Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-5769
Tsiviilasi
Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu avaldus A S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: Narva linn, Kreenholmi tn 33 korteriühistu (RK 80175469; asukoht: Kreenholmi 33, 20203 Narva) Avaldaja lepinguline esindaja: Deniss Netšajev (e-post: XXX) Puudutatud isik: A S (IK ZZZ; elukoht XXX)
1(6)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik A S XXX korteri omanik (registriosa 1618109) (dtl 87). Kreenholmi 33 elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud korteriühistu.
Puudutatud isik on korteriühistu Narva linn, Kreenholmi tn 33 liige, kuid ta ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid.
Puudutatud isik võlgnevus moodustab 31.01.2019 seisuga 664,83 eurot. Puudutatud isiku võlgnevus tekkis 2018 veebruaris (01.02.2018 seisuga oli teenuse eest tasumise jooksev võlgnevus 92,43 eurot). Puudutatud isik ei ole teostanud ajavahemikul alates 01.02.2018 kuni 31.12.2018.a mitte ühtegi makset kommunaalkulude ja teenustasu eest tasumiseks.
Puudutatud isiku võlgnevus on kujunenud igakuiste maksete põhjal, mille hulka kuuluvad alljärgnevad komponendid: põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0,60 eurot üks ruutmeeter, seda tõendab 08.05.2014 üldkoosoleku protokoll; tasu keskkütte tarbimise eest, mille arvestamine toimub teenuse osutaja esitatud arve alusel arvestatud 1 m2 pinnale langeva koormuse tariifi järgi; tasu gaasitarbimise eest, mida arvestatakse korteriomaniku poolt tegelikult tarbitud koguse järgi; tasu gaasipliitide teenindamise eest, mille suurus on kinnitatud üldkoosoleku otsusega (ära toodud majandustegevuse plaanis); eraldised remondifondi arvestusega 0,2 eurot 1 m2 kohta, seda kinnitavad 30.03.2017 ja 30.04.2018 üldkoosolekute otsused.
Avaldaja põhikirja (dtl 63 – 71) punkt 4.2.f sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamnises, televiisoriantennide ja –süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitte-eluruumide üldpinnast majas. Põhikirja punkti 4.2.g kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt - kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud
2(6)
tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas, jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Põhikirja punkti 4.2.h kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma eriotstarbelisi tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses.
Lisaks palub avaldaja puudutatud isikult nõuda välja viivise summas 29,10 eurot. Avaldaja on lähtunud seaduses sätestatud viivisemäärast. Perioodil veebruar 2018 – jaanuar 2019 on avaldaja arvestanud viivist 18,75 eurot ning veebruar 2019 – 25.04.2019 on viivise suurus 12,24 eurot. Lisaks palub avaldaja mõista avaldaja kasuks välja tulevikus tekkiv viivis 0,022% päevas summalt 664,83 eurot alates 15.04.2019 kuni 664,83 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni.
Kohus võttis avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule postkasti. Puudutatud isik ei ole kohtule tähtajaks omapoolset seisukoht esitanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.
Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 1618109) (dtl 87).
Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist: 2018 aasta teenindus kuud
küte
gaas
Gaasipliidi remondifond hooldus
kokku
veebruar
23,94
58,25
1,94
0,32
7,98
92,43
märts
23,94
55,46
1,22
0,32
7,98
88,92
aprill
23,94
32,32
0,4
0,32
7,98
64,96
mai
23,94
10,77
2,24
0,32
7,98
45,25
juuni
23,94
4,88
0,64
0,32
7,98
37,76
juuli
23,94
2,97
0,27
0,32
7,98
35,48
august
23,94
4,67
0,84
0,32
7,98
37,75
september
23,94
8,03
0,84
0,32
7,98
41,11
3(6)
oktoober
23,94
29,13
1,19
0,32
7,98
62,56
november
23,94
38,30
0,64
0,32
7,98
71,18
detsember
23,94
55,06
0,13
0,32
7,98
87,43
Kokku on puudutatud isik perioodi veebruar 2018 – detsember 2018 eest võlgu 664,83 eurot.
Võlgnevus koosneb järgnevatest komponentidest: a.
põhitegevuse (teenindus) tasu arvestusega 0,60 eurot üks ruutmeeter. Nimetatud tasu otsustati kehtestada 08.05.2014 üldkoosolekul (dtl 45).
b.
tasu keskkütte tarbimise eest, mille arvestamine toimub teenuse osutaja esitatud arve alusel arvestatud 1 m2 pinnale langeva koormuse tariifi järgi (dtl 48 – 55);
c.
tasu gaasitarbimise eest, mida arvestatakse korteriomaniku poolt tegelikult tarbitud koguse järgi;
d.
tasu gaasipliitide teenindamise eest, mille suurus on kinnitatud 08.05.2014 üldkoosoleku otsusega (ära toodud majandustegevuse plaanis) (dtl 46);
e.
eraldised remondifondi arvestusega 0,2 eurot 1 m2 kohta, seda kinnitavad 30.03.2017 ja 30.04.2018 üldkoosolekute otsused (dtl 56 – 62).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.01.2019 summas 18,75 eurot ning perioodi 01.02.2019 – 12.04.2019 summas 10,35 eurot (kohus parandab ilmnenud arvutusliku ebatäpsuse, kuna avaldus esitati 12.04.2019, siis arvestas avaldaja sissenõutavaks muutunud viivist nimetatud kuupäevani). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja.
4(6)
Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist 0,022% päevas summalt 664,83 eurot alates 15.04.2019 kuni 664,83 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, kuid kohus on seisukohal, et jooksva viivise väljamõistmine ei ole võimalik kindlaksmääratud protsendina. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 viidatud intressimäär on ajas muutuv, seega ei ole võimalik selle fikseerimist kindla protsendina. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt, s.o 664,83 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 13.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 105 euro eest. Esindaja tunnihind on 75 eurot ja kokku on esindajal kulunud 1,4 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ja mõistab need puudutatud isikult välja.
Avaldaja palub mõista välja ka dokumentide tõlkimise kulud. Tõlkeid on avaldaja teinud 3,5 lehekülge ning lehekülje hinnaks on 7 eurot. Tegemist on asja läbivaatamise kuludega
5(6)
TsMS § 143 p 1 mõistes ning OÜ I poolt esitatud arvetest nähtuvad dokumentide tõlketasud on arvestatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjate tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-ga 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-ga 1. Kohus leiab, et tõlkekulud summas 24,50 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning tuleb puudutatud isikult välja mõista.
Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulud summas 179,50 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.