R K He hagi Unioneed Hoiu-laenuühistu vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
11 544,45 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: R K H (isikukood xxx, elukoht Mxxx) esindajad Kostja: Unioneed Hoiu-laenuühistu (registrikood 16293916; asukoht Vesivärava tn, 50, Tallinn) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Unioneed Hoiu-laenuühistult hageja R K H’e kasuks välja põhivõlg summas 10 000 eurot.
3.Mõista kostjalt Unioneed Hoiu-laenuühistult hageja R K H’e kasuks välja 21.04.2025.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 429,45 eurot ja alates 22.04.2025.a põhinõude summalt 10 000 eurot põhinõude täieliku täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
4.Jätta Harju Maakohtu 22.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-6087 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni.
7.Mõista kostjalt Unioneed Hoiu-laenuühistult hageja R K H’e kasuks välja menetluskuluna kokku summas 910,00 eurot (riigilõiv).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.R K H esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule hagi Unioneed Hoiu-laenuühistu vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse Maakohtu 12.05.2025. R K He esitatud hagiavalduse kohaselt astus hageja kostja kui hoiu-laenuühistu liikmeks ning hageja ja kostja sõlmisid 02.12.2021.a tähtajalise hoiuse lepingu nr xxx. Kostja väljastas hagejale tähtajalise hoiuse lepingu üldtingimused ja hiljem on kostja väljastanud hagejale kontorikülastusel ka maksegraafiku, millest nähtub muu hulgas hageja poolt kostjale 02.11.2021.a üle kantud tähtajalise hoiuse/laenu põhisumma 20 000 eurot, laenu brutointressi määr (so intress enne tulumaksu mahaarvamist) 6,5% aastas ning laenu 2
põhisumma hagejale tagasimaksmise kuupäev 02.11.2024. 25.11.2024 tasus kostja põhivõlast poole, so 10 000 eurot. Maksekorralduse selgituse kohaselt kujutab summa endast laenu tagastamise esimest osa. Kuivõrd kostja ülejäänud põhivõla (so 10 000 eurot) tagastamiseks enam ülekannet ei teinud, siis kirjutas hageja 10.02.2025.a kostjale ning palus tagastada koheselt laenu koos viivisega. Seepeale vastas kostja oma 11.02.2025.a ekirjas hagejale, et majandusraskuste tõttu esineb väljamaksete tegemisel viivitusi. Kostja lubas oma vastuses, et kõik investorid saavad oma hoiused täies mahus koos intressidega kätte hiljemalt 01.06.2025. Laen tuli täies ulatuses hagejale tagasi maksta hiljemalt 02.11.2024. Kuivõrd kostja endiselt ülejäänud põhivõla summat mitme nädala jooksul pärast hageja 10.02.2025.a e-kirja saatmist ei tagastanud, siis palus hageja oma lapselapsel saata kostjale hageja volitatud esindajana nõudekiri koos hagihoiatusega, milles hageja nõudis põhinõude summa 10 000 euro ning viivise tasumist hiljemalt 10.03.2025. Vaatamata asjaolule, et nimetatud täiendavast tähtajast on möödunud rohkem kui kuu aega, ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud.
3.Harju Maakohtu 12.05.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.Kohus on 12.05.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale TsMS § 311 1 lg 5 alusel 20.05.2025 kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 09.06.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
5.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.
6.Kohus rahuldas 22.04.2025 hageja hagi tagamise taotluse ning arestis Unioneed Hoiulaenuühistule (registrikood 16293916) kuuluvad arveldusarved ning muu krediidiasutustes registreeritud vara (sh. väärtpaberid) kokku 12 454,45 euro ulatuses R K H’e kasuks.
7.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud, on hagi tagamise 22.04.2025 määruse jätmine vajalik kohtuotsuse täitmiseks. Hageja pole taotlenud ka abinõu tühistamist.
8.Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb täita eelkõige hagi tagamiseks arestitud vara arvel ning vajadusel tühistatakse hagi tagamise abinõud pärast kohtuotsuse täitmist. Hagi tagamise tühistamiseks tuleb menetlusosalisel esitada kohtule sellekohane taotlus.
9.Koos hagi tagamise taotlusega tasus hageja TsMS § 383 lg 11 alusel tagatise summas 622,72 eurot. TsMS § 391 alusel on hagejal õigus nõuda tagatise tagastamist. TsMS § 195 lg 1 kohaselt juhul, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus tagatise selle andja avalduse alusel. TsMS § 195 lg 2 kohaselt saadab kohus tagastamise avalduse enne määruse tegemist seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud.
10.Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks.
3
Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 910 (840+70) eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 840 eurot. Tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. RLS § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot, mistõttu on tasutud riigilõiv summas 70 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.