Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-13219 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule kaks hagi, mille nõuded tulenesid samast liitumislepingust erinevate kuude arvete alusel. Kohus liitis hagiavaldused ühte menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumisleping kliendinumbriga XXXXX, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1. september kuni 30. september 2016 teenuste kasutamise eest 01.10.2016. a arve nr 2016705819 summas 39,66 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.10.2016. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1. august kuni 31. august 2016 teenuste kasutamise eest 01.09.2016 arve nr: XXXXX summas 36,84 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.09.2016. Vastavalt lepingu üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamist, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Hageja palub kahes hagis kostjalt välja mõista: (i) hageja kasuks võlgnevus kokku 76,50 eurot ja viivised 55,98 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VõS §1131 lg 2 summas 50 eurot; (ii) hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.08.2019; (iii) menetluskulud - riigilõivu kummagi hagiavalduse eest 75 eurot ja õigusabikulu kummagi hagiavalduses 420 eurot; (iv) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. 2(4)

2-19-13219 Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 02.10.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõuete ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113, 128 ja TsMS §-ga 367. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et antud juhul on tegemist ühe lepingu alusel tulenevast võlgnevusest, mistõttu kohus liitis asjad. Ei ole otstarbekas lahendada kahte erinevat hagi, kui nõue tuleneb samast lepingulistest suhetest, ainult erinevate kuude eest. Hageja käitus hagiavalduste esitamisel viisil, mis suurendab pahatahtlikult kostja võlgnevust. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus leiab, kuna hagid on liidetud, puudub alus 50 euro sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 2 x 75 eurot ja õigusabikulud kokku 2 x 420 eurot. Hagihinnaks luges kohus 152,03 eurot. Seega tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 75 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus leiab, et hageja riigilõivu nõue 75 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja on ebaotstarbekalt esitanud kaks haginõuet, mis tulenevad ühest lepingust. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on mass3(4)

2-19-13219 hagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 2 x 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus ei ole õiguslikult keerukas ning ei nõua suuremas hulgas tööd. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 125 eurot, s.h riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.