Rahuldada osaliselt Nordlaks Oppdrett AS-i kassatsioonkaebus ja OÜ Vikinglux kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nordlaks Oppdrett AS (hageja) esitas Harju Maakohtule OÜ Vikinglux (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 44 886 eurot 26 senti ja viivise. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt värsket lõhekala, kinnitades tellimuse 14. septembril 2020. Hageja saatis kostjale kauba 16. septembril 2020 ning kostja on kauba kätte saanud. Kauba tarne eest esitas hageja kostjale 54 001 euro suuruse arve nr 54979, mille maksetähtaeg oli 16. oktoober 2020.
2-22-8466
30.detsembril 2020 tasus kostja arvest 10 000 eurot. Kauba üleandmist tõendab CMR-veokiri ja tollideklaratsioon. Arve osalise maksmisega tunnustas kostja hageja nõuet. Kostja andis selged juhised, et arve tuleb teha kostja nimele ja kaup saata Ukrainasse.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole müügilepingut sõlminud. Kostja ametlikule e-posti aadressile [email protected] ei ole ühtegi kirja saadetud. Tellimusega seotud kirjavahetuses osalenud Aleksandrs Bebriss-Fedotovs ja Sergejs Snepsts ei ole kunagi olnud kostja töötajad. Kirjavahetuses ei kajastu, milline kaup millise hinnaga telliti, ning puuduvad ka tarnetingimused. Hageja ei ole tõendanud, et vedaja võttis kauba vedamiseks vastu, seega on kauba üleandmine vedajale ja saajale tõendamata. Kostja tegi hageja viidatud makse teise kauba (lõhe kõrvalsaaduste) eest, mitte värske kala eest.
3.Harju Maakohus jättis 28. veebruari 2024. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et pooled tegid müügilepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused. Hageja esitatud kirjavahetus ei tõenda müügilepingu sõlmimist, sest kirjavahetusest ei nähtu müügilepingu olulisi tingimusi. Kirjavahetusest nähtub üksnes see, et mingi tellimus on tehtud, ning nähtub veoki nr JL9077/S3553. Lepingu sõlmimist ei tõenda hageja esitatud arve. Maakohus nõustus kostjaga, et viimane tegi 30. detsembril 2020 hagejale makse suurusega 10 000 eurot, kuid teise kauba (lõhe kõrvalsaaduste) eest, mitte värske kala eest. Kirjavahetuses on veoki number JL9077/S3553, mis kattub arvel märgitud veoki numbriga. Maksekorralduse selgituses on märgitud hageja esitatud arve number (54979). Nimetatud kokkulangevused ei tõenda siiski müügilepingu sõlmimist hageja esitatud tingimustel. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei ole kauba eest nõuetekohaselt maksnud ning hageja ei ole enne kohtumenetlust pöördunud kahe aasta jooksul kordagi kostja poole võla sissenõudmiseks.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest on võimalik järeldada, et kostja seadusliku esindaja Artjoms Lienise teadmisel edastati kostjale tellimuse kinnitus „teisipäevase püügi“ kohta. Kostja ei ole esitatud tellimust tühistanud ega esitanud tarne kohta muid vastuväiteid. E-kirjavahetuses on kajastatud veoki number JL9077/S3553, mis kattub arvel märgitud veoki numbriga. Kauba üleandmist vedajale ja tollivormistamist tõendavad CMR ja tollideklaratsioon.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. novembri 2024. a otsusega Harju Maakohtu 28. veebruari 2024. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 44 886 eurot 26 senti ja viivise 5145 eurot 29 senti. Hageja apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja kanda. 2(4)
2-22-8466 Hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et tema müügijuht saatis 11. septembril 2020 e-kirja adressaatidele „Artjoms“ aadressil [email protected] ja Aleksandrs Bebriss-Fedotovs aadressil [email protected]. E-kirjas oli tellimuse kinnitus teisipäevase püügi kohta. Sel ajal oli Artjoms Lienis kostja seaduslik esindaja, mistõttu võib eeldada, et e-kiri saadeti temale. 14. septembril 2020 saatis müügijuht samadele isikutele arve muudatuse. Järgnevalt suhtles hagejaga A. Bebriss-Fedotovs ning kirjavahetuse koopia sai A. Lienis. Pärast seda suhtles tellimuse teemal Sergejs Snepsts meiliaadressilt [email protected] ja jätkuvalt oli koopia real seaduslik esindaja A. Lienis. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et S. Snepstsil ei olnud kostja nimel läbirääkimiste pidamiseks esindusõigust. Kirjavahetuse kontekst viitab, et S. Snepsts oli kostja töötaja, keda kostja sarnastes olukordades kasutas. Ta sai kostja nimel korraldusi anda ilma oma tausta selgitamata ning hagejal ei tekkinud tema volitustes kahtlusi. Kui kostja ei olnud S. Snepstsile andnud volitust läbirääkimiste pidamiseks, siis on täidetud volituse eeldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 järgi (talumisvolitus). Seda põhjusel, et kogu kirjavahetus suunati ka kostja seaduslikule esindajale A. Lienisele, kes talus S. Snepstsi tegevust. CMR-ilt ja kauba deklaratsioonilt nähtub, et hageja tegi 16. septembril 2020 tollivormistuse 12 736 kg värskele lõhele ja andis sama koguse üle veokile nr JL9077/S3553. Sama veoki numbri avaldas kostja 14. septembri 2020. a e-kirjavahetuses. Viidatud tõenditest kogumis kirjavahetusega saab järeldada, et hageja andis kauba kostja määratud vedajale üle.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Otsuse sisust nähtuvalt jättis ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda, kuid resolutsiooniga on menetluskulud jäetud hageja kanda.
8.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus asja lahendamisel ja tõendite hindamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus jagas valesti tõendamiskoormise, pidades vajalikuks, et hageja peab tõendama müügilepingu mittesõlmimist. Kostja on algusest peale vaielnud vastu hageja esitatud tõenditele, leides, et need on hageja enda koostatud. Ringkonnakohus pole sellele tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus ei selgitanud põhjuseid, miks tuli apellatsioonimenetluses tuvastada maakohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid. Asi tulnuks saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Pooled vaidlevad üksteise kassatsioonkaebusele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2024. a otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte kassatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. 3(4)
2-22-8466
11.Ekslik on kostja seisukoht, et menetlusnormide rikkumise korral maakohtus tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 2 annab ringkonnakohtule õiguse teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, TsMS § 652 lg 5 võimaldab ringkonnakohtul menetlusnormide rikkumise korral hinnata uuesti tõendeid ja TsMS § 652 lg 3 tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata uusi tõendeid. Ringkonnakohtu õigus teha ise uus otsus tagab menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) ning TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi võib ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes siis, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Praegusel juhul ei olnud ringkonnakohtul menetlusõiguslikke takistusi uue otsuse tegemiseks.
12.Kui ringkonnakohus teeb maakohtu otsusest vastupidise lahendi, peab ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 5 ning § 442 lg-st 8 tulenevalt oma seisukohta põhjendama ning märkima otsuses tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Sealjuures peab ringkonnakohus TsMS § 653 kohaselt põhjendama maakohtu hinnatud tõendite ümberhindamist ning võtma TsMS § 654 lg 5 teise lause alusel seisukoha kõigi maakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta (vt ka RKTKo 2-16-19282/35, p 12.1; RKTKo 2-21-13629/118, p 12). Praegusel juhul ei ole aga ringkonnakohus seda teinud. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid hageja väidetud müügilepingu värske lõhe müümiseks ja kas kaup anti üle. Ei vaielda selle üle, et mingi lepinguline suhe poolte vahel oli – kostja väitel tasus ta hagejale teise kauba, lõhe kõrvalsaaduste eest. Kostja väitis hageja nõudele vastu, et hageja esitatud tõendid värske lõhe tarnimise kohta on hageja enda koostatud, seejuures ei nähtu tõendina esitatud CMR-veokirjast, et vedaja oleks veose vedamiseks vastu võtnud, samuti puudub CMR-veokirjal kinnitus veose Ukrainasse kohaletoimetamise kohta. Ringkonnakohus ei ole neile vastuväidetele tähelepanu pööranud. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-t 5, TsMS § 442 lg-t 8 ja TsMS § 232 lg-t 1, mis tingib kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise ja asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise.
13.Ringkonnakohus rahuldas hagi, kuid jättis menetluskulud hageja kanda. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 162 lg-t 1, mille järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb ka hageja kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse, jaotab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 173 lg 3 kohaselt vastavalt asja lahendamise tulemusele.
14.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus analüüsima kõiki poolte esitatud väiteid ja vastuväiteid, sh võtma seisukoha, kas on tõendatud hageja väidetud värske lõhekala müümine ja ka müügilepingu täitmine. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.