Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
BestCredit OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja BestCredit OÜ (registrikood 12213861), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Evelin Prunt ja Elmer Muna Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.BestCredit OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagi kohaselt andis hageja 31. märtsil 2017 Vivascandia OÜ-le (edaspidi osaühing) laenu 57 600 eurot osaühingu ja Nordic Hypo AS-i sõlmitud laenulepingu refinantseerimiseks. Kostja on osaühingu endine ainuosanik ja juhatuse liige. Osaühing jäi hagejale laenu tagasimaksmisega võlgnevusse. Hageja ütles lepingu üles 5. märtsil 2019. Laenulepingu ülesütlemise seisuga on põhivõlgnevus 55 698,28 eurot, intressinõue 4295,75 eurot, viivisenõue 22,31 eurot ja leppetrahvinõue 20 eurot. Kostja käitus laenu võtmisel tahtlikult heade kommete vastaselt ning alternatiivselt rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja saab nõuda kostjalt endale laenulepingust tuleneva kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Alternatiivselt saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist osaühingule äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel. Kuna osaühingul raha pole, siis on välistatud hageja nõude
2-21-13629 rahuldamine osaühingu vara arvelt. Samuti ei ole osaühing ise kostja vastu nõuet esitanud. Samal ajal on osaühing jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees, kuigi hageja on kohustuste täitmist korduvalt nõudnud. Hageja esitas kohtule tõendite kogumise taotluse, paludes kohustada krediidiasutusi esitama osaühingu konto väljavõtted. Hageja soovib nende konto väljavõtetega tõendada, et kostja on kandnud osaühingu kontodelt äriühingu rahalisi vahendeid kostja või tema lähikondsete kontodele; kostja on korraldanud osaühingu rahaga kostjaga seotud kulude katmise kolmandatele isikutele; kostja juhtimisel ei ole Nordic Hypo AS-ilt ega hagejalt saadud laenu kasutatud sihtotstarbekohaselt ning kostja on osaühingu rahaliste vahendite isiklikes huvides kasutamisega välistanud osaühingu võimaluse tasuda hagejale võlgnevus.
2.Hageja esitas 15. septembril 2021 hagi täpsustuse koos hagi tagamise taotlusega. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus keeldus 16. septembri 2021. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast. Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest tuletada kostja heade kommete vastast käitumist (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Hagist ei saa järeldada, et kostja võttis ja kasutas osaühingu juhatuse liikmena laenu isiklikes huvides ning tal oli algusest peale hageja kahjustamise eesmärk, mille tõttu tekkis hagejale kahju. Hageja ei ole suutnud põhistada, et kostja käitus tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil. Samuti ei ole selge, kas hagejale on kahju tekkinud, kui ta pole osaühingu vastu nõuet esitanud. Pole tuvastatud, kas kohustuse täitmist on võimalik osaühingult nõuda.
3.2.Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist ÄS § 187 järgi. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks järeldada, et hageja on üritanud põhivõlgnikult võlgnevust sisse nõuda ning et põhivõlgniku vara arvelt ei ole võimalik nõuet rahuldada. Lisaks ei ole hageja kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist põhistanud ühegi asjaoluga, millega saaks sisustada väidet laenu isiklikes huvides kasutamise kohta. Seetõttu ei ole hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades võimalik rahuldada kahjunõuet ka põhivõlgniku kasuks.
3.3.Hagi õigusliku perspektiivikuse tõstmiseks tuleb hagejal põhistada oma nõudeid konkreetsete asjaoludega, eristades asjaolusid hageja arvamustest ja järeldustest. Tõendite kogumisega ei ole võimalik välja selgitada vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus saab tõendeid koguda üksnes menetluses juba esitatud väidete tõendamiseks.
3.4.Kuna hagi ei olnud õiguslikult perspektiivikas, siis jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.
3.5.Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
4.1.Hageja väitel puudub alus keelduda hagi menetlusse võtmisest. Maakohus on ise esile toonud materiaalõiguse normid, mille alusel on hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine hagi aluseks olevate asjaolude õigsust eeldades võimalik. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel ei ole välistatud äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu võlausaldaja ees, kui juhatuse 2 (6)
2-21-13629 liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks. Maakohus on põhjendatult viidanud ka ÄS § 187 lgtele 1 ja 4, mille alusel on äriühingu võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist osaühingule, kui võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu.
4.2.Maakohus on hagi menetlusse võtmise otsustamisel ebaõigesti tõendeid hinnanud. Samuti on kohus teinud hagile lisatud tõendite osas ebaõigeid järeldusi.
4.3.Kui leiab tõendamist, et kostja viis osaühingule laenatud raha äriühingust välja, on selle tagajärjeks osaühingu äritegevuse alustamata jätmine ning äriühingule kahju tekkimine.
4.4.Isegi kui maakohus tuvastas õigesti hagejal kahju puudumise VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses, pidi kohus hagi menetlema ÄS § 187 alusel. ÄS § 187 kohaldamisel ei hinnata võlausaldajale kahju tekkimist, vaid üksnes seda, kas juhatuse liige on tekitanud kahju äriühingule. Maakohus pidi eeldama hagis esitatud väidete tõesust, mille kohaselt kostja on pööranud äriühingu rahalised vahendid enda kasuks. Äriühingu raha isiklikes huvides kasutamine on vastuolus korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega on hageja nõude rahuldamine võimalik nii VÕS § 1045 lg 1 p 8 kui ka ÄS § 187 alusel. Selleks, et tõendada kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja osaühingule kahju tekitamist, on hageja esitanud taotluse osaühingu konto väljavõtete asja juurde kogumiseks. Hagejal ei ole võimalik enne tõendite kogumist kostja juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustuse rikkumist sisustada.
5.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Asja menetlusse võtmise otsustamisel ei saa hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Hagi saab perspektiivituse tõttu jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata juhul, kui selles esile toodud asjaoludel ei oleks hagi rahuldamine õiguslikult võimalik. Kuigi võib nõustuda sellega, et hagis ja selle 15. septembri 2021. a täpsustuses esile toodud asjaolud on üldsõnalised ja napid, ei saa hageja alternatiivsete nõuete õiguslikku perspektiivikust hagis välja toodud asjaoludel siiski täielikult välistada. Puudused hagi aluses ei ole niivõrd ulatuslikud, et hagejal poleks võimalik neid kõrvaldada. Nende põhjal ei saa väita, et hagil puuduks edulootus. Seda, kas hagi ka põhjendatud on, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel.
8.Praeguses asjas on hageja kui osaühingu võlausaldaja esitanud nõude kostja kui osaühingu juhatuse liikme vastu ja nõuab kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekkinud seetõttu, et kostja kasutas laenulepingu alusel osaühingule välja makstud raha üksnes enda huvides. Hageja on kostja vastu nõude esitamisel tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8. Viidatud õigusnormide alusel võib juhatuse liige vastutada osaühingu võlausaldaja ees, kui ta tekitas võlausaldajale kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega, mistõttu selline hagi on õiguslikult võimalik. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude maksmapanekul peab võlausaldaja hagejana tõendama, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja et hagejale on sellise käitumise tõttu tekkinud kahju. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab, et esineb mõni seaduses (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) 3 (6)
2-21-13629 sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p-d 11 ja 12).
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole hagis ega selle täpsustuses toonud esile asjaolusid, millest nähtuvalt kostja käitus tahtlikult hageja kahjustamise eesmärgil. Riigikohus on leidnud, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab kostjal olema olnud algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastaseks lugemiseks sellest, et kostja mõistis oma tegevuse õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16 ja seal viidatud varasem praktika). Hageja on esile toonud, et osaühingu rahalised vahendid, sh laenulepingu alusel saadud sihtotstarbeline laenusumma, on äriühingust välja viidud; kostja kasutas saadud laenu üksnes isiklikes huvides; kostjal ei olnud kavatsust saadud laenu osaühingu tegevusse investeerida, vaid tema eesmärk oli kasutada laenusummat isiklikes huvides; kostja pidi olema teadlik, et laenu ja muude osaühingu rahaliste vahendite enda kasuks pööramise korral ei ole osaühingul rahalisi vahendeid hageja ees kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et hageja väidetud kostja käitumine osaühingu nimel laenu võtmisel ja selle kasutamisel võib tõendatuse korral olla kvalifitseeritav tahtliku heade kommete vastase käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi.
8.2.Hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel esitatud nõudes menetlusse võtmisest keeldumist ei õigusta ka see, et hagis esile toodud asjaoludest ei selgu, kas hagejal on võimalik nõuda kohustuse täitmist osaühingult või nõuda võlgnevus sisse osaühingu vara arvel. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole toonud hagis ega selle täpsustuses esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada hagejale kahju tekkimist, siis oleks ta pidanud seda kõigepealt hagejale selgitama ja määrama TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada hagejale tekkinud võimaliku kahju kohta järgmist. Praeguses asjas nõuab hageja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel kostjalt kahjuna raha, mis vastab osaühingu poolt tagastamata jäänud laenusummale, intressile, viivisele ja leppetrahvile. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellise kahju hüvitamise nõude esitamisel äriühingu juhatuse liikme vastu tuleb arvestada sellega, kas hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudmisega võimalus nõuda kohustuse täitmist osaühingult. Kolleegium leiab, et praeguses olukorras saab hageja kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja nõudeõiguse väärtus osaühingu vastu on kostjalt kahjuna nõutavast summast väiksem (vrd Riigikohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-16, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). Seega tuleks hagejal esmalt pöörduda laenulepingu rikkumisest ja ülesütlemisest tulenevate nõuetega osaühingu poole. Hagejal on siiski võimalik esile tuua ja menetluses tõendada asjaolusid, millest nähtuvalt ei ole tal võimalik saada oma nõudele osaühingu vara arvel rahuldust. Eelnevast tulenevalt ei ole õiguslikult välistatud, et hagejale võib olla tekkinud kostja rikkumise tulemusena kahju, mille hüvitamist ta saab kostjalt nõuda.
8.3.Seega ei ole vaidlustatud määruses esile toodud põhjendustel õigustatud keelduda hageja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 kohase nõude menetlemisest ilmselge perspektiivituse tõttu. Vajadusel tuleb määrata hagejale tähtaeg hagis esile toodud asjaolude täpsustamiseks.
9.Hageja esitas alternatiivselt kostja vastu nõude ka selliselt, et nõudis ÄS § 187 lg 2 alusel kahju hüvitamist osaühingule, mitte endale.
9.1.Sellise nõude esitamine osaühingu võlausaldaja poolt on ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 esimese lause kohaselt võimalik tingimusel, et võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Riigikohus on ÄS § 158 lg 3 esimese lause kohta, mille sõnastus („võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel“) sarnaneb ÄS 4 (6)
2-21-13629 § 187 lg 4 esimese lausega, leidnud, et seda tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna hagemisõiguse kindlakstegemise faasis ei ole õige alustada vaidlust selle üle, kas hageja ikka on nõudeõigust omava osaühingu võlausaldaja ja kas tal ei ole võimalik rahuldada oma nõuet osaühingu muu vara arvel. Seega tuleb hagejal nõude esitamiseks lisada hagile dokumentaalsed tõendid, et tal on osaühingu vastu rahalise nõudega täitedokument (eelkõige täitmisele kuuluv kohtulahend), ja kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud rahuldada osaühingu vara arvel. Nende dokumentideta ei saa hagejat lugeda TsMS § 423 lg 2 p 2 (järelikult ka TsMS § 371 lg 2 p 2) mõttes isikuks, kelle hagile peaks andma õiguskaitset (vt Riigikohtu 28. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-14, p 11). Need põhjendused on asjakohased ka ÄS § 187 lg 4 tõlgendamisel. Järelikult tuleb hagejal kui osaühingu võlausaldajal kostja vastu ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 alusel nõude esitamisel esitada oma hagemisõiguse põhistamiseks kohtule täitedokument osaühingu vastu ja kohtutäituri kinnitus, et ta ei saa oma nõuet rahuldada osaühingu vara arvel. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud kohtule kohtulahendit, millega oleks tema rahalist nõuet osaühingu vastu tunnustatud, ega ka kohtutäituri kinnitust, et seda nõuet ei ole õnnestunud osaühingu muu vara arvel rahuldada. Hageja ei ole ka väitnud, et need eeldused oleksid täidetud. Seega ei ole hagis esile toodud asjaoludel täidetud ÄS § 187 lg-tes 2 ja 4 sätestatud eeldused kostja vastu nõude esitamiseks. Samas tulnuks maakohtul seda hagejale selgitada ning määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg oma õiguskaitsevajaduse täpsustamiseks. Asja menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb hagejal võimaldada kostja vastu ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 kohase nõude esitamiseks esile tuua, kas tal on osaühingu vastu täitedokument ja kohtutäituri kinnitus (tõend), et täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole õnnestunud osaühingu vara arvel rahuldada.
9.2.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ÄS § 187 lg-test 2 ja 4 tuleneva nõude menetlusse võtmise välistab ka asjaolu, et hageja ei ole hagis kostja juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist põhistanud selliselt, et saaks järeldada laenu kasutamist kostja isiklikes huvides. Ringkonnakohus nõustub, et hagi aluseks olevad väited kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta (ÄS § 187 lg 1) on jäänud üldiseks ja vajaksid täpsustamist. Samas ei õigusta see hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel eeldatakse hagis esile toodud faktiväidete õigsust. Seega tuleb hagi edulootuse hindamisel lähtuda hagis ja selle täpsustuses esile toodust, et laenulepingu alusel saadud osaühingu raha on äriühingust välja viidud ja kostja kasutas osaühingu rahalisi vahendeid isiklikes huvides. Ringkonnakohus leiab, et hageja on sellega ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 kohast kostja juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist põhistanud.
10.Eeltoodud põhjustel tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus peab võimaldama hagejal kohtu selgitustest tulenevalt hagi põhiväiteid täpsustada. Alles seejärel saab hinnata hageja nõude perspektiivi mõlemal alternatiivsel õiguslikul alusel. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud hagis ka taotluse tõendite kogumiseks. Eelduslikult soovib hageja oma väiteid kogutud tõendite pinnalt edaspidi täiendada, mis on TsMS § 376 lg 4 p 1 piirides lubatav.
11.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule kaevata. 5 (6)
2-21-13629
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.