XX kaebus kohtutäituri Toomas Saarma 8. augusti 2018. a otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. aprilli 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Puudutatud isik I kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur Toomas Saarma õigusjärglane) Puudutatud isik II OÜ A-Investment (registrikood 12084901), esindajad vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Alo Noormets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lubada kohtutäituril Kaire Põlts (isikukood XXXXXXXXXXX) astuda puudutatud isikuna menetlusse kohtutäituri Toomas Saarma (isikukood XXXXXXXXXXX) õigusjärglasena.
2.Rahuldada XX kaebus kohtutäituri Toomas Saarma 8. augusti 2018. a otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263 osaliselt.
Tühistada Harju Maakohtu 2. aprilli 2019. a määrus osaliselt.
4.Tühistada kohtutäituri Toomas Saarma 8. augusti 2018. a otsus täiteasjas nr 194/2016/1263 osas, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri tasu otsuse muutmiseks rahuldamata ning kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi vaatama.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avaldaja nõue ja avalduse asjaolud 1(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445
XX (avaldaja või võlgnik) esitas kohtule kaebuse kohtutäituri Toomas Saarma 8. augusti 2018 otsusele täiteasjas nr 194/2016/1263.
Avalduse kohaselt esitas OÜ A-Investment (sissenõudja) 15. juulil 2016 kohtutäiturile Toomas Saarma (kohtutäitur) täitmisavalduse notar Aivar Mesikäpa 15. augusti 2013 notariaalse dokumendi nr 2226 ja 15. augusti 2013 laenulepingu alusel täitemenetluse läbiviimiseks. Nõude võlgniku vastu omandas sissenõudja notar Andres Oti 15. juulil 2016 tõestatud nõude loovutamise lepingu nr 2176 alusel.
Kohtutäitur saatis 19. juulil 2018 avaldajale täitetoimingutest teatamise dokumendi, mille kohaselt oli sissenõude summaks 261 984.56 eurot, millest hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus oli 242 025 eurot (seisuga 15. juuli 2016) ja lisanduv viivis. Kohtutäituri tasuna oli märgitud 19 940.40 eurot ja menetluse alustamise tasu 19.16 eurot. Võlgnevuse suuruseks koos täitekuludega seisuga 19. juuli 2018 oli märgitud 245 733.09 eurot. Samas dokumendis teatas kohtutäitur, et ülaltoodud võlgnevuste mittetasumisel toimub avaldajale kuuluva kinnisasja asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Selja tn 9 suhtes
31.juulil 2018 kell 14:00 kinnisasja arestimise akti koostamine kinnisasja asukohas.
Avaldaja esitas 25. juulil 2018 kohtutäituri 19. juulil 2018 täitetoimingust (arestimisest) teatamise osas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning lisaks taotlused sissenõude summa ja sellest tuleneva kohtutäituri tasu täpsustamiseks ja kinnisasja arestitoimingu edasilükkamiseks. Kohtutäitur lahendas kinnisasja arestimise taotluse eraldi 30. juuli 2018 otsusega, millega jättis taotluse rahuldamata. Ülejäänud kaebuse kohta tegi kohtutäitur 8. augustil 2018 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.
Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 8. augusti 2018 otsuse peale leides, et sissenõudjal ei eksisteeri 19. juuli 2018 täitedokumendis märgitud suuruses nõudeid, mida täitemenetluses nr 194/2016/1263 realiseeritav hüpoteek tagab. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur on asunud täitma nõuet, kus sissenõudaja nimetatud sissenõude summa ületab oluliselt täitemenetluses realiseeritava hüpoteegiga tagatud nõude summat. Avaldaja viitab AÕS § 346 lg-le 1. Lisaks selgitas avaldaja kaebuses, et täiteasjas nr 194/2016/1263 sundtäidetava nõude alus on GPG Finance OÜ ja T.I.M Invest OÜ vahel (ning hiljem sissenõudjale loovutatud) 15. augustil 2013 sõlmitud laenuleping. 29. mail 2017 kuulutati välja laenusaaja GPG Finance OÜ pankrot. PankrS § 35 lg 1 p 6 tulenevalt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Seega laenusaaja GPG Finance OÜ kohustuste osas lõppes kõrvalnõuete suurenemine alates
29.maist 2017. Avaldaja on seisukohal, et seega saaks hüpoteek tagada 26. juuli 2018 seisuga kinnisasja müümisel vaid perioodil 26. juulist 2015 - 29. maini 2017 tekkinud kõrvalnõudeid. Selle perioodi eest sissenõutava viivise maht oleks 101 100 eurot (arvestusega 0,2% päevas põhivõlgnevuselt 75 000 eurot 674 kalendripäeva eest). Avaldaja leiab, et kinnisasja müümisega alustamine võib määramatu aja võrra edasi lükkuda ning seetõttu on hüpoteegiga tagatud nõude arvestamine oluline. Vastasel juhul ei ole selge, kas hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks on AÕS § 346 lg 1 rakendumise tõttu kinnisasja vaja üldse realiseerida. Avaldajale kuuluv kinnisasi on avaldaja kodu, mille puutumatus on põhiseadusega kaitstud väärtus. Selle põhimõttega läheb vastuollu kohtutäituri tõlgendus, et esmalt kuulub kinnisasi realiseerimisele ja seejärel alles selgub, milline on hüpoteegiga tagatud nõude suurus. Ebaõige sissenõude summa tõttu on ebaõige ka määratud kohtutäituri tasu suurus. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445 Kohtutäituri tasuna oli märgitud 19 940.40 eurot. Käesoleva täiteasja puhul on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõude summaga, mis maksimaalselt võib hetkel olla suurem kui 150 000 eurot. Seega kohtutäituri põhitasu määr saaks olla maksimaalselt 5 000 eurot. Määrates kohtutäituri tasu suuruseks 19 830.34 eurot, on kohtutäitur tegutsenud vastuolus kehtiva kohtutäituri seadusega. Lisaks märgib avaldaja, et laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 3. oktoobril 2017. Pankrotihaldur vaidlustas koosolekul sissenõudja nõudest 134 790 eurot ning tunnustas nõuet summas 154 935 eurot. Teiste võlausaldajate vastuväidete tõttu jäi sissenõudja nõue kogu ulatuses kaitsmata, sealjuures ei esitanud sissenõudja nõude kaitsmiseks ka kohtusse hagi. Seega ei eksisteeri sissenõudjal tunnustatud nõuet laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) vastu. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur on seisukohal, et avaldajal ei ole kaebusega kohtutäituri otsuse peale võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohtutäitur lähtub täitemenetluses formaliseeritusse printsiibist, mistõttu ei ole kohtutäituril kohustust ega pädevust kontrollida täitedokumendi (käesolevalt täidetava nõude suurust) materiaalõiguslikke asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-1612941 on Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga tunnistanud kohus lubamatuks viivisenõude sundtäitmise suuremas summas kui 148 000 eurot. Kohtuotsuse kohaselt on täidetava nõude suuruseks kokku 227 935 eurot. Kuna täidetava nõude suurus, sh täidetava nõude koosseisu kuuluva viivisenõude suurus on kindlaks määratud 18. juunil 2018 jõustunud kohtulahendiga, ei oma kohtutäituri hinnangul tähtsust võlgniku poolt viidatud AÕS § 346 lg 1 sätestatud regulatsioon. Samuti leiab kohtutäitur, et tähtsust ei oma laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvad asjaolud. Pankrotimenetluses võlausaldaja nõude tunnustamata või osaliselt tunnustamata jätmine ei lõpeta nõuet, vaid toob kaasa selle, et võlausaldaja kaotab õiguse saada oma nõudele rahuldust pankrotiseaduses sätestatud korras pankrotivara arvelt. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu suurus on kooskõlas Riigikohtu üldkogu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-17249 ning kohtutäituri seadusega. Kuigi Riigikohus on
25.jaanuari 2018 kohtuotsuses nr 2-15-17249 tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseaduse vastaseks, on nimetatud normid tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest kuue kuu võrra. Riigikohtu otsus jõustus
25.juulil 2018, kohtutäitur koostas vaidlusaluses täitemenetluses kohtutäituri otsuse
18.juulil 2016, kuid sellel ajal kehtinud KTS § 35 lg-d 2 ja 3 on põhiseadusega vastuolus olevaks tunnustatud edasiulatuvalt alates 25. juulist 2018, mistõttu leiab kohtutäitur, et kohtutäituri tasu suurus vaidlusaluses täiteasjas on õige. Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
7.Sissenõudja palub jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ja kohtutäitur Toomas Saarma
8.augusti 2018 otsuse täiteasjas nr 194/2016/1263 muutmata. Sissenõudja leiab, et avaldaja ei ole oma 25. juuli 2018 kaebuses välja toonud, et tema arvates on täitetasu suurus ebaseaduslik tulenevalt 10. juunil 2018 jõustunud KTS § 35 lg-st 21, vaid ta on pidanud seda oma algses kaebuses vääraks üksnes seetõttu, et tema hinnangul on kohtutäitur 3(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445 arvestanud kohtutäituri tasu suurust vales summas võlgnevuse pealt. Avaldaja suhtes algatati täitemenetlus juba 2016 augustis ning sellest lähtuvalt määrati ka täitetasu suurus kooskõlas sel hetkel kehtiva KTS § 35 lg-ga 2. Sissenõudja on seisukohal, et avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri 8. augusti 2018 otsusest ei nähtu, et kohtutäitur kavatseb nõudeid täita hüpoteegisummat ületavas suuruses. Kohtutäitur on oma otsuse punktis 3.1 tunnistanud oma eksimust ning kinnitanud selgesõnaliselt, et kõnealuses täitemenetluses on sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõude suuruseks 227 935 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Sissenõudja peab avaldaja muid vastuväiteid täiesti asjakohatuteks, kuna need ei kuulu lahendamisele kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitava kaebuse raames. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 2. aprilli 2019 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus nõustus kohtutäituriga, et sundtäitmisele esitatud nõude suuruse määratlemisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-12941. Kuna käesolevaks hetkeks ei ole asjaolud tsiviilasjas nr 2-16-12941 otsuse tegemise ajast alates muutunud, sj ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis ei olnud teada tsiviilasja nr 216-12941 menetlemise ajal, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-16-12941 tehtud otsust nõude suuruse osas tuleks muuta. Kohtutäitur viib läbi täitemenetluse täitedokumendi alusel, kuid kohtutäituri pädevuses ei ole anda sisulisi hinnanguid täitedokumentidele. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik soovib esitada vastuväite sissenõutava nõude summa osas, on sobilikum õiguskaitsevahend TMS § 221 lg 1 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kohtutäituri tasu suuruse määramisel. Kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsuse koostamisel lähtunud otsuse koostamise ajal kehtinud kohtutäituri tasu seaduses sätestatust. Kuivõrd Riigikohus on 25. jaanuari 2018 kohtuotsuses nr 2-15-17249 tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest, tuleb kohtutäituri tasu kindlaks määrata vastavalt eelnevalt kehtinud kohtutäiturite seadusele, kuivõrd võlgnik ei ole vaidlustanud 18. juuli 2016 täitekulude otsust. Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad
9.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 2. aprilli 2019 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebus rahuldada. Avaldaja jääb kõikide maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märgib, et kuna täitemenetluse käigus on sissenõude summat muudetud ja kohtutäitur on uuesti määranud kohtutäituri tasu (viimati 31. juulil 2018), siis ei vasta tasu uuesti määramisel kehtivale seadusele.
10.Sissenõudja ja kohtutäitur paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused 4(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445
11.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri otsuse osas, millega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri tasu otsusele rahuldamata. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus selles osas uuesti läbi vaadata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku I asendamist. 10. mai 2019 e-kirjaga (tl 59, II kd) teatas kohtutäitur Toomas Saarma ringkonnakohtule, et vastavalt justiitsministri 6. mai 2019 käskkirjale nr 84-k vabastatakse ta omal soovil ametist
10.maist 2019 ning kohtutäituri Toomas Saarma menetluses olevad täitetoimikud võtab üle kohtutäitur Kaire Põlts. Seega tuleb KTS § 15 lg 1 alusel pidada kohtutäituri Toomas Saarma õigusjärglaseks kohtutäiturit Kaire Põlts, kellele on üle läinud kohtutäituri Toomas Saarma ametitoimingutega seotud õigused ja kohustused. Ringkonnakohus lubab kohtutäituril Kaire Põlts astuda kohtutäituri Toomas Saarma õigusjärglasena Toomas Saarma asemel puudutatud isikuna menetlusse.
13.Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: OÜ A-Investment avalduse ja 15. augusti 2013 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 2226 ning 15. juuli 2016 notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingu nr 2176 alusel algatas kohtutäitur 18. juulil 2016 täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/1263 XX-lt 242 025 euro ja lisanduva viivise ning täitekulude sissenõudmiseks. Asjaolu üle ei ole vaidlust. 18. juulil 2016 tegi kohtutäitur tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot, millele lisandub käibemaks 3.19 eurot, kokku summas 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 16 617 eurot, millele lisandub käibemaks 3 323.40 eurot, kokku summas 19 940.40 eurot (tl 99, I kd). 1. septembril 2016 peatas kohtutäitur oma otsusega täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 2-16-12941 kohtulahendi jõustumiseni (tl 108, I kd). Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12941 tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr 194/2016/1263 lubamatuks viivisenõude osas, mis ületab 148 000 eurot. 28. juuni 2018 otsusega uuendas kohtutäitur täitemenetluse (tl 119, I kd). 19. juuli 2018 täitetoimingust teatamise dokumendis märkis kohtutäitur sundtäitmisel oleva nõude summaks 242 025 eurot (15. juuli 2016 seisuga), lisanduva viivise, täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot ja kohtutäituri tasu 19 940.40 eurot. Nõue koos täitekuludega on seisuga 19. juuli 2018 245 733.09 eurot (tl 123, I kd). 25. juulil 2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles taotles muuhulgas sundtäitmisel oleva summa täpsustamist ning uue kohtutäituri tasu määramist (tl 127130, I kd). Kohtutäitur jättis kaebuse 8. augusti 2018 otsusega rahuldamata, selgitades, et sundtäitmisel oleva nõude summa on märgitud aktis ekslikult tulenevalt tehnilisest veast ja õigeks nõude suuruseks on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-16-12941 227 935 eurot ning kohtutäituri tasuks seetõttu 19 830.34 eurot koos käibemaksuga (tl 153-154, I kd). 5(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud, kui leidis, et täiteasjas nr 194/2016/1263 sundtäidetava nõude suuruse määramisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu
28.veebruari 2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-12941 (määruse p 17). Nimetatud otsusest nähtub, et sissenõudja nõude sundtäitmine on lubatav summas 227 935 eurot, millest põhivõlg on 75 000 eurot, intressid 4 935 ja viivis 148 000 eurot. Kohtutäitur on 8. augusti 2018 otsuses parandanud 19. juuli 2018 täitetoimingust teatamise dokumendis tehnilisest eksimusest tulnud vea ning märkinud, et sissenõudja nõude suurus tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-12941 summas 227 935 eurot.
15.Kuigi kohtutäitur on vaidlusaluses täiteasjas sissenõutava nõude suurust korrigeerinud selliselt, et see vastab jõustunud kohtuotsusele, millega tunnistati vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmine osaliselt lubamatuks, leiab võlgnik kaebuses jätkuvalt, et sissenõudjal sellises mahus hüpoteegiga tagatud nõuet ei eksisteeri. Arvestades, et 29. mail 2017 kuulutati välja laenusaaja GPG Finance OÜ pankrot, lõppes sellest ajast PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi viimase kohustuste osas kõrvalnõuete suurenemine ning seda tuleb võlgniku arvates sissenõude summa puhul arvesse võtta. Samuti leiab võlgnik, et sundtäitmisel olevat nõuet ei eksisteeri põhjusel, et GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on sissenõudja nõudest kogusummas 289 725 tunnustanud nõuet vaid summas 154 935 eurot.
16.Kolleegium kordab selgitust, et tulenevalt täitemenetluses kehtivast nn formaliseerituse printsiibist ei pea kohtutäitur sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust hindama. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku õiguskaitsevahendiks on TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille ta võib esitada sissenõudja vastu nõudega tunnistada sundtäitmine lubamatuks nt seetõttu, et nõue ei ole sissenõutav, on arvestatud ebaõigesti või on tasutud (vt nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16; RKTKo 12.03.2014, 3-2-11-14, p 18 II lõik). Vaidlusaluses täiteasjas on võlgnik oma õigused TMS § 221 lg 1 järgse hagiga maksma pannud, kohus on võlgniku väidete alusel sundtäitmisele esitatud nõude lubatavust kontrollinud ja nõude täidetavuse osaliselt kõrvaldanud.
17.Kuigi maakohus on viidanud sellele, et võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis ei olnud talle tsiviilasja nr 2-16-12941 menetlemise ajal teada arvestades, et GPG Finance OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja juba 29. mail 2017, ei oma see kolleegiumi arvates kaebuse lahendamisel tähendust, sest võlgniku vastuväited nõudele on materiaalõiguslikud, mille hindamiseks kohtutäituril pädevus nii või teisiti puudub. Kui võlgniku vastuväidete aluseks olevad asjaolud olid olemas tsiviilasja nr 2-16-12941 menetlemise ajal, saanuks võlgnik need vastuväited selles menetluses iseenesest ka maksma panna. Samas ei oma praegusel juhul määravat tähendust, kas võlgniku poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise aluseks olevad asjaolud tekkisid juba eelmise kohtumenetluse käigus ning, kas võlgnikul oli võimalik menetlusõiguslikult need tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Arvestades, et tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega võlgniku ja sissenõudja vahel, saab võlgnik ka juhul, kui vastuväidete aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast tsiviilasja nr 2-16-12941 menetlust, need maksma panna vaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses.
18.Seoses võlgniku vastuväitega, et põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu lõppes kõrvalnõuete suurenemine, juhib kolleegium tähelepanu Riigikohtu seisukohale, mille 6(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445 järgi nõuete sissenõutavaks lugemine põhivõlgnikust pankrotivõlgniku suhtes ei mõjuta nõuete sissenõutavust pantija suhtes ning tema puhul ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise keeld (RKTKo 3-2-1-81-12 p 13).
19.Võlgnik leiab ka, et nõue on ebaõigesti arvestatud, sest ei ole järgitud AÕS § 346 lg-t 1, kus on sätestatud piirangud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele koormatud kinnisasja arvel eelkõige kõrvalnõuete osas. Hüpoteegiga on AÕS § 346 lg 1 järgi hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intress (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sh täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning kindlustusmaksed, mille hüpoteegipidaja on kinnisasja omaniku eest tasunud. Seega piirab AÕS § 346 lg-s 1 imperatiivselt hüpoteegiga tagatud intressinõuete (sh viivisenõude) ajalise ulatuse kolme aastaga enne kinnisasja müümist täitemenetluses. Kolleegiumi hinnangul on kohtutäitur õigesti leidnud, e AÕS § 346 lg 1 seob nõude suuruse kinnisasja realiseerimise aja seisuga. Seega arvestatakse viivist TMS § 56 lg 3 järgi täitemenetluses kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani ning sellest ajast tuleb tagasi arvestada ka kolmeaastast piirangut, mistõttu on kohtutäitur õigesti märkinud, et kuna tegeliku nõude suurus selgub pärast kinnisasja realiseerimist, saab ta seni lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12941 lubatavast sundtäitmise summast. Kolleegium märgib täiendavalt, et AÕS § 346 lg 1 piirang kehtib kinnisasja müümisel enampakkumisel, mitte aga müümisel kohtutäituri kontrolli all või sundvalitsemisel, sel juhul jääb kinnisasja omanikule võimalus tugineda nõude aegumisele (Varul. P jt Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 601-602).
20.Samuti leiab võlgnik, et kohtutäituri põhitasu on määratud ebaõigesti. Täitemenetluse reeglite kohaselt tehakse kohtutäituri põhitasu otsus täitemenetluse alguses (vt KTS § 32 lg 2), rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 34). Tuvastatud on, et kohtutäitur tegi täitemenetluse alustamisel, s.o 18. juulil 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot, millele lisandub käibemaks 3.19 eurot, kokku summas 19.16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 16 617 eurot, millele lisandub käibemaks 3 323.40 eurot, kokku 19 940.40 eurot (tl 99, I kd). Vaidlust ei ole, et sundtäitmisele esitatud nõude suurus täitemenetluse alustamisel oli 242 025 eurot. Kohtutäituri tasu otsuse ajal kehtinud KTS 35 lg 2 p-i 13 kohaselt arvutatakse kohtutäituri põhitasu nõudelt 191 801 – 255 700 eurot protsentuaalselt 7,25% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 16 617 eurot. Kuna 242 025 eurost 7,25% on 30 741.81 eurot, siis sai kohtutäitur tasu otsuse tegemise ajal s.o 18. juuli 2016 määrata põhitasu summas 16 617 eurot, millele lisandub käibemaks s.o kokku 19 940.40 eurot (KTS § 32 lg 3).
21.Kolleegium ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et praegusel juhul on avaldaja kohtutäituri põhitasu suuruse vaidlustamiseks võimaluse minetanud, sest ei ole 18. juuli 2016 kohtutäituri tasu otsust vaidlustanud. 8. augusti 2018 kohtutäituri otsusest nähtub, et kohtutäitur on sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise tõttu muutnud sundtäidetava nõude suurust täitemenetluses. Kuna kohtutäituri tasu sõltub sissenõude summast, pidi kohtutäitur tegema ka uue otsuse põhitasu sissenõudmiseks lähtudes korrigeeritud nõude suurusest. Kuigi kohtutäitur ei ole formaalselt eraldi otsust põhitasu kohta teinud, on ta korrigeerinud kohtutäituri põhitasu suurust summani 19 830.34 eurot (koos käibemaksuga) 7(8)
Tsiviilasi nr 2-18-12445
8.augusti 2018 otsuses (tl 153-154, I kd). Kolleegiumi hinnangul tuleb seetõttu kohtutäituri
8.augusti 2018 otsuses sisalduvat otsustust põhitasu kohta käsitada muudetud tasu otsusena (KTS § 31 lg 1), mida saab vaidlustada TMS § 217 lg 1 järgse kaebusega. Võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri tasu suuruse 10. augusti 2018 kaebusega, mida tuleb pidada tähtaegseks.
22.8. augusti 2018 otsusest selgub, et kohtutäitur lähtus põhitasu määramisel täitemenetluse alustamise ajal kehtinud KTS § 35 lg 2 p-ist 13, mille järgi oli põhitasu suuruseks 19 830.34 eurot koos käibemaksuga (ehk 227 935 eurost 7,25% + käibemaks). Kuigi kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Riigikohtu üldkogu 25. jaanuari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17249 ei tunnistatud KTS § 35 lg-d 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tagasiulatuvalt (otsuse jõustumine lükati kuue kuu võrra selle kuulutamisest edasi), ei nõustu kolleegium sellega, et kohtutäitur oli õigustatud lähtuma põhitasu uuel määramisel täitemenetluse alustamise ajal kehtinud KTS § 35 lg-s 2 sätestatud tasumääradest.
23.Kolleegium leiab, et kohtutäitur pidi uue põhitasu otsuse tegemisel lähtuma ametitoimingu tegemise ajal kehtivast kohtutäituri seadusest. KTS § 28 lg 2 I lause sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Sama seaduse rakendussättele (KTS § 107) võetakse enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur kolleegiumi arvates ametitoimingu tegemisel lähtuma selle tegemise ajal kehtivast seadusest, kui ei ole sätestatud teisiti. 8. augusti 2018 muudetud kohtutäituri tasu otsuse kohaselt on kohtutäituri põhitasuks 19 830.34 eurot koos käibemaksuga (tl 153-154, I kd). Tuvastatud on, et vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-is 19 järgne notariaalselt tõestatud kokkulepe ning, et praegusel juhul sõltub põhitasu määr sissenõude summast, milleks oli Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-12941 kohaselt 227 935 eurot. Alates 10. juunist 2018 kehtima hakanud KTS § 35 lg 21 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on kohtutäituri põhitasu määr 5 000 eurot. Arvestades, et kohtutäitur on 8. augusti 2018 otsusega tasu muutnud, pidi ta antud toimingu tegemisel lähtuma toimingu tegemise aja seadusest. Kuna kohtutäitur ei lähtunud muudetud tasu otsuse tegemisel 10. juunist 2018 kehtima hakanud KTS § 35 lg 21, on kohtutäituri põhitasu määratud ebaõiges suuruses. Seega tuleb võlgniku kaebus selles osas rahuldada ja kohtutäituri otsus vastavas osas tühistada ning kohustada kohtutäiturit eeltoodud kaalutlusi arvestades avaldaja kaebuse kohtutäituri põhitasu suuruse määramise osas uuesti läbi vaatama.
24.Menetluskulud on põhjendatud mõlemas kohtuastmes TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda, kuna avaldus ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.