Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 14.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-388/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 14.02.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1091

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2017.a kell 13.00, Narvas

Tsiviilasja number

2-17-388

Tsiviilasi

N T avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

13. veebruar 2017.a

Menetlusosalised

Võlgnik: N T (isikukood XXX, elukoht XXX) Ajutine haldur: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Virumaa; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada N T avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja N T (isikukood XXX) pankrot 14. veebruaril 2017.a kell 13.00.

3.Nimetada N T pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Virumaa; e-post XXX).

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07. märts 2017.a, algusega kell 15.00, Narvas 1. Mai 2 asuvas Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4.

5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud N T avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 7 295.84 euro ulatuses, võlgnik on varatu. Võlgnik on töötu ja ema ülalpidamisel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 12.01.2017.a määrusega on N T ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada N T pankrot. N T pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab N T vara ja õiguste, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 5 488.69 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, täituritasude vms arvelt. Võlgnik on töötu ja ema ülalpidamisel. Võlgnik saab igakuiselt töötuskindlustushüvitist kuni 06.05.2017.a kogumis alla minimaalse kuu töötasumäära (s.o 470.00 eurot). Nimetatud summasid on võlgnikul õigus täitemenetluse seadustikus lubatud määras kasutada. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2014 aasta aprill. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi haldur ajutise menetluse

käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot). Ajutise halduri kulud on kokku summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 380.00 eurot (lisandub käibemaks 76.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.