Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

21.03.2019 selgitas kohus võlgnikule taas tema kohustusi. Kohus selgitas ka, et võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi saavutamiseks peab võlgnik näitama oma kohusetundlikkust ning tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tulutoova tegevuse leidmiseks peab võlgnik kasutama kõiki seaduslikke võimalusi. Kohus märkis ka, et kuna võlgnik ei esitanud kohtule aruandeid ega andmeid kohustuste täitmise kohta, peab kohus vajalikuks nõuda võlgnikult kohustuste täitmise kohta teavet. Võlgnik peab samuti esitama andmed oma sissetulekute kohta, sõlmitud töölepingute kohta või andmed töö otsimise kohta, samuti konto väljavõtted. Kohus hoiatas ka, et kohustuste täitmata jätmisel, võib kohus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse (tlk 142). 05.04.2019 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, konto väljavõtted ning tuludeklaratsiooni, millest nähtub, et võlgnik töötas perioodil 01.01.2018 - 31.12.2018 A F OÜ-s, B OÜ-s, T AS-is ja O AS-is. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. 12.04.2019 selgitas kohus taas võlgnikule tema kohustusi ning et võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi saavutamiseks peab võlgnik näitama oma kohusetundlikkust ning tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus selgitas ka, et tulutoova tegevuse leidmiseks peab võlgnik kasutama kõiki seaduslikke võimalusi. Kohus hoiatas ka, et kohustuste täitmata jätmisel, võib kohus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse (tlk 156). 02.08.2019 teatas O I OÜ kohutule, et võlgnik ei ole võlausaldajale T E OÜ-le makseid teostanud, samuti ei ole võlgnik kohtule aruandeid esitanud. Võlgnik on süüliselt rikkunud oma kohustusi ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve, mistõttu on tekkinud alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 2 ja 5 alusel (tlk 165). T k K P kohtule 20.09.2019 esitatud seisukohast nähtub, et käesoleval juhul tuleb võlgniku suhtes alustatud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et kontole on perioodil 01.01.2018 - 31.12.2018 laekunud kokku 4 267.63 eurot (s.o töötasuna 3 111.22 eurot, eraisikutelt 517.50 eurot ning M G OÜ-lt 638.91 eurot). Konto väljavõttest nähtub ka, et võlgnik külastab regulaarselt piljardi- ja ööklubi (B P ja G Ö), kuid võlausaldajatele ühtegi väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, kuidas ja mis vahenditest on võlgnik perioodil alates 2018 aasta veebruarist kuni 2018 aasta juulini elatunud, kuivõrd toodud perioodil ei ole ta töötasu ega sotsiaaltoetusi saanud (v.a ülekanded eraisikutelt), ei olnud ta ka Eesti Töötukassas töötuna arvel olnud. Seega leiab T k K P, et võlgniku halb majanduslik seisund on ilmselt tahtlikult tekitatud ning viitab võlgniku poolt sissetulekute võimalikule varjamisele. Lisaks on võlgniku poolt esitatud usaldusisiku aruanne ning sellele lisatud konto väljavõte ebapiisav, kuivõrd ei anna kohtule ega võlausaldajatele tegelikku ülevaadet võlgniku sissetulekute kohta kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohtutäituri andmetel on võlgnik perioodil 01.01.2018 - 31.12.2018 töötanud töölepingute alusel neljas ettevõttes (s.o A F OÜ, T AS, O AS ja B OÜ). Ettevõtetes A F OÜ ja O AS on töösuhete lõpetamise põhjuseks olnud võlgniku enda soov (alus TLS § 85 lg 1) ning ettevõtetes T AS ja B OÜ on töösuhete lõpetamise aluseks olnud töölepingu ülesütlemine katseajal. Seega on alust arvata, et võlgnik ei ole eelviidatud perioodil olnud huvitatud pikaajalisest töösuhetest ning piirdus vaid oma majandusliku seisundi ajutise parandamisega, mis ei viinud võlausaldajate nõuete täitmiseni. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kahjustanud võlausaldajate huve, varjates enda sissetulekuid ning jättes võlausaldajate nõuded

täitmata. Lisaks ei ole võlgnik teinud mõistlikke pingutusi oma majandusliku seisundi parandamiseks ega ette võtnud kõik endast sõltuva oma kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. 04.09.2019 selgitas kohus võlgnikule taas tema kohustusi, sh et kohtule tuleb esitada igaaastased aruanded ning andmed kohustuste täitmise kohta. Samuti tuleb esitada andmed oma sissetulekute kohta, sõlmitud töölepingute kohta või andmed töö otsimise kohta, samuti konto väljavõtted. Kohus palus nimetatud andmed ja aruande esitada hiljemalt 26.09.2019 (tlk 177). Kohus kutsus võlgniku ärakuulamisele ja vande võtmisele 01.10.2019 kell 11.00. 30.10.2019 teatas võlgnik kohtule, et ta on haige ning seetõttu 01.10.2019 kell 11.00 ärakuulamisele ilmuda ei saa (tlk 185). Usaldusisiku aruannet ning kohtu poolt nõutud andmeid võlgnik kohtu määratu ajaks (s.o 26.09.2019) esitanud ei ole. 01.10.2019 määrusega kohus kohustas võlgnikku ilmuma ärakuulamisele ja vande võtmisele Viru Maakohtu Narva kohtumajja 30.10.2019 kell 14.00. Võlgnikul tuli ka esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 04.10.2019, haigestumist tõendav dokument (tlk 188). Kohus selgitas muuhulgas võlgnikule, et ta ei ole esitanud kohtule piisavalt andmeid ning tõendeid selle kohta, kas ja kuidas ta täidab pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 nimetatud kohustusi. Sellest tulenevalt leidis kohus, et võlgnik tuleb kutsuda kohtusse ärakuulamisele ja vande võtmisele. Kohus selgitas ka, et tulenevalt PankrS § 173 lg 1 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus hoiatas ka, et kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus kohustas seega võlgnikku ilmuma kohtusse vande all ärakuulamisele 30.10.2019 kell 14.00 (tlk 188). 30.10.2019 hommikul teatas võlgnik e-posti teel kohtule, et 30.10.2019 kell 14.00 ärakuulamisele ta ilmuda ei saa, kuna leidis endale sobiva töökoha. Haigestumist tõendavat dokumenti, mis väidetavalt takistas tal varasemalt määratud, s.o 01.10.2019 kell 11.00, ärakuulamisele ja vande võtmisele ilmuda, võlgnik kohtule ei esitanud. Võlgnik 30.10.2019 kell 14.00 määratud vande andmisele ja ärakuulamisele ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 02.08.2019 teatas O I OÜ kohutule, et võlgnik ei ole võlausaldajale T E OÜ-le makseid teostanud, samuti on võlgnik jätnud aruanded esitamata. Sellega on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud võlausaldajate huve, mistõttu on tekkinud alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata (tlk 165). PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik esitas pärast kohtu poolset meeldetuletust 05.04.2019 usaldusisiku aruande, konto väljavõtted ning tuludeklaratsiooni, millest nähtub, et võlgnik töötas perioodil 01.01.2018 31.12.2018 A F OÜ-s, B OÜ-s, T AS-is ja O AS-is. Kohustustest vabastamise perioodi jooksul võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Kohus palus taas võlgnikul esitada aruande, millest nähtuksid tema sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed, samuti andmed sissetulekute, sõlmitud töölepingute või töö otsimise kohta ning konto väljavõtted, hiljemalt 26.09.2019. Võlgnik usaldusisiku aruannet ega muid kohtu poolt nõutud andmeid esitanud ei ole. Kohus kohustas võlgnikku PankrS § 175 lg 4 alusel vande all andma teavet oma kohustuste täitmise kohta, võlgnik kohtusse ei ilmunud. Esimesel korral, s.o 01.10.2019 kell 11.00, põhjendas võlgnik kohtusse mitteilmumist haigestumisega, samas ei kohtu määratud ajaks ega ka hiljem, haigestumist tõendavat dokumenti võlgnik kohtule esitanud ei ole. Teisel korral, s.o 30.10.2019 kell 14.00, on võlgnik jätnud kohtusse ilmumata, teatades sama päeva hommikul, s.o sisuliselt vahetult enne ärakuulamist, et ta on leidnud endale sobiva töökoha. Ühtegi tõendit selle kohta võlgnik kohtule esitanud ei ole. Kohus on võlgnikule 01.10.2019 määruses selgitanud, et kui ta ei saa määratud ajal kohtusse ilmuda, peab ta sellest mõistliku aja jooksul kohut teavitama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama (tlk 188 pöördel). Kohus on seisukohal, et ärakuulamise päeval ning sisuliselt vaid mõned tunnid enne ärakuulamist kohtule teate saatmine, ei ole mõistlik aeg kohtule mitteilmumisest teada andmiseks. Arvestades, et võlgnik on TÖR andmetel asunud E W OÜ-sse tööle juba 25.10.2019, võis ta kohut mitteilmumise põhjustest teavitada juba palju varem. Võlgnik on seega kohtu hinnangul jätnud korduvalt tahtlikult kohtusse vande all ärakuulamisele ilmumata, millega on rikkunud PanksS § 175 lg 4. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Arvestades asjas kogutud ja uuritud tõendeid, on selge, et praegusel juhul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja/ või on asunud varjama oma saadud tulusid, mille tõttu ei ole ta võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses suutnud vähendada. Võlgniku poolt esitatud S AS-i 01.01.2018 - 31.12.2018 konto väljavõttest nähtub, et kontole on laekunud 12 kuu jooksul töötasuna kokku 3 111.22 eurot. Lisaks eeltoodule on võlgniku kontole nimetatud perioodil laekunud peale töötasu ka raha eraisikutelt ning on tehtud äriühingult (OÜ M

G) väljamaksed võlgniku poolt vanametalli müügi eest. Kokku on perioodil 01.01.2018 31.12.2018 võlgniku kontole eraisikutelt laekunud 517.50 eurot ning M G OÜ-lt 638.91 eurot. Summeerides võlgniku poolt saadud sissetulekuid ja teisi laekumisi on võlgnik ülaltoodud perioodil saanud kokku 4 267.63 eurot. Võlgnikul on seega perioodil 01.01.2018 - 31.12.2018 olnud sissetulekud ning töökohad, kuid vaatamata sellele ei ole ta võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama asunud. Võlgniku konto väljavõttest nähtub ka, et võlgnik külastab regulaarselt piljardi- ja ööklubi (B P ja G Ö ), kuid võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Esitatud tõenditest nähtub ka, et võlgnik on perioodil 01.01.2018 - 31.12.2018 töötanud töölepingu alusel neljas ettevõttes (s.o A F OÜ-s, T AS-is, O AS-is ja B OÜ-s). Võlausaldaja k K P on kohtule teatanud, et ettevõtetes A F OÜ-s ja O AS-is on töösuhete lõpetamise põhjuseks olnud võlgniku enda soov (alus TLS § 85 lg 1) ning ettevõtetes T AS-is ja B OÜ-s on töösuhete lõpetamise aluseks olnud töölepingu ülesütlemine katseajal. Ka võlgniku viimase töökoha (s.o E W OÜ) töötamise algus on TÖR andmetel 25.10.2019, selle lõpptähtajaks on aga märgitud juba 01.11.2019. Kohus nõustub siinjuures võlausaldajaga, et käesoleval juhul on alust arvata, et võlgnik ei ole eelviidatud perioodil olnud huvitatud pikaajalisest töösuhetest ning piirdus vaid oma majandusliku seisundi ajutise parandamisega, mis ei viinud võlausaldajate nõuete täitmiseni. Võlgnik ei ole kohtu hinnangul teinud mõistlikke pingutusi oma majandusliku seisundi parandamiseks ega ette võtnud kõik endast sõltuva oma kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures ei ole ta ka kohtule, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, esitanud viimast usaldusisiku aruannet, millest nähtuksid tema sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed. Samuti on esitamata andmed sõlmitud töölepingute või töö otsimise kohta ning konto väljavõtteid. Seega on võlgnik ka oma aruandluskohustuse täitmisesse suhtunud hooletult. Võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ja võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ning kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Antud juhul jättis võlgnik nõutud info edastamata. Nimetatud tõendite esitamise tähtaeg möödus 26.09.2019. Kohus leiab ka, et sellise käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Arvestades seda, kui mitu korda (s.o nii pankrotimenetluse lõpetamise määruses kui ka käesoleva menetluse käigus) on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Kohtu hinnangul on võlgnik jätnud oma kohustused olulisel määral järgimata ja seega on võlgniku käitumises tuvastatud raske hooletus. Kohus leiab ka, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 ja 4 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Eelnevast tulenevalt otsustab kohus PankrS § 175 lg 5 kohaselt keelduda N T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda, ei nõudnud kohus võlgnikult menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Võlausaldajatel lepingulisi esindajaid ei olnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mida peab kohus kindlaks määrama. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.