Ele Liiv (eesistuja), Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-5723
Tsiviilasi
Indefinite Assets OÜ hagi XX (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo vastu Indefinite Assets OÜ nõude tunnustamiseks XX (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX (pankrotis) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Indefinite Assets OÜ (registrikood 14137240; varasem hageja AV Partnerid OÜ, endise ärinimega Capital Advisory Partners OÜ, registrikood 11553908, kustutatud 11.12.2018 ühinemise tõttu Madeira Investments OÜ-ga), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus ja vandeadvokaadi abi Eli Täpp
pankrotihalduri
Ly
Müürsoo
Kostja: XX (X, pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2019 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2784 eurot ületavas suuruses. Parandada maakohtu otsuses otsuse avalikult teatavakstegemise kuupäev. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
3.Hagi rahuldada.
4.Tunnustada Indefinite Assets OÜ (AV Partnerid OÜ) nõuet 36 919,06 eurot (põhinõue 35 000 eurot ja viivis 1919,06 eurot) XX (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
5.Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes XX (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kanda.
6.Välja mõista XX (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoolt Indefinite Assets OÜ kasuks maakohtu menetluskuludena 2784 eurot ja apellatsiooniastme menetluskuludena 750 eurot.
7.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Parandada maakohtu otsuse pealdises otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev 26.04.2019 ja lugeda õigeks kuupäevaks 22.04.2019. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.AV Partnerid OÜ (hageja) esitas 24.05.2019 Harju Maakohtule hagi XX (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo (kostja) vastu. Hageja palub tunnustada hageja nõuet summas 36 919,06 eurot XX (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena, jätta menetluskulud kostja kanda. Aktsiaselts Uvic (laenusaaja) ja hageja sõlmisid 11.03.2010 laenulepingu nr 11032010. Lisaks sõlmisid hageja, laenusaaja ja XX (edaspidi pankrotivõlgnik või käendaja) 03.01.2011 käenduslepingu, millega viimane kohustus vastutama hageja ees laenusaaja poolt laenulepingu alusel maksmisele kuuluvate, kuid maksmata maksete, tasude, viiviste ja muude võlgnevuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt laenulepingu lisale 18 oli alates 01.04.2016 laenusaaja igakuise põhiosa tagasimakse suuruseks 3750 eurot, millele lisandus antud kuul tasumisele kuuluv intressimakse. Alates 01. juunist 2016 on laenusaaja tasunud vaid intressimakseid. Käendaja oli laenusaaja juhatuse liige, omanik ja lõplik kasusaaja. Laenulepingu lisa 18 on laenusaaja esindajana allkirjastanud käendaja, kelle pankroti kuulutas Harju Maakohus välja 13. oktoobril 2017, pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo. 31.10.2017 esitas laenuandja kostjale nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet summas 36 919,06 eurot (põhivõlgnevus 35 000 eurot + viivised 1919,06 eurot). 12.03.2018 toimus käendajast
2(9)
pankrotivõlgniku nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotivõlgnik ning pankrotihaldur vaidlesid laenuandja nõude tunnustamisele täies ulatuses vastu. Hageja nõudeavaldus oli tähtaegne ning põhjendatud. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 03.01.2011 leping on tarbijakäendusleping, sest käendaja andis nõusoleku vastutada laenusaaja täitmisele kuuluvate, kuid täitmata kohustuste täitmise eest tarbijana. 03.01.2011 lepingus ei ole käendaja vastutuse rahalises maksimummääras kokku lepitud ja leping on seetõttu tühine (VÕS § 143 lg 2). Hageja ja laenusaaja vahel 11.10.2010 sõlmitud laenulepingust ei nähtu käendaja otsest isiklikku, vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Laenulepingu allkirjastas käendaja laenusaaja nimel äriühingu juhatuse liikmena, kuid üksnes laenusaaja majandustegevuse huvidest. Laenulepingu p 2.2 sõnastusest tulenevalt kasutatakse laenu laenusaaja tegevuste finantseerimiseks. Isegi kui käendaja võis käenduse andmisel mõelda laenusaaja majanduslikele huvidele, ei välista tema poolt antud käendus talle seadusest tulenevat õiguskaitset tarbijana. Käendaja võis sõlmida käenduslepingu ka hageja survel. Käenduslepingu p 1.1.3 kohaselt vastutab käendaja lepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Käenduslepingu p 1.1.4 kohaselt vastutab käendaja lepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga. Hageja väited laenusaaja väidetavate kohustuste mittetäitmise või täitmisega viivitamise kohta on tõendamata. Kostjal ei ole võimalik veenduda hageja viivisnõude arvestamise metoodikas ja viivisenõude suuruses. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et käendusleping on kehtiv ning kohus peaks tunnustama hageja nõuet pankrotimenetluses, vaidleb kostja viivisnõudele kogu ulatuses vastu. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja tunnustas hageja nõuet 36 919,06 eurot (põhinõue 35 000 eurot ja viivis 1919,06 eurot) pankrotivõlgniku pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena, jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 4856,40 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtus määras. Pooled ei vaielnud, et: - laenusaaja ja hageja sõlmisid 11.03.2010 laenulepingu 11032010; - laenuandja, laenusaaja ja käendaja sõlmisid 03.01.2011 käenduslepingu, millega käendaja kohustus tagama laenulepingu täitmist; - 03.01.2011 käenduslepingus ei ole märgitud käendaja maksimaalset vastutuse suurust; - vastavalt laenulepingu lisale 18 oli alates 01.04.2016 laenusaaja igakuise põhiosa tagasimakse suuruseks 3750 eurot, millele lisandus antud kuul tasumisele kuuluv intressimakse; - 12.03.2018 ja 02.04.2018 toimus nõuete kaitsmise koosolek, millega jäeti hageja nõue 36 919,06 eurot pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Maakohus viitas VÕS § 142 lg-le 1, § 143 lg-le 1, § 145 lg-tele 1 ja 2. Maakohus tuvastas, et kuni 22.03.2002 oli laenusaaja aktsionäriks AS Tugam (hilisem Osaühing Tugam, kustutatud), mille aktsionäriks oli alates 01.01.1996 kuni 10.03.2003 käendaja. Käendaja oli laenusaaja aktsionär 01.01.2001 kuni 01.01.2004. Alates 01.01.2004 on laenusaaja aktsionäriks Osaühing
3(9)
Laferon, mille juhatuse liikmeks on käendaja abikaasa YY ja osanikuks Sixson Corp (Ameerika Ühendriigid). 14.08.2003 ainuosaniku otsusega tuvastas maakohus, et osaühingu Laferon ainuosanikuks on Sixson Corp, mille esindajana tegutseb käendaja. Kuna käendaja on 14.08.2003 Osaühingu Laferon ainuosaniku otsuse kohaselt Sixson Corp esindaja ja hagejal puudub võimalus Sixson Corp omanike kindlaks tegemiseks, siis on kostjal olnud võimalus ümber lükata hageja väited tegeliku kasusaaja osas. Kostja ei ole nimetatud võimalust Sixson Corp omanike teadaandmisega siiski kasutanud. Maakohus luges saate „Radar“ 16.01.2018 avaldatud videolooga tuvastatuks, et käendaja ja tema abikaasa on laenusaaja majanduslikust käekäigust isiklikult huvitatud, käendaja on alates laenusaaja loomisest laenusaajaga piisavalt tihedalt seotud. Käendusleping ei ole sõlmitud tarbijana, vaid on kantud käendaja enda majanduslikust huvist läbi laenusaaja tegevuse, käendaja majandustegevuses. Ei ole eluliselt ka usutav, et äriühingu juhatuse liige käendaks 60 000 euro suurust laenu tarbijana, ise mistahes majanduslikku huvi omamata. Seetõttu ei kohaldu käenduslepingule tarbija kaitse sätted ja leping ei ole tühine vastutuse piirmäära märkimata jätmise tõttu. Kostja ei ole hageja väidet laenumaksete põhiosa tasumata jätmise osas tõenditega ümber lükanud. Perioodil 02.06.2016-02.03.2017 on kostjal jäänud laenumaksete põhiosa tasumata kokku 35 000 euro ulatuses ja maakohtu hinnangul on viivis arvestatud õigesti vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale 1919,06 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamise osas ei tühista, palub kostja muuta kohtuotsust hagejas kasuks välja mõistetud menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) suuruse osas. Hageja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud 1759,68 eurot ulatuses. Maakohus on rikkunud TsMS §-s 435 lg 3 sätestatut, sest otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja otsuse allkirjastamise päev ei kattu. Maakohus on otsuse avalikult teatavaks teinud enne otsuse kuupäeva. Maakohus on otsuse allkirjastanud varem, kui otsuse sissejuhatavas osas märgitud lahendi tegemise kuupäev. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Tõendid ei võimalda hagi rahuldamist ja need tuleb ümber hinnata. Käendusleping on VÕS § 143 lg 2 alusel tühine. Hageja ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingust ei selgu käendaja otsest isiklikku ja vahetut huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et käendaja oli laenuandja lõplik kasusaaja. Maakohus lähtus otsuse tegemisel hageja esitatud kaudsetest tõenditest. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta ei nõustu kostja vastuväidetega hageja esitatud tõenditele. Seetõttu on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise nõuet. Kui hagejal puudub võimalus Sixson Corp omanike kindlaks tegemiseks, ei pea seda tõendama kostja. Maakohtu seisukoht on vastuolus hagimenetluse võistlevuse printsiibiga. Hageja
4(9)
põhiväiteks hagis oli, et käendaja sõlmis vaidlusaluse käenduslepingu huvist põhivõlgniku majandustegevuse vastu, sest ta on laenusaaja tegevuses lõplik kasusaaja. Seega pidi hageja oma väidet põhistama aga hageja seda teinud ei ole. Kohus ei saa poolte tõendamiskoormist omal algatusel ümber pöörata. Kui hageja ei tõenda hagis toodud asjaolusid, tuleb jätta hagi rahuldamata. Telesaate „Radar“ videolugu ei ole kostja hinnangul tõendina lubatav, sest videolugu ei ole TsMS § 229 lg 2 nimetatud tõendi vormis, mistõttu ei võinud maakohus seda otsuse tegemisel tõendina arvestada. Samuti on kostja seisukohal, et videolõik ei tõenda hageja väiteid, sest videolõik on autori nägemus isikutest, kellest videoloos räägitakse. Videoloos ei esitanud käendaja oma seisukohta hageja poolt väidetud asjaolu suhtes. Maakohus ei määranud pooltele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha avaldamiseks. Kostjal ei olnud seetõttu võimalik esitada vastuväited hageja menetluskuludele. Maakohus ei ole hinnanud hageja lepinguliste esindajate kulude vajalikkus ja põhjendatust. Seetõttu tuleb kohtuotsus väljamõistetud menetluskulude osas tühistada. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamise osas ei tühista, palub kostja muuta kohtuotsust hagejas kasuks välja mõistetud menetluskulude (lepingulise esindaja kulude) suuruse osas. Hageja lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud 1759,68 eurot ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb ühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2784 eurot ületavas suuruses. Ringkonnakohus parandab vea otsuse kuulutamise aja osas. Muus osas tuleb jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. I
7.29.03.2019 kohtu e-kirjast (tl 92) nähtuvalt teavitas maakohus menetlusosalisi otsuse avalikustamisest hiljemalt 26.04.2019. Otsuse tegi maakohus teatavaks e-toimiku vahendusel 22.04.2019. Otsuses märgitud kuupäev 26.04.2019 on vale, kuid tegemist on ilmse ebatäpsusega otsuses, mille ringkonnakohus parandab TsMS 477 lg 2 alusel. Apellandi subjektiivsed õigused ei ole otsuses märgitud vale kuupäeva tõttu saanud kahjustada, apellant on saanud otsuse peale esitada kaebuse. Otsuse allkirjastamine kohtuniku poolt enne lahendi avalikult kuulutamise kuupäeva ei ole menetlusõiguse rikkumine. II
8.Hageja tugines asjaoludele, et käendaja on laenusaaja juhatuse liige ja omanik ning lõplik kasusaaja, kuid möönis, et tal ei ole võimalik tõendada, kes on USA Delaweri osariigi äriühingu Sixson Corp osanikud, kuna vastav asjaolu avalikust registrist ei nähtu. Hageja avaldas, et sellist teavet pole tal õnnestunud hankida ka selle osariigi advokaatide vahendusel.
8.1.Nimetatud olukorras pidanuks maakohus selgitama kostjale, et kuigi TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab tõendama hageja asjaolu, et käendaja on laenusaaja lõplik kasusaaja, ei ole hageja tõendamiskoormus piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise
5(9)
järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt RKTKo nr 2-16-9016/34, p 11; nr 3-2-1-149-14, p 13). Praegusel juhul nähtub osaühingu Laferon ainuosaniku 14.08.2003 otsusest, et võlgnik oli Sixson Corpi esindaja. Sellest tulenevalt võib eeldada, et võlgnikul on andmeid Sixson Corpi omanike kohta, mida hagejal ei ole võimalik esitada. Seega esinevad asjaolud, mis õigustavad tõendamiskoormise ümberpööramist.
8.2.Kolleegium selgitas tõendamiskoormuse ümberpöördumist kostjale ringkonnakohtu istungil ja tegi ettepaneku esitada vastavad tõendid. Kostja leidis, et tal ei ole võimalik esitada vastavaid tõendeid, kuna ta ei ole mitte käendaja, vaid käendaja pankrotihaldur. PankrS § 85 lg 1 kohaselt on võlgnikul kohustus anda pankrotihaldurile teavet. Kolleegium leidis, et käendaja pankrotihaldurina ehk seadusliku esindajana on kostjal võimalik selgitada võlgnikule dokumentide esitamise vajalikkust. Kui võlgnik ei ole Sixson Corpi tegelik kasusaaja, oleks sellekohaste tõendite esitamine ka tema huvides. Kostja selgitas, et tal vastavaid tõendeid esitada ei ole ja ta nimetatuks tähtaja andmist ei soovi.
8.3.Arvestades eeltooduga saab praeguses asjas tugineda hageja põhistustele ja esitatud tõenditele ning maakohus on lõppjäreldusena põhjendatult tuvastanud äriregistrist nähtuvate andmete ja „Radar“ videoloo põhjal, et käendaja on laenusaaja osas lõplik kasusaaja. Maakohus on otsuses viidanud konkreetsetele minutitele videoloost ja nende jooksul mitte üksnes saatejuhi, vaid ka käendaja enda poolt väljendatule. Käendaja vastused intervjuus kinnitavad nii saatejuhi järeldusi kui ka käesolevas menetluses esitatud hageja väiteid. Asjaolu, et saade on saatejuhi intellektuaalse loomingu tulemusena loodud originaalne teos (AutÕS § 4 lg 2 mõttes), mille autor kajastab enda nägemust isikutest, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et tulenevalt TsMS § 229 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 56 lg-ga 3 tulnuks hagejal esitada videolugu videofailina (selle säilitamiseks kohtu infosüsteemis) või digitaalsel andmekandjal toimikus. Hageja esitas selle lingina menetlusdokumendis. Nimetatu võib tuua kaasa olukorra, kus lingist on selle avamisel nähtuv teave pooltest sõltumatutel asjaoludel mingi aja pärast kättesaamatu või muudetud. Samas ei saa praegusel juhul maakohtu poolt sellises vormis esitatud tõendi vastuvõtmist lugeda menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa lahendi tühistamise. Maakohus uuris poolte osavõtul istungil videolõiku ja pooled said avaldada oma arvamust tõendi suhtes. III
10.Kuivõrd maakohtu otsus on hageja nõude tunnustamise osas lõppjärelduses õige, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult kostja kanda.
11.Maakohus jättis menetlusõiguse norme rikkudes pooltele andmata tähtaja vastaspoole menetluskulude taotlusele seisukoha avaldamiseks (TsMS § 176 lg 8). Apellant on apellatsioonkaebuses oma seisukohad saanud esitada. Ringkonnakohus võtab apellandi vastuväidete osas seisukoha ja kõrvaldab sellega maakohtu menetlusliku minetuse.
12.Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust esindajakulu 1h ja 45min arvestamata jätmise osas, mis kulus esindajal menetluskulude nimekirja koostamiseks. Vaidlustatud ei ole ka 300 euro ulatuses riigilõivu hageja põhjendatud kohtukuluna.
6(9)
13.Põhjendatud on kostja seisukoht, et maakohtu otsusest ei nähtu kohtu diskretsiooniotsuse kujunemine 4856,40 euro suuruse esindajakulu kostja kanda jätmisel. Maakohus on leidnud vaid, et esitatud ajakulu on kohtule usutav ning toimingud hageja õiguste kaitseks põhjendatud ja vajalikud. Ka nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.
13.1.Põhjendatud on hageja seisukoht, et kahe esindaja esindajakulude väljamõistmine 11.12.2018 kohtuistungil osalemise eest 2x1 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka või mahuka kohtuasjaga, samuti ei vahetunud menetluses hageja esindajad. Seetõttu vähendab ringkonnakohus esindaja maakohtu põhjendatud ja vajalikku kulu 1h võrra. Samal põhjusel ei olnud vajalik kahe esindaja kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aega 2 x 1h 25 min. Ringkonnakohus vähendab esindaja ajakulu nimetatud osas 1h 25min võrra.
13.2.Arvestades halduri 21.05.2018 menetlusdokumendi, samuti sellele vastuseks koostatud 08.08.2018 menetlusdokumendi pikkust ja sisu, hindab ringkonnakohus nendele toimingutele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajaks 6h (9h 14 minuti asemel). Nimetatuga seoses tuleb vähendada esindaja maakohtu põhjendatud ja vajalikku kulu 3h 14 min võrra.
13.3.Perioodil 21.11.2018-30.11.2018 on esindaja teinud toiminguid seoses kohtu 21.11.2018 e-kirja ja täpsustatud viivisearvestusega. Maakohus on 21.11.2018 e-kirjas teinud kokkuvõtte asjaoludest, milles poolte vahel vaidlust ei ole, andnud seoses kostja vastuväitega hagejale võimaluse täpsustada viivise arvestust ja pakkunud välja võimaliku istungi aja (tl 58). Hageja on juhtinud samal kuupäeval tähelepanu maakohtu poolt lahendamata taotlusele (tl 60) ja maakohus on jätnud taotluse rahuldamata (tl 61). Arvestades, et hagejal oli vaja analüüsida kohtu kirjades märgitud vaidlusväliste asjaolude kokkuvõtet, koostada viivise arvestus ja analüüsida taotluse rahuldamata jätmist, on põhjendatud ajakulu nimetatud osas 1h. Nimetatuga seoses tuleb vähendada esindaja ajakulu 55min võrra.
13.4.Seoses esindaja tõendite hankimiseks vajalike toimingutega seotud ajakuluga perioodil 12.02.2019-15.02.2019 esitas hageja ringkonnakohtu palvel täiendava selgituse. 18.10.2019 menetlusdokumendi kohaselt kulus esindajal: - Osaühingu Laferon äriregistri väljavõttega tutvumiseks, Sixson Corp registriandmete otsimiseks Google otsingumootori vahendusel ja Osaühingu Laferon äritoimikust 30min; - Osaühingu Laferon äritoimikus sisalduvate dokumentide analüüsiks, informatsiooni kogumiseks Delaware äriregistrist ja sellest päringute tegemise võimalikkuse kindlakstegemiseks ning suhtluseks kliendiga 2h 45min; - Delaware kontaktide väljaselgitamiseks, e-kirjavahetuse pidamiseks Matthew S. Criscimagnaga 20min; - Osaühing Laferon äritoimikus sisalduvate dokumentide analüüsiks ning Google otsingumootori kaudu ning XX Linkedin ́i profiililt osaühingu Laferon tegeliku kasusaaja kohta tõendite otsimiseks 50min; - Aktsiaseltsi Uvic äritoimikus sisalduvate dokumentide analüüsiks 40min; - Aktsiaseltsi Uvic tegeliku kasusaaja kohta Google otsingumootori abil täiendavate tõendite otsimiseks 25min.
13.5.Tõendina on hageja esitanud kirjavahetuse, millest nähtub hageja esindaja pöördumine QQ poole seoses sooviga saada Sixson Corp omanikke puudutavat informatsiooni ja viimase vastuse, mille kohaselt pole vastav informatsioon avalik ja seda hankida pole võimalik.
7(9)
13.6.Kostja 23.10.2019 menetlusdokumendis esitaud vastuväidete kohaselt ei vaidlusta ta lepingulise esindaja tegevust seonduvalt laenusaaja tegeliku kasusaaja väljaselgitamisega 1h ulatuses ja peab seda põhjendamatuks 5h ja 5min ulatuses.
13.7.Arvestades menetluses esitatud tõendeid, nende mahukust ja sisu, hindab ringkonnakohus vajalikuks ajakuluks Osaühingu Laferon äriregistrist nähtuvate andmete otsimise ja analüüsi osas 30min; Sixson Corp registriandmete otsimiseks Google otsingumootori vahendusel 10min; informatsiooni kogumiseks Delaware äriregistri kohta koos advokaadile päringu tegemisega 20min; XX Linkedini profiili analüüsiks 30min; Aktsiaseltsi Uvic äritoimiku analüüsiks ja Google otsingumootori abil täiendavate tõendite otsimiseks 30min. Kokku on vajalik ajakulu 2h. Nimetatuga seoses tuleb vähendada esindaja maakohtu põhjendatud ja vajalikku kulu 4h 5min võrra.
13.8.Hageja taotles maakohtus esindajatasu toimingutele kulunud 33h ja 06min eest. Ajakulu tuleb vähendada 12h 24min võrra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindajatasu 20h ja 42min eest tunnihinnaga 120 eurot, s.o 2484 eurot, millele lisandub riigilõiv 300 eurot. Kokku on hageja vajalike ja põhjendatud maakohtu menetluskulude suuruseks 2784 eurot, mis kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele.
14.Hageja taotlus suurendada lepingulise esindaja töödele kulunud ajamahu vähendamisel tunnitasu määra, ei kuulu rahuldamisele, sest selleks puudub seaduslik alus ka siis, kui advokaadibüroo tunnihind jääb Riigikohtu poolt teises tsiviilasjas mõistlikuks peetud tasumäära (153 eurot ilma käibemaksuta) piiridesse ja Advokaadibüroo TRINITI tavapärane tunnitasu kohtumenetluses on 150 eurot + käibemaks. IV
15.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1 ja § 178 lg 4). TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
15.1.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 1270 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Lisaks taotles hageja suuliselt esindajakulu väljamõistmist kohtuistungist osavõtu eest. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine 6h 15 min; kostja 04.10.2019 menetlusdokumendi analüüs ja suhtlus kliendiga 35min, istungiks ettevalmistus 3h ja istungile kulunud aeg 40min, kokku 11h 15min. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud ja jättis nende suuruse kohtu hinnata.
15.2.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu, mõlemas menetlusdokumendis suures osas juba maakohtus esitatud väidete kordamist peab ringkonnakohus apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks nelja tunni ulatuses. Kostja 04.10.2019 menetlusdokumendiga tutvumisele ja suhtlusele kliendiga kulunud 35min on põhjendatud ajakulu. Istungiks ettevalmistumise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks arvestades asja vähest mahtu saab lugeda 1h ja kohtuistung kestis protokolli kohaselt 40min. Kokku on hageja vajalik ja põhjendatud ajakulu 6h 15min.
15.3.Tunnihind 120 eurot on vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 6h 15 min eest tunnihinnaga 120 eurot (ilma
8(9)
käibemaksuta), s.o 750 eurot. Ringkonnakohus jääb esindajatasu suuruse otsuse p-s14 väljendatud seisukoha juurde.
16.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.