Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare
Kohtuasi
OREON OÜ hagi Sirli Maribelle Roosnõmme vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OREON OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
63 800 eurot 75 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OREON OÜ, esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Liis Hiie Kostja Sirli Maribelle Roosnõmm, esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13629 ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.OREON OÜ (hageja) esitas 31. augustil 2021 Sirli Maribelle Roosnõmme (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 59 241 eurot 69 senti ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja Vivascandia OÜ (Vivascandia) kasuks 60 000 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-13629 Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 31. märtsil 2017. a Vivascandiale 57 600 eurot ettevõtluse alustamiseks. Vivascandia jäi hagejale võlgu ja hageja ütles laenulepingu 5. märtsil 2019. a üles. Kostja oli 5. oktoobrist 2015. a kuni 18. juunini 2018. a Vivascandia juhatuse liige ja ainuosanik. Kostja tekitas hagejale kahju tahtliku heade kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), sest kasutas osaühingule saadud laenu isiklikuks otstarbeks, mitte äri alustamiseks. Vivascandial ei tekkinud pärast laenu saamist käivet ja kostjal oli algusest peale plaan raha endale võtta. Kostja kandis saadud laenu edasi enda või temaga seotud isikute arvelduskontodele, samuti võttis osa sellest sularahas välja. Kostja ei kasutanud saadud raha ettevõtluseks, Vivascandia ei teinud ühtegi kulutust selleks, et alustada majandustegevust, mida ta hagejale oma äriplaanis oli kirjeldanud. Laenu tagasimakseid tegid kas kostja või tema lähikondsed isiklikult kontolt. Aastatel 2017 kuni 2021 ei olnud Vivascandial käivet või oli see minimaalne ega olnud seotud äriplaaniga. Kostja ei ole ka hagile vastates selgitanud, milleks nimetatud äriühing laenuraha kasutas. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu nõue äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel, sest kostja on Vivascandiale põhjustanud kahju juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Kahjuks on saamata jäänud tulu (kasum), mida Vivascandia pidi äriplaani kohaselt saama 2017.–2020. a kokku ca 1,6 miljonit eurot. Sellest summast nõuab hageja Vivascandiale 60 000 eurot. Hageja ei saaks nõuet Vivascanda vara arvel rahuldatud, sest Vivascandial ei ole vara.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja käitus Vivascandia nimel laenu võttes tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostjal ei olnud algusest peale tahet hagejat kahjustada. Kuna hagejal on Vivascandia vastu laenu tagastamise nõue ja pole tuvastatud, et seda ei ole võimalik rahuldada, siis ei saa järeldada, et hagejale on tekkinud kahju. Heade kommete vastast käitumist ei saa tuletada asjaolust, et laenu tagasimakseid ei teinud Vivascandia, vaid kostja või tema sugulased. Kuna tegu oli varasema laenu refinantseerimisega, pidi hagejale olema laenulepingu sõlmimisel selge, et Vivascandia ei suuda jätkata varasema laenu tagastamist kokkulepitud tingimustel. Sellises olukorras ei ole heade kommete vastane see, kui tagasimakseid teeb äriühingu seaduslik esindaja. Hageja ei ole rikkunud ka juhatuse liikme kohustusi Vivascandia vastu.
3.Harju Maakohus rahuldas 28. märtsi 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 59 074 eurot 77 senti ning sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 31. augustist 2021. a kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega, kuna võttis laenu vaid selleks, et kasutada laenuraha isiklikes huvides. Maakohus tuvastas, et kostja kandis raha endale, teistele endaga seotud füüsilistele isikutele ja võttis ka osaliselt osaühingu kontolt sularahas välja. Hageja nõue on kajastatud Vivascandia 2017. a majandusaasta aruandes, kuid 2018. a majandusaasta aruandes seda enam ei ole. Kostja ei kasutanud saadud raha äritegevuse alustamiseks ega Vivascandia ettevõtlusega seotud kulude katteks. Arvestades, et kostja asus Vivascandia raha omastama kohe pärast seda, kui äriühing oli laenusumma saanud, on selge, et kostjal ei olnud juba algusest peale kavatsust kasutada seda raha äritegevuse alustamiseks. Eeltoodut ei lükka ümber ka kostja väide, et kuna osa laenust tagastati, siis ei olnud kostjal tahet võlgu jääda.
2(5)
2-21-13629 Kuna Vivascandia kontol on vaid 166 eurot 92 senti, ei ole võimalik Vivascandia vara arvel kogu hageja nõuet rahuldada. Kahjust tuleb maha arvata 166 eurot 92 senti ja ülejäänud ulatuses nõue rahuldada.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tahtnud algusest peale hagejat kahjustada. Samuti ei ole hageja tõendanud, milline oli raha kostja huvides kasutamise mõju Vivascandia majanduslikule olukorrale.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. jaanuari 2025. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, sest ta pole pannud toime õigusvastast tegu. Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, kusjuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Ei ole tõendatud, et laen võeti hageja kahjustamiseks. Võlausaldaja deliktinõue võlgniku juhatuse liikme vastu on võimalik vaid erandjuhtudel. Ringkonnakohus ei rahuldanud ka kahju hüvitamise nõuet ÄS § 187 lg 4 alusel. ÄS § 187 lg-s 4 sätestatud nõude eeldus on mh see, et hageja ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ei ole pöördunud Vivascandia vastu kohtusse ja tal ei ole tema vastu täitedokumenti. Ka asjaolu, et kolmanda isiku kinnisasjale seatud hüpoteeki ei saanud realiseerida, ei tähenda, et hageja ei saanud nõuet rahuldada Vivascandia vara arvel. Isegi Vivascandia osaluse müük ei tähenda seda, et nõuet ei saa äriühingu vara arvel rahuldada, sest ei saa eeldada, et kui osanik 2019. a vahetus, siis ei jätkata majandustegevusega. Vivascandial oli ka 2018. a majandustegevus ja käive. Tõendatud ei ole ka see, et Vivascandia oli maksejõuetu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse või alternatiivselt saata asja uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus otsuse põhjendamise kohustust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8), sest jättis põhjendamata, miks ei ole laenu isiklikuks tarbeks kasutamine heade kommete vastane käitumine. Samuti on ringkonnakohus ebaõigesti tuvastanud, et varatule ning majandustegevuseta äriühingule laenu võtmisel ei olnud kostjal tahet kahjustada hagejat kui Vivascandia võlausaldajat. Ringkonnakohus kohaldas valesti ÄS § 187 lg-t 4, kui leidis, et varatut ja majandustegevuseta äriühingut ei saa pidada maksejõuetuks.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. VÕS §-s 1043 ja § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud nõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli algusest peale eesmärk hagejat 3(5)
2-21-13629 kahjustada, samuti ei ole hageja tõendanud, milline oli kostja tegevuse mõju Vivascandia majanduslikule olukorrale. Ringkonnakohtul ei olnud vaja hinnata ÄS § 187 lg 2 kohase nõude eeldusi, enne kui on tuvastatud, et hagejal ei olnud võimalik rahuldada oma nõudeid Vivascandia OÜ vara arvel.
KOLLEEGIUMI PÕHJENDUSED
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Hageja on kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõude, tuginedes kahele alternatiivsele õiguslikule alusele. Esiteks leiab hageja, et kostja on tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8). Teiseks on hageja seisukohal, et ta saab kostjalt kahju hüvitamist nõuda ka ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 alusel võlausaldaja derivatiivnõude kaudu. Hageja heidab kostjale ette, et kostja, olles Vivascandia ainus osanik ja juhatuse liige, sõlmis Vivascandia kui laenusaaja nimel hagejaga laenulepingu ainuüksi põhjusel, et kasutada saadud laenuraha isiklikuks otstarbeks, ja tema eesmärk oli jätta laen hagejale tagastamata. Samuti leiab hageja, et kostja tekitas osaühingule kahju juhatuse liikme kohustusi rikkudes, kasutades saadud laenu isiklikuks tarbeks, mitte äritegevuseks, mistõttu ei ole hagejal enam varatu osaühingu vastu võimalik oma nõuet maksma panna.
11.Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et osaühingu juhatuse liikme deliktiõiguslik vastutus osaühingu võlausaldaja ees (VÕS § 1043 jj) on erandlik. Kostja deliktiõiguslik vastutus saaks praeguse juhtumi asjaolusid arvestades kõne alla tulla siis, kui kostja on põhjustanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8), kasutades osaühingut vahendina õigusvastase teo toimepanemiseks. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Tegu on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk on teise isiku teadlik kahjustamine (vt ka RKTKo 3-2-1-101-16, p 17; RKTKo 3-2-1-18-15, p 10). Seega pidid kohtud tuvastama, kas kostja kui füüsilise isiku eesmärk oli Vivascandiale laenu võttes omandada laenuraha nii, et ta ei pea saadud raha tagastama. Niisugusele tegevusele võib viidata see, kui äriühing ei tee laenu saades ühtegi toimingut, et majandustegevust alustada, ja ühingut kontrolliv isik võtab laenuraha endale, teades, et ühingul ei ole mingit vara ega tegevust, mille arvel saaks laenu tagastada.
12.Maakohus tuvastas, et kostja ei alustanud saadud rahaga äritegevust, vaid kandis suure osa laenust kohe edasi endale, teistele endaga seotud füüsilistele isikutele või võttis sularahas välja. Samuti tuvastas maakohus, et hageja nõuet Vivascandia 2018. a majandusaasta aruandes enam ei ole, kuigi see oli kajastatud 2017. a majandusaasta aruandes. Maakohus jõudis neid asjaolusid hinnates veendumusele, et hageja pani toime VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud õigusvastase teo. Ringkonnakohus ei leidnud, et maakohus oleks eeltoodud asjaolud valesti tuvastanud, vaid andis neile asjaoludele teistsuguse hinnangu, jõudes järeldusele, et kostja eesmärk ei olnud algusest peale põhjustada hagejale õigusvastast kahju. Riigikohtu hinnangul ei ole ringkonnakohus maakohtust erinevale järeldusele jõudmist nõutavalt põhjendanud, mis on menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Kui ringkonnakohus asub maakohtust vastupidisele seisukohale, peab ta TsMS § 654 lg 5 ja § 442 lg 8 kohaselt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest 4(5)
2-21-13629 tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Sealjuures peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist (vt RKTKo 2-16-19282/35, p 12.1; RKTKo 3-2-1-151-15, p 11). Tuleb arvestada, et kui hageja on täitnud oma TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormise, tuues kohtu ette ja tõendades asjaolud, mis võivad kogumis viidata hagejast võlausaldaja teadlikule kahjustamisele, peab kostja (võlgniku juhatuse liige) omakorda tõendama, et tema tegevuse eesmärk oli muu kui hagejale kahju põhjustamine.
13.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg 5, § 442 lg 8) ja tõendite hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1) ka hageja alternatiivselt esitatud võlausaldaja derivatiivnõude (ÄS § 187 lg 4) lahendamisel, jättes hindamata, kas hageja nõude rahuldamine Vivascandia vara arvel on ebatõenäoline. Ringkonnakohus on üksnes nentinud, et Vivascandia tegutseb ja tal on käive ning et hagejal ei ole Vivascandia vastu täitedokumenti, kuid otsuse põhjendustest ei nähtu, et oleks hinnatud osaühingu varalist seisu ja maksejõulisust. Seejuures on ringkonnakohus vääralt tõlgendanud ÄS § 187 lg-t 4, leides, et võlausaldaja derivatiivnõuet ei saa rahuldada, kui osaühingu vastu ei ole alustatud täitemenetlust. Kolleegium on varem selgitanud, et ÄS § 187 lg 4 alusel juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise kohustuslik eeldus ei ole see, et võlausaldaja nõude täitmine osaühingu suhtes oleks ebaõnnestunud osaühingu varatuse tõttu, vaid võlausaldajal on võimalik ka muude tõenditega tõendada, et tema nõude rahuldamine osaühingu vara arvel on ebatõenäoline. Selleks peab hageja sisuliselt tõendama seda, et osaühing on maksejõuetu või muutuks maksejõuetuks juhul, kui hageja nõue osaühingu vastu rahuldataks. Osaühingu maksejõuetust saab seejuures tõendada igal viisil (TsMS § 232 lg 2) ja selleks ei pea osaühingu suhtes olema toimunud täitemenetlust, mis on ebaõnnestunud põhjusel, et osaühingul ei ole vara (vt ka RKTKo 2-21-16071/38, p 19).
14.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht, kas kostja on tekitanud hagejale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8), kasutades osaühingut vahendina õigusvastase teo toimepanemiseks. Kui ringkonnakohus jõuab asja uuel läbivaatamisel järeldusele, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet deliktiõiguse alusel, tuleb analüüsida, kas on põhjendatud rahuldada võlausaldaja derivatiivnõue, kontrollides kõiki selle nõude eeldusi. Muu hulgas peab ringkonnakohus tuvastama, kas hageja nõude rahuldamine Vivascandia vara arvel on ebatõenäoline.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.