2-19-10959
Kohtuasja number
2-19-10959
Määruse tegemise aeg ja koht
04. november 2019, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
R L hagi A F vastu vara arestist vabastamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
R L (ik XXX)
Kostja:
A F (ik XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 22. juulil 2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu vara arestist vabastamise nõudes. Kohus jättis 15. augusti 2019 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja sai puuduste kõrvaldamise nõude isiklikult kätte
2-19-10959
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude täpsustamiseks, kostja-sissenõudja osas andmete lisamiseks, hagiavalduse tõendite esitamiseks ja riigilõivu summas 225 eurot tasumiseks. Hageja puuduseid kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 126 lg 1 esimese lause kohaselt, isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hageja esitas nõude kohustada vara (sõiduk väärtusega 1600 eurot) arestist vabastamiseks, mis teeb hagihinnaks 1600 eurot, millelt RLS lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõiv summas 225 eurot. TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohtu nõuet hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud: hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu ega esitatud tasumise maksekorraldust ega esitanud kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. Kohus ei leidnud riigilõivu tasumise andmeid ka Kohtute Infosüsteemist. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega tsiviilhagi menetlemisel ei saa kohus ise määrata ega täpsustada hagi nõuded, vaid peab lähtuma hagiavalduses sätestatust nõuetest. Hagiavalduse hagi aluse osas palub hageja „sõiduk täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 järgi arestist vabastada, sest kuulus aasta enne arest seadmist juba kolmandale isikule“. Hagiavalduses on märgitud hagi ese järgmises sõnastuses: „sõiduauto Honda CRX Del Sol 1992 aasta väljalase, vin kood XXX.“ Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2(3)
2-19-10959 Kohus selgitas hagejale, et nõue peab olema sedavõrd selge, et see on võimalik hagi resolutsioonist kanda otse üle kohtuotsuse resolutsiooni. Hetkel hagi seda ei võimalda. Lisaks ei ole hageja märkinud, millise täitemenetluse raames vara arestist vabastamist ta taotleb. Kohtu nõuet haginõude täpsustamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud. Kohus leiab, et kuna hageja nõue ei ole selge ja puudulik, takistab see täpsustatud hagiavalduse menetlemist ja ebaselge nõude tõttu ei ole võimalik hagiga hageja taotletavat eesmärki saavutada. TMS § 222 lg 3 sätestab, et vara arestist vabastamise hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Seega esitatakse vara arestist vabastamise hagi sissenõudja ja võlgniku vastu, kes on kohtus kostjateks. Hagis on märgitud kostjana ainult võlgnik. Kohtu nõuet sissenõudja andmete kohtule esitamiseks hageja tähtaegselt ei täitnud. Kuna hageja ei täpsustanud, kes on täitemenetluses sissenõudjaks, ei ole kohtul võimalik tuvastada sissenõudja isikut, mistõttu esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 11 alusel. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu, haginõue ei ole selge ning hagi on esitatud ainult võlgniku vastu, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.