1.Lõpetada R O (pankrotis, ik. XXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Kinnitada pankrotihalduri poolt 23.08.2019 koostatud ja kohtule esitatud jaotusettepanek halduri esitatud kujul ning kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 1764,20 eurot.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa (II rahuldamisjärk), mille ulatuses on jäänud raha saamata: Nr Võlausaldaja
2.Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu 5 548,15 €
3.Kohtutäitur Enno Kermik 641,68 € Kokku tunnustatud nõuete summa:
6 226,69 €
0,59 % 89,10 % 10,31 % 100 %
4.Võlgnik R O (pankrotis) esitas nõuete kaitsmise koosolekuks vastuväite Eesti Vabariigi nõude kohta. Vastuväide jäi rahuldamata.
5.Vabastada Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest R Ou (pankrotis) pankrotimenetluses.
6.Määrata R O (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre tasuks 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 238 eurot, kokku 1428 eurot, mis kuulub väljamaksmisele OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.
2-18-19491
7.Jätta rahuldamata pankrotihaldur Terje Eipre taotlus anda R Oule (pankrotis) menetlusabi kokku summas 1764,20 eurot.
8.Määrata R O (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 476, 40 eurot OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (arveldusarve EE231010220204462227 AS SEB Pangas).
10.Jätta pankrotimenetluse käigus hüvitamata jäänud pankrotimenetluse tasu ja kulud summas 1287,80 eurot võlgniku kanda.
11.Algatada R Ou (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
12.Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 5. novembril 2020. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
13.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arveldusarvele üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
14.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (23.11.2012 seisuga 290 euro) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
15.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-18-19491
16.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 08.04.2019.a määrusega kuulutati välja R Ki pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre.
2.Pankrotihaldur esitas 23.08.2019. a kohtule aruande, milles palub lõpetada R Ki (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur palub lõpetada R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ega vahendeid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid; kinnitada jaotusettepanek ja pankrotimenetluse kulud summas 1764,20 eurot (sh. käibemaks). Kinnitada R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) pankrotihalduri Terje Eipre lõplik tasu tunnitasu arvestuse alusel kokku summas 1428 eurot (sh käibemaks). Haldur palub rahuldada menetlusabi taotluse ja määrata menetlusabi R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) pankrotimenetluses riigi vahenditest veel tasumata halduri tasu ja muude menetluskulude hüvitamiseks summas 1764,2 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta koheselt pankrotihaldur Terje Eipre büroo OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 AS SEB Pangas summa 1764,20 eurot koos käibemaksuga tasumata halduri tasu ja kulude hüvitamiseks. Ühtlasi palub haldur Jätta R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) pankrotimenetluses menetluskulud summas 1764,2 eurot võlgniku kanda ning anda menetlusabi kokku summas 1764,2 eurot vastavalt TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 65 lg 11. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks anda menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse võlgnikult hiljem välja, summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Menetlusabi, mis mõistetakse võlgnikult R Kilt (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) riigi tuludesse välja, anda pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 1287,80 eurot (sh. käibemaks). Haldur taotleb vabastada pankrotihaldur Terje Eipre R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) pankrotihalduri kohustustest. Otsustada füüsilisest isikust võlgniku R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) kohustustest vabastamise menetluse algatamine vastavalt PankrS §-le 171. Juhul kui kohus peab põhjendatuks algatada R Ki (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) kohustustest vabastamise menetlus, siis määrata R K (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX) iseenda usaldusisikuks. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
2-18-19491 Kohtumääruse põhjendused
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
4.Kohtule halduri poolt 23.08.2019 esitatud taotluse kohaselt puuduvad R Ou (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Pärnu Maakohtu 18.09.2019 määruse alusel teinud 19.09.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded R Ki (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates, st 04.10.2019. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
5.Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et R Ou (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur pankrotimenetluses hagisid esitanud pole ja ei kavatse neid ka esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et R Ou (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Haldur on seisukohal, et maksejõuetus on tekkinud kuritegelikul teel raha teenimisest, kuid haldur ei tuvastanud otseselt PankrS § 171 lg 2 ettenähtud alust. Võlgnik kannab karistust Tartu Vanglas alates 29.05.2017 kuni 23.05.2024. Võlgnik on süüdimõistetud KarS § 184 lg. 2 p. 1, p. 2 ja KarS § 199 lg. 2 p. 4 alusel (vargus ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Võlgniku sõnul on tema olnud kokku kriminaalkorras karistatud 12 korral. Võlgniku suhtes on täitemenetlusi, sh lõpetatud, kokku ca 76 erinevat menetlust. Vanim täitemenetlus pärineb aastast 2001. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik esitas nõuete kaitsmise koosolekuks vastuväite Eesti Vabariigi nõude kohta. Vastuväide jäi rahuldamata. Koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 6 226,69 eurot - kõik teise rahuldamisjärgu nõuetena. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus R Ou (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
6.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena
2-18-19491 pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Terje Eipre tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 lõigetest 1-3. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on R Ou (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 85 eurot tunnis kokku 14 tundi ehk tasu kokku 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 238 eurot, kokku 1428 eurot. Haldur palub määrata tasu OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. Rahalisi vahendeid on laekunud pankrotimenetluse jooksul Tartu Vangla vahekontolt 706,40 eurot. Kokku pankrotipessa on laekunud 706,40 eurot. Haldur toob veel välja, et kokku on kõik põhjendatud pankrotimenetluse kulud 2947 eurot, mille moodustavad: ajutise halduri bürookulud 91 eurot (sh km; riigi vahenditest tasutud), ajutise halduri tasu 385,40 eurot (sh km, riigi vahenditest tasutud), ajutise halduri tasu võlgnikult 706,40 eurot (sh km, tasutud pankrotivarast), ajutise halduri tasu võlgnikult 336,20 eurot (sh km, tasumata), arvestuslik halduri tasu 1428 eurot (sh km, tasumata ja kinnitamata). Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 2947 eurot, millest tasumata on jäänud pankrotivara puudumise tõttu kulud summas 1764,20 eurot.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Pankrotihaldur on palunud rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi R Ou pankrotimenetluses riigi vahenditest veel tasumata halduri tasu ja muude menetluskulude hüvitamiseks summas 1764,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt taotleb pankrotihaldur R Ou (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 1764,20 eurot (sh käibemaks). Halduri taotluse kohaselt tasu 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 1287,80 eurot (sh käibemaks) peab R O (pankrotis) tagastama riigile pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Kohus on aga seisukohal, et arvestades TsMS § 183 lg-s 2 nimetatud piirangut, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), siis ei
2-18-19491 ole põhjendatud pankrotihaldur Terje Eipre taotlus menetlusabiks summas 1764,20 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu maksta ulatuses menetlusabi korras välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja ülejäänud pankrotimenetluse kulud, milleks on pankrotihalduri tasu summas 1287,80 eurot (1764,20 -476,40) tuleb jätta võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja R Ou (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja maksta OÜ-le Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.
8.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada R Ou (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
9.R O (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole pankrotimenetluse kestel tegelenud vanglas mõistliku tulutoova tegevusega (prg. 173 lg. 1). Vastavalt prg. 176 lg. 2-le võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. kohtuotsus kriminaalasjas) ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Käesolevas menetluses on Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue. Võlgnik on füüsiline isik ja pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu ilma, et võlgnikku kohustustest vabastataks, muutuks menetluse lõpetamise määrus selles osas, mis kajastab võlausaldajate rahuldamata jäänud nõudeid, täitedokumendiks. Samas ei oleks täitemenetluse algatamine võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes senise pankrotimenetlusega, arvestades, et võlgnikul puudub igasugune vara ja puudub igasugune sissetulek. Seega ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega ka kinnipidamisasutuses, eeldusel, et ta nõustub seda tegema töövõimaluse tekkimisel. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses, v.a. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue. Võlausaldajate arveldusarvete andmed kohustustest vabastamise menetluse jaoks: Kohtutäitur lvi Kalmet EE501010010124155015 Täiteasi 047/2018/379 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Maksuja Tolliamet SEB Pank EE351010052031000004; Swedbank EE502200221014193355; Luminor EE401700017002872300; viitenumber 12320406 Kohtutäitur Enno Kermik EE291010010124452019 PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi
2-18-19491 ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, siis tuleb tal ka seal olla aktiivsem pool töö saamiseks. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.