Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-2497
Tsiviilasi
KÜ Läänemere 36 hagi XX vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 4977,23 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): KÜ Läänemere 36 (registrikood 80172577, asukoht Läänemere 36, Tallinn 13914), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Janika Drobot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.03.2019 otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Läänemere 36 (hageja) esitas 15.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu võla ja viiviste saamiseks. 02.10.2018 hagiavalduse täienduses korrigeeris hageja viivisearvestust.
2.Hagiavalduse kohaselt oli YY korteriomandi aadressiga Läänemere 36-132, Tallinn omanik ning oli pikka aega hageja võlgnike nimekirjas. 02.10.2015 arestis Elin VIlippus YY-le kuulunud vara, s.o korteriomandi aadressiga Läänemere 36-132 Tallinn. Täitemenetluse käigus müüdi ülalmainitud korter 20.11.2015 Eurocar OÜ-le, kes omakorda müüs 10.12.2015 korteri edasi kostjale. Hageja leiab, et kostja omandas korteriomandi koos rahaliste kohustustega hageja ees summas 3502,34 eurot, millest 3017,02 eurot on põhivõlg ja 485,32 eurot on viivised. Lisaks nõuab hageja viivist summas 1474,89 eurot.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et võlgnevuse summa on kajastatud 18.12.2015 ostu-müügilepingu p-s 2.1.8. Teiseks on võlgnevus kajastatud kostjale esitatud arvetes alates kostja sissekandmisest kinnistusraamatusse. Seega on kostja võlast teadlik alates korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimise hetkest.
4.Hageja nõue ei ole aegunud. Võlgnevus on muutunud sissenõutavaks kostjale õiguste ja kohustuste ülemineku hetkest, s.o. 18.12.2015. 18.12.2015 ostu-müügilepinguga on kostjale üle läinud endise omaniku kohustused, s.o. võlgnevus (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 6 lg1). 18.12.2015 ostu-müügilepingu p-s 5.6. leppisid EUROCAR OÜ (müüja) ja kostja kokku, et „Müüja kohustub olenemata summast hiljemalt kuue (6) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist ise likvideerida võlgnevuse korteriühistu ees, juhul kui korteriühistul tekib õigus võlgnevus sisse nõuda Ostjalt (antud juhul kostjalt), siis on Ostjal õigus see omakorda sisse nõuda Müüjalt“. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu leides, et hageja nõue on aegunud. Samuti on hageja nõue paljasõnaline ning ei ole tõendatud. Arusaamatu on, millest see on moodustunud. Hageja ei ole tõendanud võlgnevuse olemust - arusaamatud on esitatud võlgnevuse tekkimise asjaolud, periood ja muud andmed.
6.Hageja viited 18.12.2015 ostu-müügilepingule ei ole asjakohased ja ei oma tähtsust, kuna hageja ei ole vastava lepingu pool. Kuivõrd korteriühistu majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS §-i 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Seega on hageja poolt esitatud arvetest tulenevad nõuded enne 01.01.2015 aegunud.
7.Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks nullini tulenevalt hea usu põhimõttest. Hageja käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline. 08.01.2016 esitas hageja kostjale arve nr 12-132, kus viivismäär on märgitud 0 eurot. Seega ei plaaninud hageja esitada viivisnõuet ja selle esitamine tagasiulatavalt on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks on hageja oma tegevusetusega (ei ole esitanud hagi kohtusse võlgnevuse
tekkimisel endiste omanike vastu) suurendanud oma nõudeid kostja vastu viivise osas. Kostja peab tasuma viivist teise isiku täitmata kohustuste eest. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 26.03.2019 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3017,02 eurot ja viivis 1960,21 eurot.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et Eurocar OÜ ja kostja sõlmisid 18.12.2015 Läänemere 36-132 korteriomandi ostu-müügilepingu ning kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 18.12.2015 kinnistamisavalduse alusel 30.12.2015.
10.Korteriomandi müügi ajal kehtis 03.08.1995 jõustunud korteriühistuseadus (KÜS), mille § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tuleb kohtul hinnata, millised õigused ja kohustused kuulusid müüjale Eurocar OÜ, kui ta võõrandas korteriomandi 18.12.2015 kostjale.
11.Eurocar OÜ omandas korteriomandi aadressiga Läänemere 36-132 YY-lt 20.11.2015. Lepingu p-i 2.1.9. (maakohus märkis ekslikult p 2.1.8.) kohaselt kinnitas YY, et „Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme 1 eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud, v.a. võlgnevus korteriühistu ees summas 6314,38 eurot.“ 18.12.2015 Eurocar OÜ ja kostja poolt sõlmitud notariaalse lepingu p-i 2.1.8. kohaselt: „Kuni käeoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud v.a. võlgnevus korteriühistu ees (korteriühistu teatel on hetkel võlgnevus summas 3502,34 eurot, kuid müüja vaidleb korteriühistuga summa suuruse üle)....“. Lisaks leppisid müüja ja ostja lepingu p-s 5.6 kokku, et „Müüja kohustub olenemata summast hiljemalt kuue (6) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest ise likvideerima võlgnevuse korteriühistu ees; juhul, kui korteriühistul tekib õigus võlgnevus sisse nõuda Ostjalt, siis on Ostjal õigus see omakorda sisse nõuda Müüjalt“. Seega oli kostja korterit ostes teadlik korteriga kaasnevast võlast.
12.Kostja väidab, et hageja nõue on aegunud. Samas on kohtule esitatud lepingutest näha, et võlga tunnistati 20.11.2015 ja 18.12.2015 notariaalsetes ostu-müügilepingutes. YY on nõuet tunnistanud 20.11.2015 ostu-müügilepingus Eurocari OÜ-ga ja TsÜS-i kohaselt nõude aegumine katkeb, kui võlgnik tunnistab võlgnevust. Kuna sel ajal oli võlgnikuks YY, kes tunnistas nõuet, siis ei saa kõne alla tulla aegumine, kuna aegumine katkes YY poolt nõude tunnistamisega 20.11.2015. Käesolev hagi esitati 15.02.2018 ehk vähem kui 3 aastat tavapärasest aegumisest. Kostja, kes praegusel juhul on asunud võlgniku asemele tulenevalt korteriühistuseadusest, ei saa eelnevalt tunnustatud nõudeid vaidlustada.
13.18.12.2015 ostu-müügilepingust on näha, et vaieldakse nõude suuruse üle (vt tl 89-90 lepingu p-s 2.1.8 toodud lause). See, et kostja vaidleb nõude suuruse üle, ei tähenda, et tal tasumise kohustust ei ole või et nõue oleks aegunud. Ostu-müügilepinguga on kostjale üle läinud nii õigused, kui ka korteriomandi omaniku kohustused, s.o. endise omaniku kohustused s.o. võlgnevus (KÜS § 51 ja TsÜS § 6 lg 1). Ülalmainitud võlgnevus on muutunud sissenõutavaks õiguste ja kohustuste ülemineku hetkest kostjale 18.12.2015. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks ehk siis antud juhul algas aegumistähtaeg 01.01.2016. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi esitati kohtule 15.02.2018. Seega ei saa antud juhul aegumist kohaldada.
14.06.11.2018 istungil sõnastas kohus vaidluse sisu: „Küsimus on antud hetkel selles, kas tegemist on aegumisega ... Ülejäänud osas vaidlust ei ole.“ Menetlusosalistel sellele seisukohale vastuväiteid ei olnud.
15.Kohus ei pea võimalikuks kohaldada aegumist ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3017,02 eurot.
16.Vastavalt hageja põhikirja p-le 3.2.10 on ühistu liige (antud juhul kostja) kohustatud tasuma majanduskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,07% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja nõuab viiviseid, mis olid tekkinud juba võla tunnustamise hetkeks 20.11.2015 summas 485,32 eurot (tl 81) ning lisaks alates 01.01.2016 summas 1474,89 eurot ehk viivised kokku 1960,21 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue 1960,21 eurot on põhjendatud.
17.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
18.Kostja palub 06.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja ei nõustu, et ta oli korterit ostes teadlik korteriga kaasnevast võlast. Korterit ostes teatati kostjale, et hageja nõue on alusetu, põhjendamata ja tõendamata. Seega teadis kostja korterit ostes, et korter on võlgnevusteta.
20.Kohtu viide 20.11.2015 lepingu p-le 2.1.8. ebaõige. Juhul, kui kohus mõtles tegelikult lepingu p-i 2.1.9, siis ükski lepingu pool ei ole võtnud võlgnevust omaks. YY-l oli vaidlused hagejaga. Samuti nähtub 18.12.2015 lepingu p-dest 2.1.8 ja 5.6, et ka Eurocar OÜ vaidles vastu hageja nõuetele. Seega peab hageja oma nõuet tõendama kohtumenetluses. Lisaks on hageja hinnangul tegemist vaid informatiivse punktiga lepingus. Kuna hageja ei olnud 20.11.2015 ja 18.12.2015 lepingute pooleks, siis ei ole lepingute tingimuste näol tegemist kohustustega hageja ees. Samuti ei ole lepingute näol tegemist VÕS § 30 mõttes võlatunnistustega.
21.Kohus nõustus 06.11.2018 istungil kostja väitega, et kostja ei ole tunnistanud hageja nõudeid. Otsuse tegemisel muutis kohus oma seisukohta. Kostja hinnangul mõjutas hageja kohtunikku otsuse tegemisel.
22.Hageja nõue on aegunud. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal oli õigus nõuda arvete tasumist alates arve sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõude aegumine ei ole katkenud ega peatunud (v.a. TsÜS § 160 alusel käesoleva hagi esitamisel).
23.Kostja ei tunnista hageja nõudeid, kuna need on tõendamata ja põhjendamatud, arusaamatu on nõude moodustumine ning viiviste arvestamine. Riigikohtu lahendi nr 32-1-169-13 p-st 30 tulenevalt on igal juhul hageja ülesanne selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu. Korteriühistu peab tooma välja oma nõude aluseks olevad asjaolud, st mille alusel on sellised kulud tekkinud, mida korteriomanikult sisse nõutakse. Kui majandamis- ja kommunaalkulude (sh erinevate tasude, nt haldustasu, remonditasu) tasumise nõude aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus, tuleb välja tuua otsuse sisu. Kui majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamine (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate poolt), tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud. Iga arvel toodud teenuse kirje kohta peab
hageja selgitama, mille alusel see on tekkinud ning mille alusel on selline hind ja arvestus.
24.Ebaõige on maakohtu väide, et „kohtuistungil 06.11.2018.a. sõnastas kohus vaidluse sisu“, kuna istungi alguses teatas kostja, et tal on vaja arveid tutvumiseks, kuna kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostjal ei olnud vastuväiteid, kuna kohus kohtuistungil tol momendil teatas, et „antud hetkel“ on aegumise küsimus, järelikult ei hakanud kostja uuesti teatama oma väiteid, et korteriühistu nõue on tõendamata ning et kostja ei tunnista hageja nõuet ja nõudma arveid ja tõendeid korteriühistult nõude tõendamiseks. Vastustaja seisukoht
25.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
27.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud õigesti KÜS §-i 51, mille kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Lisaks sätestab KÜS § 7 lg 3, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega tuleneb eeltoodud sätetest kostjale kohustus tasuda eelmise korteriomaniku majandamiskulude võlgnevus.
28.Teiseks annab ringkonnakohus hinnangu nõude aegumise küsimusele. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud ja viitas esmalt sellele, et ostu-müügilepinguga on kostjale üle läinud ka endise omaniku võlgnevus (KÜS § 51 ja TsÜS § 6 lg 1) ning võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ostu-müügilepingu sõlmimise kuupäeval, s.o 18.12.2015. Ringkonnakohus eeltoodud maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et KÜS § 51 ei ole eraldiseisev nõude tekkimise seaduslik alus, vaid korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminekut reguleeriv säte. Korteriühistu ja tema liikme vahel algselt tekkivaid nõudeid ei reguleerita KÜS § 51 alusel. Seetõttu tuleb poolte õigussuhte kvalifitseerimisel analüüsida varasemalt tekkinud kohustust ja selle aluseks olevat õigussuhet. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe ei eksisteeri eraldiseisvalt korteriomandi eelmise omaniku ja hageja vahelisest varasemast suhtest. Korteriomandi müümisel ei tekkinud hagejal uut nõuet, vaatamata sellele, et hagejal oli nõudeõigus nii vana kui ka uue omaniku vastu. Kui nõue on aegunud, siis on ta aegunud ka kõigi võimalike järgnevate uute korteriomanike suhtes. Ka TsÜS § 6 lg 1 ei ole eraldiseisev nõude tekkimise seaduslik alus, vaid sätestab üksnes, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ebaõigesti, et kostja võlgnevus on muutunud sissenõutavaks 18.12.2015.
29.Teiseks viitas maakohus sellele, et nõude aegumine on katkenud ning märkis, et aegumine katkes YY poolt nõude tunnustamisega 20.11.2015. Maakohtu hinnangul on võlga tunnustatud 20.11.2015 ja 18.12.2015 ostu-müügilepingutes. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Nõude aegumise katkemist nõude tunnustamisega reguleerib TsMS § 158. TsMS § 158 lg 1 järgi katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning lõige 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 20.11.2015 ostu-müügilepingu p-s 2.1.9
märgitut (ega ka 18.12.2015 lepingus märgitutu) ei saa lugeda nõude tunnustamiseks, kuna nõuet peab tunnustama võlgnik võlausaldaja suhtes. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et piisav ei ole avalduse tegemine, mis ei ole mõeldud võlausaldajale (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Lk 504). Kuivõrd praegusel juhul ei olnud hageja 20.11.2015 ja 18.12.2015 ostu-müügilepingute pooleks, siis ei ole võlgnevust tunnustanud õigustatud isiku suhtes. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ebaõigesti, et hageja nõude aegumine on katkenud.
30.Kostja on esitanud aegumise vastuväite ja leidnud, et käesoleval juhul tuleb hageja nõude aegumise tuvastamiseks kohaldada TsÜS §-i 154, kuivõrd hageja nõue tuleneb hageja poolt esitatud arvetest korteriomanikule. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuivõrd hageja esitas hagi kohtusse 15.02.2018, siis leiab kostja, et kõik hageja poolt enne 01.01.2015 esitatud arvetest tulenevad nõuded on aegunud. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas ja millises ulatuses on hageja nõue aegunud. Vajadusel on maakohtul võimalik aegumise küsimuse osas teha vaheotsus (TsMS § 449 lg 3).
31.Asja materjalist nähtub, et kostja vaidles hageja nõudele vastu ka põhjusel ei võlgnevuse kujunemine ei ole arusaadav. Kostja palus menetluse kestel hagejal mitmel korral esitada majandamiskulude tasumiseks esitatud arved. Ka viimasel istungil (06.11.2018) märkis kostja, et „tänaseni ei ole saanud arveid“.
32.Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-53-10 ja 3-2-1-181-12 leidnud, et korteriühistu hagejana peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama majandamiskulude suurust selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma. Hageja põhikirja (tl 21-22) p-st 5.3 nähtub, et ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse üldkoosoleku otsusega (majanduskavas) kehtestatud korras.
33.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja on jätnud oma nõude olulises osas tõendamata. Hageja on esitanud küll tabelid võlgnevuse kujunemise kohta (tl 80-81), kuid on jätnud suures osas korteriomanikule esitatud arved kohtule esitamata (hageja on esitanud arved vaid 2015. a. oktoobri - detsembri ja 2016. a. jaanuari eest, tl 57-63). Eeltoodust tulenevalt peaks hageja oma nõude tõendamiseks esitama lisaks puuduolevad arved, vastavad üldkoosoleku otsused ning vajadusel ka teenusepakkujate (nt vesi, elekter) poolt hagejale esitatud arved.
34.Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul läbi viia TsMS §-le 392 vastav eelmenetlus. Selle käigus tuleb maakohtul välja selgitada tõendid, millega hageja soovib oma nõuet tõendada. Kuivõrd asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul anda hinnang ka kostja aegumise vastuväitele (s.o kõik hageja poolt enne 01.01.2015 esitatud arvetest tulenevad nõuded on aegunud), tuleks maakohtul kaaluda, kas anda hagejale täiendav tähtaeg nõude suuruse täpsustamiseks ja paluda lisaks esitada uus nõude arvestus lähtuvalt kostja aegumise vastuväidetest. Kui eelmenetluse ülesanded on olulises osas täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt RKTKo nr 3-2-1-145-14, p 15). Menetlusõiguse üldise mõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus alles
apellatsioonimenetluses lahendataks esimest korda poolte taotlused, sh antaks pooltele selgitusi tõendite esitamise vajalikkuse kohta. Riigikohus enam tõendeid hinnata ei saa (TsMS § 688 lg 5). Seetõttu kujuneks tõendite apellatsioonikohtus esmakordselt käsitlemise tulemusel olukord, kus pooltel on oluliselt piiratumad võimalused vaidlustada tõendite pinnalt tehtud asjaolude tuvastamiseks tehtud järeldusi.
35.Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul arvestada ka sellega, et kohaldada tuleb hagita menetluse sätteid, kuivõrd alates 01.01.2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 järgi lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, hagita menetluses. Ka erialakirjanduses on leitud, et viidatud säte hõlmab mh majandamiskulude vaidlusi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, § 613 kommentaar p 3.1.1).
36.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.