Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-18-18437

Hagi asjaolud, nõue

2-18-18437 Luminor Liising AS (hageja) ja Fimar OÜ (kostja 1) sõlmisid 16.09.2016 liisingulepingu nr. xxx (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse Mercedes Benz S320, tehasetähis: xxx, väljalaskeaasta 2007 (vara/sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja A. M. (kostja 2) käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 25 398 eurot. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 17.07.2017 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 3 342,45 eurot. Vastavalt 17.07.2017 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hagejal oma esindaja Credit Expert OÜ abil vara valdus taastamiseks. Credit Expert OÜ-l ei õnnestunud vara valdust taastada ning vara jäi kostja 1 valdusesse. Credit Expert OÜ esitas tagastusmenetluse läbiviimise eest arve nr 04674 summas 192 eurot. Liisinguvara jääkmaksumus oli liisingulepingu üles ütlemisel 17 090,35 eurot ning hageja nõuab kostjatelt kooskõlas VÕS 367 lg 1-ga jääkmaksumuse hüvitamist summas 17 090,35 eurot. Hageja palub 1. võtta hagiavaldus menetlusse; 2. välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev võlgnevus summas 3 342,45 eurot; 3. välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev kahju hüvitis summas 17 282,35 eurot (17 090,35 +192); 4. Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 33,90 eurot; 5. Välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 884,36 eurot; 6. välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 19 340,44 eurolt alates 06.12.2018 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1 391,94 eurot; 7. välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; 8. välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 25 eurot; 9. jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 900 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) solidaarselt kostjate kanda; 10. välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale I Fimar OÜ (seaduslikule esindajale S.-T. R.) on kohus hagimaterjalid ja 04.01.2019.a. menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud avaliku e-toimiku vahendusel 21.01.2019. Kostjale II A. M. on kohus hagimaterjalid ja 04.01.2019 menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud avaliku e-toimiku vahendusel 19.08.2019.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

2-18-18437 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 900 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 900 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 900 eurot põhjendatuks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 180 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1080 eurot (900+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.