Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 19 korteriühistu esitas 21.10.2019 Viru Maakohtule avalduse L. S. pärandvara hoiumeetmete rakendamise nõudes ja loa saamiseks kinnisasja müümiseks või üürile andmiseks. Kohus andis 22.10.2019 avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused samal päeval. Avalduse kohaselt suri L. S. 31.07.2017. Peale isiku surma ei ole keegi korteris elanud ja korter seisab tühjana. Notar ei ole 2 (4)

käesoleva ajani pärimistunnistust välja andnud. Võlgnevus korteriühistule 01.10.2019 seisuga on 5856,94 eurot sh põhiosa 4478,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1378,61 eurot. Avaldaja on nõus olema pärandvara hooldajaks. Kohus võttis avalduse 23.10.2019 määrusega menetlusse, kaasas menetlusse puudutatud isikuna Kohtla-Järve Linna ja kohustas esitama kirjaliku seisukoha. Kohtule 29.10.2019 esitatud seisukoha kohaselt on otstarbekas määrata L. S. pärandvarale hooldajaks Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 19 korteriühistu ja anda luba korteriomandi müümiseks. Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse kohaselt suri L. S. 31.07.2017. Notar ei ole käesoleva ajani pärimistunnistust välja andnud. Seega esinevad PärS § 110 lg 1 p-de 1-3 kohased eeldused, mis lubavad kohtul rakendada pärandi hoiumeetmeid. Vastavalt PärS § 112 lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku Kohtla-Järve linn Outokumpu tn 19 korteriühistu. Kohus on seisukohal, et L. S. pärandvara hooldajaks tuleb määrata korteriühistu, kellel tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Kohtu hinnangul sobib korteriühistu pärandvara hooldaja kohustusi täitma. PärS § 112 lg 3 p-des 1-6 on sätestatud hooldaja kohustused pärandvara valitsemisel. PärS § 112 lg 4 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. Tulenevalt PärS §-st 114 on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus pärast pärandihoolduse lõppemist. PärS § 112 lg 1 teises lauses on sätestatud, et koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks kohtutäitur Kristel Maalman, kes PärS § 140 sätestatud korras peab ülekutsemenetluses avaldama teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja koostama PärS § 3 (4)

141 sätestatud pärandvara nimekirja. Kohus hoiatab kohtutäiturit PärS § 145 sätestatud vastutusest kahju tekitamise eest. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande (TsMS § 590 lg 1). Koos avaldusega esitati taotlus loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks või üürile andmiseks. PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. PärS § 112 lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg-s 4 sätestatut. Kuna avalduse esitamise ajaks ei ole pärandvara inventuuri tehtud, on taotlus pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks või üürile andmiseks loa saamise osas ennatlik. Pärandvara müümine või üürile andmine on võimalik otsustada pärast hooldaja määramist ja inventuuri tegemist, mitte enne seda. Avaldajal on vastav taotlus võimalik esitada uuesti peale pärandvara inventuuri tegemist, misjärel kohus otsustab pärandi hooldajale loa andmise pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks või üürile andmiseks. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 4). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, eeldatavatele pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võivad avaldaja või muu TsMS § 586 lg-s 3 nimetatud isik esitada määruskaebuse TsMS § 661 sätete kohaselt. Juhindudes TsMS § 586 lg-st 6, teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise kohta pärimisregistrisse kande. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastatavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et TsMS §-s 172 lg 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on hooldaja tasu ja muud pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. Kuna hetkel puuduvad andmed L. S. pärijate poolt pärandi vastuvõtmise kohta tuleb menetluskulud jätta L. S. pärandvara kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.