Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

täitmist

võib

pärast

pankroti

Tallinna Moekombinaat) on üürileping lõpetatud 12.09.2019 ja üürivõlga ei ole ning kuni septembri lõpuni võis võlgnik oma vara hoiustada antud ruumides tasuta, kuid edasise osas puudub kirjalik kokkulepe; üürileandjad võivad rakendada üürileandja pandiõigust; püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks 07.09.2019, kui osanikud keeldusid edasisest panustamisest ja majandustegevus lõppes 08.09.2019; kõik töölepingud on lõppenud koondamisega 08.09.2019, võlgnevus töötajate ees koos koondamise ja puhkusehüvitistega on kokku 12 356 eurot; raamatupidaja on K P, tel. xxxx, xxxx. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Käibevarana bilansis kajastuv üüri ja kindlustuse ettemaksed 3585 eurot on pankrotivarana väärtusetu, sest tasaarvestatakse võlgnevustega. Põhivara: Nimetus Bilansireal „Ehitised“ Bil.real „Masinad ja seadmed“ Bil.real „Muud põhivarad“

KOKKU

Bil väärtus (eurodes) 67 947 28 341 9 841 106 130

Turuväärtus (eurodes)

9 000 3 000 12 000

Märkused lisa mööbel

Ehitistesse tehtud investeeringud summas 67 947 eurot on pankrotivarana ilmselt väärtusetu, sest on kulunud üüripindade väljaehituseks ja/või kohandamiseks ja seda ei saa üüripinnast lahutada ja eraldi müüa. Puudub muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Sisuliselt tühi on ka pangakonto. Pankrotimenetluse kulud saavad ilmselt kaetud võlgniku vara arvelt, kuid üürileandjad võivad igal ajahetkel kasutada VÕS § 305 alusel üürileandja kinnipidamisõigust ja üüripinnal asuva vara ise realiseerida, mille tulemusel ei saa täna üüripindadel asuvat vara pankrotivarasse arvata. Seega tuleb kiiremas korras leida vara hoiustamiseks koht ja/või üüripinnal asuv vara kohe müüa. Võlgniku 14.10.2019 bilansis on võlgade suuruseks märgitud 227 051 eurot, sh: 9532 eurot võlad tarnijale; 9 966 eurot võlg töötajatele; 9 248 eurot maksuvõlg; 2 222 eurot muud võlad; 196 082 eurot on pikaajalised laenud + intressid osanikelt. Maksu- ja tolliameti andmetel on maksuvõlg veidi väiksem, kuid võlgniku enda peetud jooksev arvestus on ilmselt täpsem. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Finantsandmetest nähtub, et kogu tegevusperioodil oli võlgniku majandustegevus kahjumlik ning 2019. aasta ülisuur kahjum viis omakapitali suurde miinusesse (muutis netovara negatiivseks). Tänaseks on selge, et selline ärimudel ei ole jätkusuutlik. Juhtkond tegutses õigesti, kui juhindus äriseadustiku §-st 176 ning esitas pankrotiavalduse. Puuduvad andmed, et äriühingu juhtimisel oleks teadvalt kahjustatud äriühingu huve või jäetud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 227 051 eurot, kuid vara turuväärtuseks on ca 12 000 eurot; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja raha; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viis nõrk äriplaan, sest vähekäidavas asukohas jäi külastatavus oodatust kordades madalamaks ning väike käive ei katnud jooksvaid kulusid rääkimata algse investeeringu tagasiteenimisest.

Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M N OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 227 051 eurot, kuid vara hinnanguliselt 12 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei pea võimalikuks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei leia, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud M N OÜ juhatuse liikmed A K (isikukood xxxx), H K (isikukood xxxx) ja V M (isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 890 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 890 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.