Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.O.R esitas Harju Maakohtule 11.03.2017 hagi ALM Invest OÜ vastu ostuhinna tagastamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks sõiduki ostuhinna summas 3200 eurot, kahju hüvitise summas 710 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 40,43 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastatavalt ostuhinnalt ja kahju hüvitiselt (kokku summas 3910 eurot) alates 12.03.2017 kuni ostuhinna ja kahju hüvitise (kokku summas 3910 eurot) tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.O.R ja ALM Invest OÜ vahel sõlmiti 26.09.2016 müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk) ostuhinnaga 3200 eurot. Hageja tasus sõiduki ostuhinna kostjale täies ulatuses sularahas. Kostja ei teavitanud hagejat müügilepingu sõlmimisel, et sõidukil oleks mingeid puudusi, mis välistavad sõiduki kasutamise. Esimesel päeval peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil varjatud puudused (diiselkütus oli sattunud mootori õlisüsteemi), mis tuvastati kontrolli käigus autoremondifirmas OÜ-s Kemiform (ettevõte, mis tegeleb mootorsõidukite hoolduse ja remondiga). Kuigi sõidukil vahetati OÜ-s Kemiform pihustite tihendid ja eelsüüteküünlad, millise remondi eest tasus hageja 350 eurot, see vastavat puudust ei kõrvaldanud, mistõttu tõi hageja sõiduki 2016. aasta septembris tagasi kostja müügiplatsile eesmärgiga lasta kostjal kas sõiduk parandada või tagastada defektne sõiduk kostjale. Kostja töötaja teostas kohapeal sõidukiga proovisõidu, mille tulemusena purunes sõidukil mootor ning peale mida sõiduki mootorit enam käivitada võimalik ei olnud.
3.Purunenud mootoriga sõiduki parandamisest või sõiduki tagasivõtmisest ja ostuhinna tagastamisest kostja keeldus, mistõttu oli hageja sunnitud sõiduki kostja müügiplatsilt ära vedama. Sõiduki vigade osas on omapoolse arvamuse andnud autoremondifirma OÜ Kemiform, mille kohaselt on asutud ühesele seisukohale, et: sarnasel kasutatud 2(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 sõidukil tavapäraselt sellist puudust (nagu sõidukil) ei esine ning tegemist on veaga, mida riikliku tehnoülevaatuse ja tavapärase visuaalse ülevaatuse käigus tuvastada võimalik ei ole (s.o varjatud puudus) ning milline puudus oli olemas juba enne sõiduki müügilepingu sõlmimist; sõiduki mootori purunemise põhjuseks on OÜ Kemiform poolt sõidukil 30.09.2016 tuvastatud viga (diiselkütuse sattumine mootori õlisüsteemi); sõiduki remondi maksumuseks on minimaalselt 1500 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja keeldus sõiduki parandamisest või tagasivõtmisest ja ostuhinna hagejale tagastamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 360 eurot. Hageja edastas kostjale 18.01.2017 taganemisavalduse, millega hageja taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt sõiduki ostuhinna (summas 3200 eurot) tagastamist ja kahju hüvitamist hiljemalt 23.01.2017. Kostja sai hageja taganemisavalduse kätte, kuid keeldus 08.02.2017 vastusega sõiduki ostuhinna tagastamisest ja kahju hüvitamisest. Kostja vastuväited
4.Kostja esitas 07.04.2017 vastuse hagiavaldusele, milles ei võta hagi õigeks, ei tunnista hageja nõuet ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Tõepoolest 26.09.2016 oli müüdud kasutatud auto VW Golf registreerimisnumbriga 541 BRS hinnaga 3200 eurot ostjale O.R’le, mille kohaselt oli sõlmitud vastav müügileping.
5.Antud juhul on tegemist müügilepinguga, mille alusel hageja ostis kostjalt kasutatud auto. Sõlmitud müügilepingus puuduvad kostja kinnitused, et müüdud asi on heas seisukorras ning täiesti puudusteta. Hageja poolt esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud oma omaduste poolest lepingu tingimustele. Hageja ei ole käesolevas asjas välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks talle reklaaminud või muul moel avaldanud, et sõiduk on täiesti hooldatud ja sellel ei ole vaja vahetada mistahes osi ega teha mistahes remonti.
6.Lepingu punktis 3 andis hageja kinnituse, et talle on võimaldatud teostada sõiduki kontroll tema enda valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu. Hageja kinnitas müügilepingu allakirjutamisega, et ta on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga. Hageja kinnitas ostjana, et ta on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed vajada väljavahetamist või remonti, olla purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama. Hageja muuhulgas kinnitas, et on teadlik, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Seega nähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, et hageja oli nõus ostma kostjalt sõiduki “as is”, kusjuures hageja oli nõus sellega, et sõiduki erinevad detailid võivad vajada vahetamist, puruneda või olla purunenud pärast seda, kui ta hakkab sõidukit kasutama. See muuhulgas tähendab, et remondivajadus ei saanud olla hagejale üllatuseks. Hagejale pakuti võimalust teostada sõiduki suhtes tehnilist kontrolli, kuid hageja loobus sellest. Hageja kinnitas, et ta on sõiduki seisundiga tutvunud. Märkimisväärne on ka see asjaolu, et antud auto keskmiseks turuhinnaks oli 4428 eurot (vastavalt tehtud sõiduki turuhinna päringule), aga hageja ostis auto kõigest 3200 euro eest. Antud juhul ostetud sõiduki müügihind ei olnud kõrgendatud ning vastas täielikult auto seisundile müügi ajal, mistõttu kostjale ei ole arusaadav hageja pretensioonid ja etteheited, kuna kostja hoiatas teda võimalikest tagajärgedest.
7.Hageja esitas kohtule OÜ Kemiform arvamuse, et defekti ei ole võimalik avastada tehnilise ülevaatuse ja vaatluse käigus. Seega, kuna müüdud asi ei olnud kostja kasutuses, ei pidanud kostja olema teadlik sõiduauto puudustest. Kostja selgitas
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 täiendavalt, et tegemist oli vana autoga ning kostja omalt poolt hoiatas müümise ajal hagejat, et auto võib vajada remonti. Samuti kohtule esitatud OÜ Kemiform arvamuse kohaselt, vaatluse käigus selgus, et diislikütus sattus mootori õlitussüsteemi. Kui seda ei kõrvaldata, siis tagajärjeks on mootori purunemine. See tähendab, et hageja oli teadlik, et selle autoga sõita ei tohi, kuna mootor võib rikki minna ja omal riskil ikkagi sõitis. Kostja asus seisukohale, et hageja ei pidanud kuhugi autoga sõitma ja pidi küsimuse lahendama kuni auto oli remondifirmas.
8.Arvestades ülaltoodut leidis kostja, et on tõendamata hageja väide, et kostja müüs hagejale puudustega sõiduki ning asi ei sobi tavapäraseks kasutusviisiks. Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.4.3., et sõiduki remondi maksumuseks on minimaalselt 1500 eurot. Sellest väitest ei tulene, et tegemist on oluliste puudustega, mida ei ole võimalik parandada ning samuti puuduvad märkused, et ostetud sõidukit peale remonti ei ole võimalik kasutada otstarbe kohaselt. Seega ei ole asjakohane hageja väide, et sõidukil on ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise.
9.Kokkuvõttes leidis kostja, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused müügilepingust taganemiseks, mistõttu ei ole alust hageja nõude rahuldamiseks. Hageja soovib ka kahju hüvitamist summas 710 eurot. Kostja leidis, et ka kahju hüvitamiseks ei ole alust, kuna kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Kostja ei olnud kohustatud remontima hagejale kuuluvat sõidukit, mistõttu ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist. Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud.
10.Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.2., et tõi hageja sõiduki 2016. aasta septembris tagasi kostja müügiplatsile eesmärgiga lasta kostjal kas sõiduk parandada või tagastada defektne sõiduk kostjale. Kostja töötaja teostas kohapeal sõidukiga proovisõidu, mille tulemusena purunes sõidukil mootor, peale mida sõiduki mootorit enam käivitada võimalik ei olnud. Kostja oma 08.02.2017 vastuses hageja taganemisavaldusele selgitas, et kui müüja töötaja teostas kohapeal sõidukiga proovisõitu, siis sõiduk oli sõiduvõimeline ja müüja töötaja ei märganud midagi mootoriga. Peale tehtud proovisõitu müüja töötaja asus tegema oma teist tööd ning mis konkreetselt juhtus sõidukiga peale seda ei ole võimalik kommenteerida. Ei saa välistada, et sõiduki mootor purunes, aga millal see juhtus, ALM Invest OÜ ei tea. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduki ostuhinna 3 200 eurot, kahjuhüvitise 355 eurot ja 11.03.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 36,62 eurot ja viivise edasiulatuvalt. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 010 eurot menetluskulude katteks ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
12.Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 26.09.2016 müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki VW Golf registreerimismärgiga XXXXXX (sõiduk) ostuhinnaga 3200 eurot ning, et hageja on ostuhinna tasunud sularahas. Hageja tugineb sellele, et esimesel päeval peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil varjatud puudused (diiselkütus oli sattunud mootori õlisüsteemi), mis tuvastati kontrolli käigus autoremondifirmas OÜ-s Kemiform. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu on tõendatud OÜ Kemiform juhatuse liikme selgitusega. Kuigi sõidukil vahetati OÜ-s Kemiform esmase remondina pihustite tihendid ja eelsüüteküünlad, millise remondi eest tasus hageja 350 eurot, see vastavat puudust ei kõrvaldanud. Hageja väitel tõi ta sõiduki 2016. aasta septembris tagasi kostja müügiplatsile eesmärgiga lasta kostjal kas sõiduk parandada või tagastada defektne sõiduk kostjale. Hageja kinnitusel teostas kostja töötaja kohapeal sõidukiga
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 proovisõidu, mille tulemusena purunes sõidukil mootor ning peale mida sõiduki mootorit enam käivitada võimalik ei olnud. Hageja esitas kostjale 18.01.2017 müügilepingust taganemise avalduse, ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõude.
13.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust hageja taganemisavalduse formaalsete eelduste järgimise üle (õigeaegse taganemisavalduse esitamine), siis lahendab kohus poolte vaidluse selles, kas antud juhul olid täidetud ka materiaalsed (sisulised) eeldused taganemise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Selleks peab kohus kindlaks tegema, kas esines kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis andis hagejale aluse müügilepingust taganemiseks.
14.Kohus nõustub hagejaga selles, et kasutatud sõiduki puhul võib eeldada, et sõiduki mootor on käivitatav ja, et sõiduk on sihtotstarbeliselt kasutatav, mis käesoleval juhul aga nii ei ole. Kohus leiab, et kasutatud sõidukit ostev isik võib 3200 eurot maksvat sõidukit ostes mõistlikult eeldada, et sõiduki mootor ei purune ostuhetkele järgneva 5 päeva jooksul. Seega ei vastanud antud juhul kostja hagejale poolt müüdud kasutatud sõiduk müügilepingu tingimustele, sest sellel on defekt, mis tõi kaasa sõiduki mootori purunemise, mistõttu ei ole sõiduki mootori käivitamine ega sõiduki sihtotstarbeline kasutamine võimalik. Seejuures leiab kohus, et niivõrd suure vea puhul nagu sõiduki mootori purunemine ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei reklaaminud sõidukit heas korras olevana ega väitnud, et sõidukil ei ole vaja vahetada osi ega teha remonti. Kohus leiab, et ka ilma n-ö positiivse reklaamita ja müüjapoolsete kinnitusteta sõiduki korrasoleku kohta võib tarbija 3200 euro eest sõidukit ostes eeldada, et sõiduki mootor ei purune ostuhetkele järgneva 5 päeva jooksul. Ka OÜ Kemiform selgituses on asutud seoses hagejale müüdud sõidukiga seisukohale, et sarnasel kasutatud sõidukil tavapäraselt sellist puudust ei esine.
15.Sõiduk, mille mootor lühikese ajavahemiku kestel peale müüki puruneb, ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga (asja tavakasutuse omadused) VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu oleks sõiduki müügihind kokku lepitud lähtudes sellest, et sõidukil on puudused. Käesoleval juhul on sõidukil ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise. Kohus märgib, et kostja müüdud sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumus kokku moodustab rohkem kui pool sõiduki ostuhinnast: remondina juba teostatud puuduste kõrvaldamise maksumus 350 eurot + täiendava remondi maksumus minimaalselt 1500 eurot. Sellises suurusjärgus lepingurikkumine on rikkumise rahalist mõju arvestades kohtu hinnangul oluliseks lepingurikkumiseks, mis andis hagejale õiguse pooltevahelisest müügilepingust taganemiseks. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. OÜ Kemiform selgituses on märgitud, et hageja poolt viidatud sõiduki puudus oli olemas enne hageja poolt vaidlusaluse sõiduki ostmist. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et asjaolu, et müügilepingus sisaldub kinnitus selle kohta, et hageja on igakülgselt ja põhjalikult sõidukiga tutvunud, ei välista kostja vastutust sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest tegemist oli varjatud puudusega, millest hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik ei olnud.
16.Müügilepingu p-s 7 on fikseeritud, et peale müügilepingu allkirjastamist ei oma hageja kostja suhtes mingeid pretensioone ega rahalisi või mistahes teisi nõudmisi. Analoogsed kostja vastutust piiravad sätted sisalduvad ka müügilepingu punktides 4-6. Kohus leiab, et müügilepingu tingimuste näol, mis välistavad või piiravad kostja vastutust hageja ees seoses sõiduki mootori olulise (varjatud) defektiga, on VÕS § 35 lg 1 kohaselt tegemist tüüptingimustega ning vastavas osas ka tühiste
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 tüüptingimusega, sest need tingimused kahjustavad tarbijast ostjat (s.o hagejat) ebamõistlikult.
17.Kohus leiab, et tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest olid hageja remondikulud summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitse-eesmärgiga. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud kulutused summas 710 eurot on vaadeldavad hageja kahjuna. Siiski leiab kohus, et tulenevalt kostja poolt esitatud vastuväidetest tuleb hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist VÕS § 139 ja VÕS § 140 alusel vähendada.
18.Kostja on kohtu ette toonud järgmised asjaolud, mis kohtu hinnangul annavad aluse hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist vähendada: (i) lepingu punktis 3 andis hageja kinnituse, et talle on võimaldatud teostada sõiduki kontroll tema enda valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu; (ii) hageja kinnitas müügilepingu allakirjutamisega, et ta on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga; (iii) hageja kinnitas ostjana, et ta on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed vajada väljavahetamist või remonti, olla purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama; (iv) hageja kinnitas, et on teadlik, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Kohus märgib, et eelviidatud hageja kinnitused tõepoolest müügilepingus sisaldusid. Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodut arvestades ei saanud müügilepingu kohaselt sõiduki remondivajadus olla hagejale üllatuseks. Vaatamata sellele, et hageja oli kasutatud auto ostmisel teadlik selle võimalikest puudustest, ei pidanud hageja vajalikuks teostada sõiduki müügieelset kontrolli tema enda valitud remonditöökojas, mida kohtu hinnangul saanuks kasutatud auto ostmisel ilmselgelt mõistlikuks pidada. Loobudes auto kontrollist enne müügilepingu sõlmimist, soodustas hageja kohtu hinnangul endale kahju tekkimist. Kui hageja oleks autot kontrollinud remonditöökojas enne müügilepingu sõlmimist, oleks see suure tõenäosusega viinud müügilepingu sõlmimata jäämisele ja hagejale poleks kahju tekkinud.
19.Kuigi kohus eelnevalt leidis, et müügilepingu sõlmimisel ei ole ostjal iseenesest müügilepingu objekti ülevaatamise kohustust ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist, ei tähenda see, et hagejal puuduks ostjana täielikult hoolsuskohustus või et sõltuvalt müügilepingu sõlmimise asjaoludest ei võiks hageja kahjunõuet vähendada. Kohtu arvates ei ole isikliku sõiduauto omamine hädavajadus ega isikule seadusega garanteeritud õigus. Seetõttu ei pea kohus õiglaseks ega mõistlikult vastuvõetavaks, et olukorras, kus hagejat oli müügilepingu kohaselt erinevatel viisidel väga selgelt ja konkreetselt informeeritud kasutatud auto võimalikest puudustest ning sellele vaatamata ei pidanud hageja vajalikuks teostada auto põhjalikumat müügieelset kontrolli (vt kohtuotsuse p 43), jääksid hilisemate varjatud puuduste ilmnemisel kõik sellega seotud kahjud kostja kanda. Kohus võtab arvesse ka seda, et asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja hagejale müüdud sõidukit reklaaminud heas seisukorras ning puudusteta autona. Käesoleval juhul ei ole võimalik täpselt määrata, kui suures ulatuses põhjustas hagejale kahju tekkimise ühe või teise poole tegevus. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvestades, et tekkinud kahju summas 710 eurot on õiglane ja mõistlik jagada poolte vahel võrdselt. Seega rahuldab kohus hageja kahjunõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 355 eurot. Kohus vähendab hageja kahjuhüvitist 355 euro võrra.
20.Hagejal müügilepingust taganemise tõttu õigus nõuda kostjalt tasutud sõiduki ostuhinna 3200 eurot tagastamist, mistõttu kohus rahuldab vastavas osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3200 eurot. Lisaks eeltoodule mõistab kohus
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 355 eurot. Hagi jääb rahuldamata kahjuhüvitise 355 euro nõudes. Kohus ei hinda kohtuotsuse I ja II osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
21.Seisuga 11.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summa hageja arvestuse kohaselt 40,43 eurot (periood 24.01.2017 – 11.03.2017 kokku 47 päeva*0,8602 eurot päevas). Hageja nõudis kostjalt samuti viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2017 kuni ostuhinna ja kahjuhüvitise võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud lähtuvalt kohtu poolt rahuldatud hageja nõude summast (st 3555 eurot, mitte hageja näidatud 3910 eurot). Seisuga 11.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks arvestatuna 3555 eurolt on seega 36,62 eurot (periood 24.01.2017 – 11.03.2017).
22.Hageja saab nõuda edasiulatuvat viivist ka alates 12.03.2017. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks välja viivise ostuhinnalt ja kahju hüvitiselt (kokku 3555 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2017 kuni ostuhinna ja kahjuhüvitise (kokku 3555 eurot) tasumiseni. Hageja apellatsioonkaebus
23.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 11.05.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-388 osaliselt osas, millega kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis summas 355 eurot ja hageja menetluskulud 180 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult ja mõista välja menetluskulud 1190 eurot.
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et kahjuhüvitist tuleks vähendada, kuna müügilepingu kohaselt ei oleks saanud sõiduki remondivajadus olla hagejale üllatuseks. Vaidlust ei ole selles, et hagejale müüdi kasutatud sõiduk, mistõttu võis hageja tõepoolest eeldada, et sellise kasutatud sõiduki puhul võib tekkida vajadus vahetada nö kuluosasid, millena võib põhimõtteliselt käsitleda ka pihustite tihendite ja eelsüüteküünalde vahetust maksumusega 350 eurot. Tegemist oli vajalike kulutustega, mis oleksid jäänud hageja kanda kui hageja oleks saanud sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kuna hageja on müügilepingust taganenud, siis on tehtud kulutused muutunud hageja jaoks kasututeks. Sõiduki pihustite tihendite ja eelsüüteküünalde vahetuse näol on tegemist vajalike kulutustega.
25.Kohus on õigesti leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis tervikuna, so summas 710 eurot.
26.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostjalt tuleks jätta välja mõistmata menetluskulud summas 180 eurot. Kohus on pidanud põhjendamatuks hageja õigusabikulu seoses 01.05.2017 toiminguga, so milles esindaja tutvus kostja 07.04.2017 vastusega ja koostas arvamuse ajakuluga 1 tund 30 minutit. Esindajal on oma kliendi õiguste kvaliteetseks kaitseks hädavalik ja kohustuslik tutvuda kõikide vastaspoole menetlusdokumentidega. Kostja apellatsioonkaebus
27.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata.
28.Maakohus asus seisukohale, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele. Müüja vastutab asja puuduste eest, va mh juhul kui on sõlmitud müüja vastutust piirav kokkulepe. Müügilepingu punktides 3, 4, 5, ja 6 on pooled kokku leppinud, et lepingule allakirjutamisega tõendab ostja, et talle on võimaldatud teostada antud sõiduki kontroll tema poolt valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 automargi esinduses ning teha proovisõitu jne. Vastavalt sõlmitud müügilepingule hoiatas kostja hagejat, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri-, jahutus- ja soojendussüsteemides. Ostja võtab endale riski nende defektide ilmnemise eest. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja analüüsimata müügilepingu p-i 5, mille kohaselt selgitas kostja, et sõidukil võivad olla muuhulgas probleemid mootoriga.
29.Kostja arvates olid lepingus ettenähtud tingimused mõistlikud, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi jne. Kostja leiab, et kuna tegemist oli kasutatud sõidukiga ning poolte vahel on kehtiv kokkulepe, et hageja on nõus ostma sõiduki võimalike puudustega, siis puudusid materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks.
30.Kostja leiab, et kohus ei ole kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud. Kohus võttis arvesse eranditult hageja seisukohti ja väiteid. Kohtu poolt viidatud OÜ Kemiform arvamus ei ole asjatundja arvamus, sest ta on otseselt seotud huviga remondi teostamiseks. Arusaamatu on selgitus, et kasutatud sõidukil tavapäraselt sellist puudust ei esine. OÜ Kemiform ei toonud esile statistilisi andmeid, et seda väidet kontrollida. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostja seisukohad ning vastuväited. Kostja on seisukohal, et kohus ei andnud oma otsuses hinnangut poolte müügilepingu p-le 5, mis sätestas müüja vastutuse välistamise kokkuleppe.
31.Kostja on seisukohal, et nii kahju hüvitise kui ka viivise määramiseks alust ei ole. Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud. Vastused apellatsioonkaebustele
32.Pooled vaidlesid üksteise poolt esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
34.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
35.Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatut, et: - Hageja poolt kostjalt ostetud sõidukil ilmnesid esimesel päeval peale müügilepingu sõlmimist varjatud puudused, täpsemalt oli diislikütus sattunud mootori õlisüsteemi (otsuse p 23). - Hageja tõi sõiduki tagasi kostja müügiplatsile ning sõiduki mootor purunes hiljemalt 5 päeva pärast 26.09.2016 müügilepingu sõlmimist (otsuse p 25).
36.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse, et kostja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi, kuna müüs hagejale varjatud puudustega, st lepingutingimustele mittevastava asja. Täiendavalt leiab kostja, et isegi kui leiab tuvastamist, et pooled ei leppinud kokku varjatud puudustega sõiduki müügis, siis välistab kostja vastutust poolte kokkulepe, et puuduste ilmnemisel kostja hageja ees ei vastuta. Seega vaieldakse apellatsioonimenetluses kostja apellatsioonkaebuse alusel selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, st kas sõiduk vastas müügilepingu tingimustele ja kas kostja vastutab selle eest.
37.Hageja väitel ostis ta keskmises korras kasutatud sõiduki. Kostja väitel ostis hageja sõiduki koos puudustega, sh puudustega, mis ostuhetkel ei olnud visuaalse ülevaatuse käigus tuvastatavad.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888
38.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
39.Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuli esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Pooled leppisid müügilepingu p-s 5 kokku, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitte teada olevaid defekte ja puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri-, jahutus- ja soojendussüsteemides. Maakohus leidis, et müügileping ei sisalda poolte kokkulepet, et sõiduk ei ole võrreldes sarnaste kasutatud sõidukitega tavapärases olukorras (otsuse p 37). Sellest võib järeldada, et maakohtu arvates leppisid pooled kokku sõiduki müügis, mis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Maakohus leidis, et müügilepingu punktide 4-7 kostja vastutust piiravad sätted on tühised, kuid maakohus ei andnud hinnangut sellele, kas müügilepingu p-i 5 esimeses lauses leppisid pooled kokku sõiduki kvaliteedis.
40.Ringkonnakohus leiab, et lepingu p 5 esimese lause sisu väljaselgitamiseks tuleb seda analüüsida koos teiste kehtivate lepingu punktidega. Lepingus ei leppinud pooled kokku selles, et müügilepingu esemeks on sõidukõlbmatu sõiduk. Asjast nähtuvalt tasus hageja kostjale sõiduki eest 3 200 eurot. Kostja on esitanud müügikuulutused (tlk 37), mille kohaselt jääb sarnaste sõidukite hind vahemikku 3 290 eurot kuni 6 300 eurot. Samas ei nähtu esitatud tõendist, et müügipakkumises pakuti ka sõidukeid, mida pole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ehk sõidukiga sõita. Kuna hagejale müüdi sõiduk, mis muutus müügi hetkel olemasoleva vea tõttu 5 päeva jooksul sõidukõlbmatuks, siis ei ole esitatud sõidukite turuhinna päringuga võimalik tõendada seda, et hageja poolt sõiduki eest makstud summa vastab samaväärse sõiduki hinnale. Lähtudes asjaolust, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senise tavapärase kasutamisega kaasneb kulumine ja sellest tulenevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, tuleb poolte vahel lepingu p-s 5 kokkulepitut tõlgendada ringkonnakohtu arvates selliselt, et olemasolevad ja tulevikus ilmnevad tavapärased puudused samasuguse keskmise kvaliteediga sõiduki puhul ei ole lepingutingimustele mittevastavuseks. Kuna müügilepingus ei lepitud kokku tingimuses, et müügilepingu esemeks on sõiduk, mille sihtotstarbeline kasutamine on tõenäoliselt välistatud, siis tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kostja väited, mille kohaselt leppisidki pooled kokku sõiduki müügis olenemata selle puudustest, on põhjendamatud.
41.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on õigesti märkinud, et lepingus leppisid pooled kokku tingimustes, mis välistavad müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Maakohus on asunud seisukohale (otsuse p 37), et müügilepingu p-des 4-7 fikseeritud vastutust välistavad tingimused on tüüptingimused ning kuna need kahjustavad tarbijat ebamõistlikult, on need tühised. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudus maakohtul vajadus tuvastada, kas tegemist on tüüptingimustega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõlmis müügilepingu
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888 tarbijana. Asjas kohalduvad erinormina müügilepingut reguleerivad sätted ning VÕS § 237 lg 1 järgi tarbijamüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised.
42.Kostja leiab, et maakohus on asjas esitatud OÜ Kemiform arvamust valesti hinnanud, kuna tegemist ei ole asjatundja arvamusega. Kostja on ka seisukohal, et OÜ Kemiform arvamuses väljendatu, mille järgi ei esine tavapäraselt sõidukil selliseid puudusi nagu müüdi hagejale, ei ole kontrollitav. Sisuliselt seab kostja apellatsioonimenetluses asjatundja arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Ringkonnakohus kostja eelnimetatud väidetega ei nõustu. TsMS § 272 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 293 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et OÜ Kemiform on huvitatud sõidukile remondi tegemisest. Seega ei saa olla kahtlust selles, et OÜ Kemiform on sõidukite remonti teostav äriühing ning käsitletav asjatundjana. OÜ Kemiform arvamuse kohaselt ei esine kasutatud sõidukil tavapäraselt puudust, et diislikütus on sattunud mootori õlitussüsteemi. Asjast ei nähtu, et kostja oleks esitanud tõendi, mis OÜ Kemiform avaldatu ümber lükkaks või vähemalt kahtluse alla seaks. Maakohtu menetluses ei ole kostja ka tuginenud sellele, et hageja poolt esitatud asjatundja arvamus on ebausaldusväärne. Seetõttu on kostja etteheited maakohtule tõenditele ebaõige hinnangu andmise kohta põhjendamatud.
43.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses temalt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise põhjusel, et kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud. Kuna käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine, hagejale tekkinud kahju maakohtu poolt tuvastatud ulatuses ja põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on tõendamist leidnud.
44.Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on 355 euro osas kahjuhüvitise vähendamine põhjendamatu. Otsusest nähtuvalt põhjendas maakohus kahjuhüvitise vähendamist sellega, et hagejale ei olnud teadmata sõiduki remondivajadus tulenevalt poolte lepingus kokkulepitust ning sellega, et hageja jättis tegemata sõiduki müügieelse kontrolli. Kahju hüvitise vähendamise alusena on maakohus viidanud nii VÕS § 139 lg-le 1 kui ka VÕS § 140 lg-le 1. Millist sätet konkreetselt maakohus kahjuhüvitise vähendamisel kohaldas, see otsusest ei selgu.
45.Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 esimene lause annab kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Eeltoodust nähtuvalt ei kattu VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamise eeldused, sest VÕS § 139 kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel kahjustatud isiku osa, VÕS § 140 korral aga asjaoludega, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud poolte vahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Käesolevas asjas ei ole kostja VÕS § 140 lg 1 eeldusi esile toonud, mistõttu VÕS § 140 lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud ei ole.
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-3888
46.Maakohtus tugines kostja sellele, et kuna hageja poolt esitatud OÜ Kemiform arvamusest nähtub, et sõiduki mootori õlitussüsteemi sattunud diislikütuse tagajärjel võib mootor puruneda, teadis hageja, et selle autoga sõita ei tohi. Kostja avaldas arvamust, et hageja ei oleks tohtinud kuhugi sõita. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist kategoorilist väidet, et sõidukit üldse kasutada ei tohi, OÜ Kemiform arvamusest ei nähtu. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja on käitunud vastuolus enda väidetega, et mootori õlitussüsteemi sattunud sõidukiga sõita ei tohi. Kostja 08.02.2017 vastusest hageja taganemisavaldusele, millele on viidatud ka kostja vastuses hagiavaldusele nähtub, et peale rikke avastamist ning hageja poolt sõiduki kostjale tagastamist tegi kostja töötaja sõidukiga proovisõitu. Seetõttu ei saa asjas väita, et sõiduki mootori purunemise põhjustas hageja.
47.Siiski on ringkonnakohtu arvates maakohus õigesti osaliselt hageja kahjuhüvitist vähendanud. Nimelt nähtub OÜ Kemiform arvamusest, et kuigi esmase remondina vahetati pihustite tihendid ja eelsüüteküünlad, ei kõrvaldanud see sõidukil avastatud põhiprobleemi (diiselkütuse sattumist mootori õlitussüsteemi). Seetõttu on maakohus õigesti jätnud hageja kahju hüvitise nõude summas 350 eurot rahuldamata. Kuna eelduslikult ei olnud põhjendatud ka õigusabi kulu 5 euro ulatuses, kuna vormistatud taganemisavalduse p 4.2 ei olnud põhjendatud (tlk 15), siis tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et maakohtu diskretsiooniotsus kahju hüvitise kokku summas 355 euro kostjalt hageja kasuks välja mõistmata jätmise kohta on põhjendatud.
48.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle, et maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 180 euro ulatuses hageja menetluskulusid. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalikud on hageja õigusabikulud ajalises mahus 5,5 tundi, tunnitasuga 120 eurot. Maakohus märkis, et kohus pole hagejalt küsinud arvamust hagi vastuse kohta ning nimetatud arvamusest ei ilmne ka midagi põhimõtteliselt uut või olulist, mida polnud kajastatud juba hagiavalduses. Seetõttu ei pidanud maakohus osaliselt hageja menetluskulusid põhjendatuks.
49.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtule on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu ja mõistlikkuse tuvastamisel diskretsioonipiire ületanud. Menetluskulude jaotus
50.Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.