutas hageja 47 päeva puhkust, so. isegi 22,3 päeva rohkem ja enammakstud puhkusetasu on 288, 93 eurot. Seega on hageja nõutud puhkusetasu hüvitis täielikult alusetu.
5.Kostja ületunnitöötasu nõuet ei tunnista. Kui hageja ei riku sõidukijuhile kehtestatud nõudeid töö- ja puhkeajale ei ole ületunnitöö võimalik. Hagejale hüvitati ka ületunnitöö kuna alates juuni kuust oli hageja tööaeg mahult alla normi kuid hageja sai töötasu täies ulatuses. Aprilli ja mai kuu väidetavad ületunnid on asendatud vaba ajaga, millise tööandja tasustas. Arvestades, et juuni kuus ja juuli kuus oli töötajal puhkus on augusti kuu eest 2017 tasunud tööandja 184 normtunni eest 398,46 eurot (so täies ulatuses töötasu) töötatud faktiline aeg oli aga 122,91 tundi. Seega on tasustatud vabaaega võimaldatud 61,09 tundi. 28.02.2018 hageja tööle ei ilmunud, kuid ka antud päev on tasustatud. Seega on väidetav jaanuari 2018 ületunnitöö samuti asendatud vaba ajaga.
6.Arvestades asjaolu, et kostjal puudus kohustus lõpparvena tasuda ületunnitöö eest ja kasutamata puhkusepäevad puudusid oli kostjal kohustus lõpparvena arvestada 480 eurot (bruto) koondamishüvitst ja 2018.a märtsi kuu töötasu, so faktiliselt töötatud aeg. Lõpparvena tasus kostja summa 186,86 eurot. Hageja töötas märtsi kuus 2018.a 2 tööpäeva (sh lahkus ühel päeval poole päeva pealt), so töötasuna 47,61 eurot (bruto). Eeltoodu kokku tasumiseks 527,61 eurot (bruto). Kostja pidas lõpparvest kinni enamsaadud puhkusetasu 278,53 eurot. Seega kui arvestada kinnipeetud ja tasaarvestatud ning tasutud summat on kostja võlgnevus 506,90 eurot. Kostja täitis kohustuse summas: 278,53 eurot + 186,86 eurot = 465,39 eurot. Võlgnevus hagejale on 506,90 – 465,39 eurot = 41,51 eurot (neto). Selles osas kostja tunnistab nõuet. Hagi on põhjendamatu (va 41,51 eurot), tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 2 lg 3 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (TvLS § 58 lg 4). TVK otsus on jõustunud osas, millega TVK tuvastas poolte vahel 17.04.2017 sõlmitud töölepingu ülesütlemise TLS § 89 lg 1 alusel alates 11.03.2018 ja jättis rahuldamata hageja töötasu nõude summas 1651, 22 eurot. Arvestades hagi hinda 1112,83 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus koondamishüvitise, sh. selle suuruse (480 eurot) põhjendatuse osas. Selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.
8.Pooled on eri meelt kasutamata põhipuhkuse hüvitises 404, 10 eurot. Hageja väitel ta põhipuhkust ei kasutanud, avaldust selleks tööandjale ei esitanud ning kostja puhkusetasu 4(4)
2-18-11347 ei maksnud. Kostja väitel viibis hageja kollektiivpuhkusel 14 päeva ja lisaks olid hagejal veel 33 puhkusepäeva. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja asus tööle 24.04.2017 ja hageja puhkuse ajakava ei saanudki olla teatavaks tehtud 31. märtsiks, nagu näeb ette TLS § 69 lg 2 ning et proportsionaalselt töötatud ajaga oli hagejal õigus saada 24,7 kalendripäeva puhkust. Õige on hageja seisukoht, et TLS § 54 lg 3 järgi ei arvata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühi. Kohus leiab, et TVK istungi protokollist saab teha järelduse, et hageja viibis kollektiivpuhkusel. Hageja on TVK istungil väitnud, et oli valmis tööd tegema, tööd ei antud, see ei ole puhkus. Kui tööandja sõnumit ei saada, siis töötaja ootab tööd, see ei ole puhkus).Sama on hageja väitnud ka ära kuulamisel.
9.Eeltoodud hageja väidetest järeldub, et hageja töökohal ei viibinud ja tööd ei teinud, kuid leiab, et oli tööootel. Hageja kollektiivpuhkusel viibimine nähtub ka tööaja tabelist (tl. 127), mille kohaselt oli hageja kollektiivpuhkusel 20.12.2017-02.01.2018. Töölepingu p
6.2.järgi (tl. 80) on töötaja kohustatud järgima mh. tööandja sisekorraeeskirju ning sisekorraeeskirjade (tl. 36) p. 5.4 kohaselt on kõik töötajad kollektiivpuhkusel alates 20. detsembrist – 04. jaanuarini. Toimiku materjalides ei ole tõendeid selle kohta, et töötajale oleks rakendatud valveaega, sh kollektiivpuhkusel viibimise ajal nagu väidab hageja. Eeltoodu ei tulene ka tööandja juhendist autojuhtidele. Kuna kollektiivpuhkuse aega langes 4 riigipüha ja hageja asus tööle 03.01.2018, siis saab hageja lugeda oma põhipuhkust tegelikult kasutanuks 10 päeva, st. tööandja andis töötajale võimaluse kõnealust õigust kasutada ning seega ei saa töötaja nõuda, et talle makstaks rahalist hüvitist töösuhte lõppedes kasutamata põhipuhkuse eest selles osas. Poolte väited mis puudutavad puhkuse võtmise korralduslikke ja menetluslikke aspekte (sh. puhkuseavaldus) ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest hageja on oma õigust puhkusele faktiliselt kasutanud.
10.Hageja väidab, et ta ei ole puhkusel viibinud ega esitanud selleks ühtegi avaldust, puhkust antakse üksnes poolte kokkuleppel, kuid sellist kokkulepet ei ole. TLS § 68 lg 4 kohaselt, töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. TLS § 69 lg 3 kohaselt, puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 68 lg 1 kohaselt, põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Lg 5 kohaselt, põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Kohtule on esitatud tabelid, milles tööandja on märkinud, et töötaja on viibinud puhkusel. Esimene puhkus on tabelis märgitud juba 24.0609.07.2017 kokku 16 päeva, s.o kaks kuud peale hageja tööle asumist. Kohus leiab, et kuna selleks ajaks ei olnud hagejal õigust puhkust saada, ei saa lugeda tõendatuks, et hageja tegelikult puhkusel viibis.
11.TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada sama seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS §-st 71 tuleneb, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hagejal oli õigus saada töötatud aja eest 24,7 päeva puhkust, mille üle pooled ei vaidle. Hageja töötasu ajavahemikul september-veebruar kokku moodustas 2850 eurot (bruto), kalendripäevi oli selles ajavahemikus 181, millest 4 olid riigipühad, 18 päeva viibis hageja haiguslehel (1814-18=159) seega 159 kalendripäeva. (2850/159) 17,92 eurot oli hageja keskmise kalendripäeva tasu. Kuna hageja kasutas ära 10 päeva puhkusest, siis jäi hagejal kasutamata 14,7 puhkuse päeva (14,7x17,92=263,42 eurot) ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis saamata jäänud puhkuse eest summas 263,49 eurot.
12.Hageja väidab, et tegi ületunni tööd aprillis 2017 17.38 tundi (80.64 eurot (17.38 x 3.09 (ühe tunni töötasu aprillis (470/152) x 1.5), mai 2017 4.25 tundi (17.02 eurot (4,25 x 2.67 (ühe tunni töötasu mais (470/176) x 1.5) ja jaanuar 2018, 9,59 eurot, 2.25 tundi (2,25 x 4(4)
2-18-11347 2,84 (ühe tunni töötasu jaanuaris (500/176) x 1.5). Seega kokku 107, 19 eurot. Kostja väitel on hagejale ületunnitöö hüvitatud vaba aja andmisega. TLS § 44 lg 6 kohaselt, tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas. Kuna kohus ei loe tööajatabelis märgitud puhkuse päevi puhkuseks, kuna hagejal ei olnud õigust puhkusele, kuid hageja ei ole neil päevil tööl viibinud, leiab kohus, et hageja on vabu päevi saanud, seega on ületunnitöö hüvitatud vabade päevade andmisega. Näiteks 2017 juunis, on tööaja tabelis märgitud 7 päeva puhkus ja juulis 9 päeva. Kuna kohus leiab, et tegemist ei olnud puhkusega, aga hageja on vabu päevi saanud, siis on ületunnitöö hüvitatud vaba aja andmisega ning hageja nõue 107,19 eurot jääb rahuldamata.
13.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise seisuga 07.09.2018 summas 39,11 eurot, millele lisandub iga viivitatud päeva eest 0,22%. Töölepingu lõpetamise aja seisuga so 11.03.2018 oli viivisemäär 0,0219 % (8/365) päevas. Töölepingu lõpetamisega muutuvad kõik nõuded sisse nõutavaks. Kuna tööleping lõpetati alates 11.03.2018, mõistab kohus välja viivise saamata jäänud koondamishüvitiselt ja puhkusehüvitiselt (743,49 eurolt) alates 11.03.2018 kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub hagis välja mõista välja kostjalt koondamishüvitise summas 480 eurot, ületunnitöö summas 107,19 eurot, puhkusehüvitise summas 404,10 eurot, 07.09.2018 seisuga viivise summas 39,11 eurot ning viivise kuni kohase täitmiseni. Ühe aasta viivise summaks on 82,43 eurot (1030,40*8%). Seega on hagi hinnaks 1112,83 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, so. 66,81% ulatuses (743,49/1112,83) jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 66,81% kostja kanda ja 33,19 % hageja kanda. Hageja poolt 04.09.2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlusulud kokku 1296 eurot (koos käibemaksuga), s.o esindaja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi DEAX Õigusbüroo OÜ poolt, mille tunnihinnaks on 90 eurot (lisandub käibemaks), kokku 108 eurot). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Seega on tunnitasu 108 eurot põhjendatud ja vajalik. TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et menetluskulud on hageja eest tasunud xxx. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 4(4)
2-18-11347 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 12 h, sh. 1 h tutvumine taotluse ja määrusega, arutelu kliendiga; 4 h hagiavalduse koostamine; 1 h tutvumine kostja seisukohaga; 3 h vastuse koostamine; 1 h tutvumine kohtunõudega, konsultatsioon kliendiga; 1 h vastuse koostamine kompromissettepanekule; 0,5 h tutvumine kohtu teatega, konsultatsioon kliendiga; 0,5 h taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arutelu ja konsultatsioon kliendiga, ei ole selliseks ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, nende mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, ei pea kohus põhjendatuks ajakulu kokku 3,5 h. Põhjendatuks ajakuluks on 8, 5 h, so. 918 eurot. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja hageja menetluskuludest 66,81% jääb kostja kanda ning kohus peab hageja põhjendatud menetluskuludeks 918 eurot, mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 607,53 eurot (918x66,81%). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 1 ja 4). Hageja esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.