Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-111116 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-19-111116 erakorraliselt ülesöelduks juhul, kui kostjad ei ole võlgnevust tasunud 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Lisaks kohustusid kostjad viivitamatult andma liisingulepingute esemed üle hagejale ning hüvitama hagejale kõik liisingulepingute ülesütlemisega seotud kulutused ning kahju. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga võlgnes liisinguvõtja ja käendaja tähtajaks tasumata maksegraafiku alusel makstavad osa- ja intressimaksed ning eelnevalt tasumata osamaksetelt arvestatud viivist kokku summas 2479,47 eurot. Osa- ja intressimaksed jagunevad osadeks järgnevalt: tasumata põhiosamaksed summas 1112,08 eurot, tasumata intress 248,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 489,26 eurot, tasumata kindlustusmaksed 629,64 eurot. Vara jääkmaksumus oli liisingulepingu ülesütlemisel 7708,57 eurot. Vastavalt liisingulepingute ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja ja käendaja kohustus liisinguesemed hagejale tagastada. Kuivõrd liisinguvõtja ega käendaja ei tagastanud varasid iseseisvalt, siis kasutas hageja OÜ Credit Expert abi, kellel ei aga õnnestus liisingueseme valdust taastada, kuna vara asukohta ei tehtud kindlaks. OÜ Credit Expert esitas vara valduse taastamiseks tehtud toimingute eest arve nr 05039 ja 05040 kokku summas 384 eurot, mis on ülesütlemisest tekkinud lisakulu. Kuivõrd kostjad liisingueseme valdust hagejale üle ei andnud, siis on kostjad sellega hagejale tekitanud kahju, mille kostjad peavad hagejale hüvitama ja mille suuruseks on vara jääkmaksumus liisingulepingu ülesütlemise seisuga summas 7708,57 EUR (maksegraafikus 15.01.2019 seisuga), millele lisanduvad tasumata lepingumaksed 2479,47 EUR ja ülesütlemisest tekkinud lisakulu 384 EUR, kokku 10 572,04 EUR, mis kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele. Hageja palub: välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks võlgnevus summas 10 572,04 eurot; välja mõista kostjalt I hageja kasuks sissenõudmiskulu 40 EUR; välja mõista kostjalt II hageja kasuks sissenõudmiskulu 25 EUR; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivised hagi esitamise seisuga 2606,09 EUR ja täiendav viivis 0,25% päevas 9834,29 eurolt alates 16.03.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 4362,96 EUR; jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 650 EUR ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 EUR) solidaarselt kostjate kanda; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 650 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 650 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas

2-19-111116 põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 830 eurot (650+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (830 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.