5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul apelleeritava otsuse kättesaamisest arvates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku 1
2-20-17595 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.X esitas 30.11.2020 kohtule hagiavalduse Y vastu pärandvara jagamise nõudes. Hagi kohaselt hageja ja kostja on 19.03.2003 surnud APi, 06.11.2003 surnud VPi, 19.08.2004 surnud APi (II), kelle pärijaks on 22.11.2009 surnud TP, pärijad, mille kohta on Tallinna notar Kristel Jänese 25.05.2020 välja andnud pärimistunnistused. Hageja ja kostja on TP pärijad 1⁄2 mõttelises osas. Pärandvara on käesoleva hetke seisuga jagamata. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx. Korteriomand on kostja valduses ja kasutuses. Kostja ei ole hagejale juurdepääsu võimaldanud ning kasutab eluruumi vastavalt oma äranägemisele. Hageja ja kostja ei ole eluruumi kasutamise osas kokkulepet saavutanud.
2.Kostjale kuulus 1⁄4 korteriomandist ja TP osa korteriomandist oli 3⁄4, mis jagunes kahe pärija, hageja ja kostja vahel võrdsetes osades, sellest tulenevalt on hageja osa pärandvaraks olevast korteriomandist 3/8 ja kostja osa 5/8, st hagejale kuulub 37,5 % ja kostjale 62,5 %. Hageja on teinud kostjale ettepaneku pärandvara jagamiseks nii, et korteriomand jääks kostjale ning kostja hüvitaks hagejale tema osa väärtuse rahas. Kostja on ettepanekust keeldunud, kuid samal ajal ei ole võimaldanud ka hagejal oma omandiõigust teostada. Kujunenud olukorras ei ole hagejal teist võimalust kui nõuda pärandvara jagamist hagimenetluses.
3.Hageja esitab nõude jagada pärandvara – ühisomandis olev kinnisasi hageja ja kostja vahel selliselt, et anda kinnistu omandiõigus täies ulatuses üle kostjale ja kohustada kostjat maksma kostjale kinnistu osa omandiõiguse kaotamise eest rahalist hüvitist. Pärandvaraks oleva korteriomandi jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Juhul, kui kostjal puudub rahaline võimekus hagejale pärandvara osa ,kaotamise eest tasuda palub hageja müüa korter avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis. Kostja vastus ja menetluse käik
4.Kostja esitas 15.03.2021 vastuse hagile. Kostja ei oma vastuväiteid selles osas, et ühisomand tuleks lõpetada. Kostja ei nõustu hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kaasomand tuleks müüa avalikul enampakkumisel, kuivõrd kostja perekonnaliige kasutab korterit ja seetõttu on kostjal õigustatud huvi saada korteriomandi omanikuks. Iseenesest võiks kaasomandi lõpetada selliselt, et kostja maksab hagejale õiglase hüvitise omandiosa kaotuse eest. Samas on hageja jätnud tõendamata vaidlusaluse eseme turuhinna, mistõttu ka sellist nõuet ei saa tunnistada.
5.Kostja 24.09.2021 vastuse kohaselt tuleks jätta hagi rahuldamata. Hageja on teinud kostjale ettepaneku ainult kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kostja häviks majanduslikus mõttes ja hageja saaks võimalikult palju kasu.
6.Kostja esitas 10.12.2021 kohtule vastuhagi, milles palus ühisomandi lõpetamist selle müügi teel avalikul enampakkumisel. Kumbki pooltest ei soovi vara omandada. Kostjal ei ole soovi saada ühisomandis oleva korteriomandi ainuomanikuks hageja poolt pakutud hinnaga ega maksta hagejale hüvitist. Kostja sooviks on võtta ühisomandist enda osa rahas välja. Menetluslikult ja rahaliselt on kostja eesmärgid kõige paremini saavutatavad selliselt, et kostja palub kohtul lõpetada poolte ühisomand ja müüa ühisomandis olev kinnisasi avalikul enampakkumisel, mille tulem jagataks poolte vahel võrdeliselt nende osade suurustega ühisomandis, pakkumata muid alternatiivseid viise. Avalikul enampakkumisel müümise nõue vastab kõige enam kostja 2
2-20-17595 tegelikule huvile ja on talle ka menetluslikult kõige ökonoomsem, sest kostjal puudub vajadus teha kulutusi kinnisvara väärtuse teadasaamisele, tõendamisele jne. Kostja esitas taotluse reguleerida otsuse täitmise korda selliselt, et kohtutäituri valib välja kostja ning täitemenetluse raames korraldatava enampakkumise kulud jäävad tervikuna hageja kanda kooskõlas TMS § 38 lg 1.
7.Kohus keeldus 19.05.2025 määrusega menetlusse võtmast Y vastuhagi X vastu pärandvara jagamise nõudes TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Kohus selgitas, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. X ́i 30.11.2020 esitatud hagi p 3.1 järgi juhul, kui kostjal puudub rahaline võimekus hagejale pärandvara osa kaotamise eest tasuda, palub hageja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis. Seega on hageja juba esitanud kohtule (alternatiivse) nõude vaidlusaluse korteriomandi müügiks avalikul enampakkumisel. Kohtuotsuse põhjendus
8.Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
9.Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulus vaidlusalune korter enne selle pärandamist kinnistusraamatu kande järgi TPle alates 30.08.2001 (dtl 18-19). TP oli alates 05.04.1961 abielus APga (dtl 17). Abikaasade varasuhtele kohaldus ühisvararežiim (dtl 17). Seega kuulus vaidlusalune korter TP ja APi ühisvarasse. AP suri 19.01.2003 (dtl 16). APi pärijateks on 1⁄4 mõttelises osas poeg VP, 1⁄4 mõttelises osas poeg AP (II); 1⁄4 mõttelises osas tütar Y (kostja) ja 1⁄4 mõttelises osas abikaasa TP (dtl 16-17). Seega hakkas korter kuuluma 5/8 mõttelises osas TPle, 1/8 mõttelises osas VPle, 1/8 mõttelises osas AP (II)le ja 1/8 mõttelises osas Yle (kostja). VP suri 06.11.2003 ning tema pärijateks on ema TP 1/3 mõttelises osas, vend AP (II) 1/3 mõttelises osas ja õde TL (kostja) 1/3 mõttelises osas (dtl 14). Seega hakkas korter kuuluma TPle 4/6 mõttelises osas, APle (II) 1/6 mõttelises osas ja kostjale 1/6 mõttelises osas. AP (II) suri 19.08.2004 ning tema pärijateks on ema TP 1⁄2 mõttelises osas ja õde Y (kostja) 1⁄2 mõttelises osas (dtl 13). Seega hakkas korter kuuluma TPle 3⁄4 mõttelises osas ja Yle (kostja) 1⁄4 mõttelises osas. TP suri 22.11.2009 ning tema pärijateks on hageja 1⁄2 mõttelises osas ja kostja 1⁄2 mõttelises osas (dtl 11). Seega hageja osa pärandvaras on 3/8 ja kostja osa 5/8. Pooltel ei ole eelnimetatud asjaolu osas vaidlust.
10.Pärandvara on käesoleva hetke seisuga jagamata. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand, registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx (dtl 18-19). Seega on hagejal õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu.
11.Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel 3
2-20-17595 enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sama põhimõte sisaldub ka PärS § 152 lõikes 4.
12.Hageja nõudis kaasomandi lõpetamist selliselt, et anda korteriomandi omandiõigus täies ulatuses üle kostjale kohustusega tasuda hagejale temale kuuluva pärandvara osa omandiõiguse kaotamise eest hüvitist summas 17 250 eurot. Alternatiivselt taotles hageja juhuks, kui kostjal puudub rahaline võimekus hagejale pärandvara osa kaotamise eest tasuda, müüa kõnealune korteriomand avalikul enampakkumisel. Müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis.
13.Kohus leiab, et põhjendatud ja mõlema poole parimates huvides on lõpetada poolte ühisomand korterile selle müümisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamisel poolte vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis (hageja 3/8 ja kostja 5/8). Kuigi kostja väljendas menetluse alguses huvi korteriomandi kui terviku omandamisele, siis menetluse kestel muutis kostja oma seisukohta ja oli nõus korteri müügiga avalikul enampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lõpetab poolte ühisomandi vaidlusalusele korterile selle müümisega avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamisel poolte vahel vastavalt kummagi osale ühisomandis.
14.Kostja taotles määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kohtutäituri valib välja kostja ning täitemenetluse raames korraldatava enampakkumise kulud jäävad tervikuna hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Eelkõige määrab kohus täitmise korra kindlaks siis, kui see lihtsustab otsuse täitmist või on vajalik muul kaalukal põhjusel (RKTKo 23.10.2023, 2-22-2159/98, p 23). Kostja ei ole põhjendanud, millisel kaalukal põhjusel peaks kohtutäituri valima kostja. Kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh vara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda pärandvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS § 2 lg 1 p 1) ning ükskõik kumb pool saab ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks alustada täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise TMS-s sätestatud korda arvestades. Seega on nii hagejal kui kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole. Samas ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine ühisomanik esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki ühisomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt RKTKo 3-2-1-14-17, p 36.3). Kuivõrd kostja pole mingilgi viisil põhjendanud, miks peaks kohtutäituri valikuõigus kuuluma just talle, jätab kohus sellekohase otsuse täitmise korra taotluse rahuldamata.
15.Põhjendatud ei ole ka kostja taotlus määrata otsuse täitmise kord selliselt, et täitemenetluse raames korraldatava enampakkumise kulud jäävad tervikuna hageja kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kaasomandi lõpetamise ja selleks kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise kohta tehtud jõustunud kohtulahendi täitmiseks alustatud täitemenetluses on kõik kaasomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Seetõttu näeb kohtutäituri seaduse § 36 lg 31 lause ette, et sellise täitemenetluse täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Seega ei ole kostja väide, et täitekulud peaks korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise korral kandma hageja TMS § 38 lg 1 järgi, õige. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks täitekulude tasumise osas rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul alust ega põhjust, miks peaks kalduma kõrvale seaduses ettenähtud regulatsioonist täitekulude tasumisel. 4
2-20-17595 Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ning jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohtupraktikas on leitud, et ühisomand ja kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10, p 14). Ka praegusel juhul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Nii hageja kui kostja soovisid pärandvara jagamist, sh jõudsid pooled ühisele arusaamale, et mõistlik on korteriomandi müük avalikul enampakkumisel. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
17.Kohus keeldus 19.05.2025 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Kohtule nähtub, et kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 300 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.