Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (e-post [email protected]); Kostja: M S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja M S poolt 25.07.2019 esitatud kaja 27.04.2011 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-11-8164 ning taastada tsiviilasja nr 2-11-8164 menetlus.
2.Kinnitada Swedbank AS (hageja) ja M S (kostja) (hageja ja kostja koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas: 2.1 Kostja kohustub tasuma hagejale kompromissi summana 2 800,00 eurot põhivõlgnevuse summast (kaks tuhat kaheksasada) ning täitemenetluse nr 025/2011/2617 lõpetamisega seotud kulud summas 442,66 eurot, kokku 3 242,66 eurot hiljemalt 04.11.2019. 2.2 Kompromissi punktis 2.1. nimetatud summa 3 242,66 eurot tuleb kanda Swedbank AS arvelduskontole nr xxxx selgitusega: „M S, kompromiss ja täitekulud“. 2.3 Hageja kinnitab, et kompromissi punktis 2.1 nimetatud summade tähtaegsel tasumisel kostja poolt esitab hageja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul nimetatud summade laekumisest kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse. 2.4 Kostjal on õigus kokkuleppe punktis 2.1 toodud summad tasuda hagejale ennetähtaegselt.
2.5 Hageja kinnitab, et punktis 2.1 nimetatud summade tähtaegsel tasumisel kostja poolt loobub hageja ülejäänud osas põhinõude ning viiviste, intresside ja kõigi muude võimalike kõrvalkulude tasumise nõudest. 2.6 Tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata kompromissi summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Viivise arvestamine lõppeb vastava makse tasumise päeval. 2.7 Juhul, kui kostja hilineb punktis 2.1 nimetatud maksepäeval tasumisele kuuluva summa tasumisega kas või 1 (ühe) päeva või tasub makse osaliselt, ei loobu hageja üheski osas oma nõuetest kostja vastu. Sellisel juhul on hagejal õigus kostjalt nõuda kogu kõnealuse tsiviilasja raames nõutava võlgnevuse tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 2.8 Kõnealuse kohtumenetlusega seotud kulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-11-8164 menetlus.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale Swedbank AS hagi esitamisel 25.02.2011 tasutud riigilõivust pool summas 319,55 eurot ning kanda nimetatud summa Swedbank AS arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „2-11-8164, M S, riigilõivu osaline tagastamine”.
5.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa määruskaebust esitada. Ülejäänud kohtumääruse osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.Swedbank AS esitas 25.02.2011 Harju Maakohtule hagi M S’i vastu võlgnevuse 6 520,26 euro ja lisanduva viivise nõudes, tsiviilasi nr 2-11-8164. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte vahel sõlmitud lepingutest nr xxxx, xxxx, xxxx, 07xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx tulenev võlgnevus 6 520,26 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (5 495,95 eurot) alates 26.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus võttis hagi 01.03.2011 määrusega menetlusse. Kohus tegi 27.04.2011 tagaseljaotsuse, mis jõustus 01.07.2011.
2.Kostja esitas 25.07.2019 kaja, vastuse hagile ja tasus kajalt kautsjoni 275 eurot. Kostja palus kaja rahuldada ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-8164 ning jätta hagi läbi vaatamata. Kohus edastas kaja 12.08.2019 hagejale seisukoha võtmiseks. Hageja esitas 04.09.2019 seisukohad kostja kajale ja hagi vastusele ning palus jätta kostja kaja rahuldamata. Kohus edastas 05.09.2019 hageja seisukoha kostjale arvamuse esitamiseks. Kostja esitas 01.10.2019 täiendava seisukoha, mille kohus edastas hagejale seisukoha võtmiseks.
3.Pooled esitasid kohtule 31.10.2019 poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad kinnitada kompromiss kooskõlas TsMS § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-11-8164 kaja menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Pooled on teadlikud
kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kompromissleping on koostatud poolte tahte kohaselt, hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud ning edastatud Harju Maakohtule kinnitamiseks. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie päevani. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab esmalt, et kaja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. TsMS § 416 lg 1 p-s 3 on nõutud, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab TsMS § 417 lg 2, mis ütleb, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
5.Kohtule ei ole teada, millal sai kostja tagaseljaotsusest ja selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada, kuna tsiviilasja nr 2-11-8164 on pabertoimik hävitatud ja kohtute infosüsteemist ei nähtu infot menetlusdokumentide ning tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta tsiviilasjas nr 2-11-8164. Kajast nähtuvalt on kostja elanud xxxx alates aastast 2006 ja sai täitemenetlusest teada 17.07.2019. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võis kostja esitada kaja otsuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul. Kaja on esitatud 25.07.2019, seega eelduslikult tähtaegselt. Kaja on esitatud õiges vormis ning vajalik ei ole mõjuva põhjuse põhistamine, mis takistas kostjal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast, kuna hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 417 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 418 sätestatu, taastab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (TsMS § 418 lg 1). Kohus märgib, et kuna kohus kaja rahuldab, siis langeb tagaseljaotsuse alusel toimuva täitemenetluse alus ära ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kajalt tasutud kautsjon tagastatakse kostjale kostja avalduse alusel (TsMS § 149 lg-d 5 ja 8).
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS
§ 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.
7.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises nii, et kõnealuse kohtumenetlusega seotud kulud jäävad poolte endi kanda.
9.Hageja on tasunud 25.02.2011 hagiavalduselt riigilõivu 639,11 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 1). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 319,55 eurot ning kanda see vastavalt hageja taotlusele Swedbank AS arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „2-11-8164, M S, riigilõivu osaline tagastamine”.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie päevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Kaja rahuldamise ning tsiviilasjas menetluse taastamise osas seadus määruskaebevõimalust ette ei näe.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.