Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-24-17817 riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 



 

Midam OÜ (hageja) esitas 25.11.2024 Harju Maakohtule hagi T Ka (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxx OÜ, mida esindas kostja 14.08.2024 kompromissi tsiviilasjas nr 2-24-xxx. Kompromisslepinguga kohustus xxx OÜ tasuma hagejale põhinõudena 16 980 eurot, viivistena 1900 eurot, õigusabikuludena 360 eurot ja riigilõivuna 332,50 eurot hiljemalt 31.10.2024 selliselt, et hiljemalt 31.08.2024 tasutakse 1000 eurot ja hiljemalt 30.09.2024 tasutakse vähemalt 1000 eurot. Kompromiss tsiviilasjas nr 2-24-xxx kinnitati 19.08.2024 määrusega ja see jõustus 27.08.2024. Kostja ja hageja sõlmisid 14.08.2024 käenduslepingu, mille punkti 4 kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada käendajana hageja ees xxx OÜ rahaliste kohustuste täitmise eest, mis on xxx OÜ-le tekkinud tsiviilasjas nr 2-24-xxx sõlmitud kompromissi alusel. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 19 500 eurot. Käenduslepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja täitma xxx OÜ täitmata jäänud kohustused, kui xxx OÜ ei ole neid täitnud hiljemalt 31.10.2024. Kuna kostja ega xxx OÜ ei täitnud käenduslepinguga ja kompromissiga võetud kohustusi, saatis hageja esindaja 06.11.2024 kostjale teate, milles palus täita rahalised kohustused hiljemalt 18.11.2024 ja hoiatas, et kui seda ei tehta, siis esitatakse kostja kui käendaja vastu hagi kohtusse Hagi esitamise hetkeks ei ole kostja ega xxx OÜ täitnud rahalisi kohustusi hageja ees. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 16 980 eurot ja viivised alates 25.11.2024 kuni põhinõude tasumiseni määras 0,06% päevas, selliselt, et põhinõude ja kõrvalnõuete kogusumma ei ole suurem kui 19 500 eurot. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (10.05.2025 postkasti jätmisega aadressile xxx, Eesti), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

2-24-17817





  

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.