Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2019. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-123551
Tsiviilasi
Credit.ee OÜ hagi Osaühing Haakoh, Kirill Smirnov ja Tatjana Nikolajenkova vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee OÜ - registrikood 11898079, aadress F. Tuglase tn 19, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51006 Hageja lepinguline esindaja: Elise Kerikmäe e-post: [email protected] Kostjad: Osaühing Haakoh - registrikood 11523296, asukoht A. Puškini tn 9-9, Narva linn, Ida-Viru maakond, 20309 Seaduslikud esindajad – Kirill Smirnov, Tatjana Nikolajenkova. Kirill Smirnov - isikukood XXX, asukoht XXX. Tatjana Nikolajenkova – isikukood XXX, asukoht XXX
Kirjalik menetlus
1.3.Solidaarvõlgnikud kannavad kogu lepingu punktides 1 ja 2 nimetatud summa üle võlausaldaja (Credit.ee OÜ) arveldusarvele LHV Pank XXX viitenumber XXX järgmiselt: Iga kuu 10.- ndaks kuupäevaks alates oktoobrist 2019.a. 400,00 eurot kuus kuni võla täieliku tasumiseni. 1.4.Kompromisslepingu alusel laekunud summadest kaetakse esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot, seejärel 18.09.2019.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 692,81 eurot, intress summas 344,54 eurot ning seejärel tagastamata põhiosa summas 5202,65 eurot. 1.5.Credit.ee OÜ teeb hiljemalt viimase osamakse tähtaja saabumisel täiendava viivise arvestuse (alates 18.09.2019. a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni) ja esitab selle solidaarvõlgnikele täitmiseks. 1.6.Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg.2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.7.Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja kompromissist mitte kinnipidamise korral muutub kogu nõue koheselt sissenõutavaks.
Credit.ee OÜ esitas 28.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Osaühing Haakoh, Kirill Smirnov, Tatjana Nikolajenkova 5981,85 euro ja jooksva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 12.09.2019 tegi kohus solidaarvõlgnikele makseettepaneku, mis kätte toimetatud 21.09.2019 Tatjana Nikolajenkovale, aadressil XXX. 11.10.2019 esitasid avaldaja esindaja Merle Unger ja solidaarvõlgnikud Osaühing Haakoh, Kirill Smirnov ning Tatjana Nikolajenkova kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu vastavalt TsMS § 430 lõikele 2. Äriregistri andmete kohaselt on Kirill Smirnov ja Tatjana Nikolajenkova osaühingu Haakoh juhatuse liikmed. Seoses kompromissi esitamisega lõpetas kohtunikuabi 18.10.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
23.10.2019 esitas hageja Tartu Maakohtule uue esindusõigust omava isiku volikirja ning haridust tõendavad dokumendid ning uue esindaja poolt allkirjastatud eelneva hageja esindaja ning kostjate vahelise kompromissilepingu.
Avaldaja ja võlgnikud on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Kohus menetleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 järgi kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooled kannavad TsMS § 172 lg 9 ja § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on pooled kompromissilepingus kokku leppinud, et võlgnikud kohustuvad hüvitama võlausaldajale pool riigilõivust (96 eurot) ja menetluskulud summas 20 eurot. Kompromissilepingus on kostja taotletud poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist hagejale. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot. Seaduse kohaselt saab riigilõivu tagastamist taotleda isik, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, seega kostjal ei ole võimalik taotleda hagejale riigilõivu tagastamist. Samas, arvestades hageja poolt teistes menetlustes esitatud dokumente, on kompromissilepingus ilmselgelt tegemist ilmse eksitusega riigilõivu tagastamise taotleja märkimisel. Kohus leiab, et taotlust riigilõivu tagastamiseks saab siiski menetleda. Käesolevas asjas on pooled sõlminud kompromissi, seega TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ehk 96 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.