Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kuna pärandaja on lahutanud abielu juba 1962.aastal, siis välistab ajutine haldur abikaasadele kuulunud ühisvara olemasolu. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele registreeritud kinnistu (korteriomand) (registriosa nr xxxxx) asukohaga xxx xx-xx Kiviõli linnas. Korteriomand on 1-toaline, suurusega 27,40 m2 . Korter asub 96 korteriga elamus, mis on ehitatud aastal 1978. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv käsutamise keelumärge Swedbank AS kasuks seatud jaanuaris 2013. Vara koormavad hüpoteegid puuduvad. Käesoleval ajal on pärimistunnistuse alusel omanikuna kinnistusraamatusse kantud pärijana Lüganuse vald. Pärandvara inventuuri kohaselt hindas kohtutäitur kinnistu väärtuseks 800 eurot. Vallas kinnisvaraga tegeleva isiku arvates võiks korteri väärtuseks olla ca 500 eurot, kuid arvestades asukohta keskuses ei saa välistada selle suuremat väärtust. Ajutine haldur jääb siiski valla esindaja poolt pakutud väärtuse juurde, so. 500 eurot, mis enampakkumisel võib osutuda suuremaks, kuid ka väiksemaks.

Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada raugemise tõttu, sest varast ei jätku pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste tasumiseks. Pärast ajutise halduri tasu ja kulude tasumist jääb vara väärtust arvestades võimalikke rahalisi vahendeid pankrotivarasse ca 100 – 200 eurot, mis kindlasti ei taga edaspidiste pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste katmist. Pärija vastutus pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemisel on piiratud ainult vara väärtusega. Kui võlausaldajad, pärija või muu kolmas isik soovib edaspidiselt täismahus pankrotimenetluse läbiviimist, siis tuleks tasuda kohtu deposiiti kuni 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Juhul, kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid ei tasuta, siis ajutine haldur PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel palub: - lõpetada E. A. (isikukood xxxxxxxxxxxx, surnud 06.09.2018) pärandvara pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu, sest varast ei jätku pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste tasumiseks; - mõista välja ajutise halduri tasu.

KOHTUISTUNG

02.10.2019 kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, märkides, et menetluse võib lõpetada raugemisega. Ajutine haldur jäi 18.09.2019 esitatud aruande juurde. Ajutine haldur märkis, et kui deposiiti raha ei kanta, siis lõpetada menetlus raugemisega. Ajutise halduri tasu jätta avalda kanda. 02.10.2019 määrusega määras kohus, et E. A. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1 000 eurot hiljemalt 06. novembriks 2019, kuna E. A. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1 000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. Avaldaja esindaja esitas 11.10.2019 kohtule vastuse, milles nõustus tasuma pärandvara arvelt ajutise halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 396 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt. Lüganuse Vallavalitsus on andnud kirjalikult nõusoleku halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks) tasumiseks pärandvara arvelt (tl 49 – 50). Ajutise halduri tasu summas 396 eurot (lisandub käibemaks) kuulub väljamaksmisele pärandvara pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu tuleb ajutise halduri taotlusel kanda OÜ CiviLex kontole nr EE312200221055387366 AS-s Swedbank. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus E. A. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.