XX kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1263
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala Puudutatud isik 2 (sissenõudja): OÜ A-Investment (registrikood 12084901), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lubada Tallinna kohtutäituril Kaire Põltsil (Põlts, isikukood XXXXXXXXXXX) astuda avaldajana menetlusse Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma (isikukood XXXXXXXXXXX) üldõigusjärglasena.
2.Rahuldada Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi taotlus XX ja OÜ A-Investment menetluskulude osas vastamise tähtaja pikendamiseks.
4.Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2019 määrus ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada osaliselt XX kaebus Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 24.08.2018 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1263.
5.Tühistada Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 24.08.2018 otsus täiteasjas nr 194/2016/1263 kinnisasja hinda (380 000 eurot) puudutavas osas.
1(9)
6.Kohustada Tallinna kohtutäiturit Kaire Põltsi uuesti läbi vaatama XX kaebus kohtutäitur Toomas Saarma 31.07.2018. a kinnisasja arestimise akti peale osas, milles kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 380 000 eurot.
7.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
8.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 05.09.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma (kohtutäitur) 24.08.2018 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1263. Võlgnik palub maakohtule esitatud kaebuses tühistada kohtutäituri 24.08.2018 otsuse, samuti palub võlgnik tühistada kohtutäituri arestimisakti. Kohtutäitur alustas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 194/2016/1263. Täitedokumendiks on Tallinna notari Aivar Mesikäpa 15.08.2013 tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning 15.08.2013 laenuleping. Võlgnik sai 01.08.2018 kätte kinnisasja XXX, Tallinn (kinnistu) arestimisakti ning esitas 10.08.2018 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele ja otsusele. Võlgnik palus kaebuses tühistada kohtutäituri poolt määratud kinnistu hinna ning viia kinnistu hindamine läbi vastavalt TMS §-s 74 sätestatule, arvestades seejuures TMS §-s 108 sätestatut ja määrata kinnistu hinnaks minimaalselt 575 592 eurot. Lisaks palus võlgnik tühistada täiteasjas nr 194/2016/1263 määratud kohtutäituri tasu ning määrata see kooskõlas kehtiva kohtutäituri seaduse § 35 lõikega
21.Kohtutäitur rahuldas kaebuse 24.08.2018 osaliselt. Kuivõrd kaebaja ei nõustunud kohtutäituri poolt kinnisasja arestimise aktis määratud kinnistu hinnaga, esitas kohtutäitur 13.08.2018 maakohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes on hindamise vaidlustanud. Võlgnik leiab, et uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramise taotluse kohtule esitamine ei olnud õigustatud, sest kohtutäitur oleks kinnisasja hinna saanud ise määrata. Sel põhjusel ei peaks võlgnik kandma ka eksperdikulusid. Sissenõudjal ei ole täitemenetluses nõutavas suuruses nõudeid. Sissenõudja nõue ületab oluliselt täitemenetluses realiseeritava hüpoteegiga tagatud nõude summat. AÕS § 346 lg 1 tuleneb, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muuhulgas ka viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla
2(9)
sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Kohtutäitur on asunud täitma nõuet, mida osaliselt või üldse ei eksisteeri. Laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 03.10.2017. Pankrotihaldur vaidlustas koosolekul sissenõudja nõudest 289 725 eurot summa 134 790 eurot ning tunnustas nõuet summas 154 935 eurot. Teise võlausaldajate vastuväidete tõttu jäi OÜ AInvestment nõue kogu ulatuses kaitsmata, sealjuures ei esitanud sissenõudja nõude kaitsmiseks kohtusse hagi. Ka sellest tulenevalt on 19.07.2018 kohtutäituri koostatud täitetoimingust teatamise dokumendis märgitud sissenõutav summa, sh kohtutäituri tasu ebaõige ning nende sissenõudmine lubamatu. Sissenõudjal ei eksisteeri tunnustatud nõuet laenusaaja GPG Finance OÜ (pankrotis) vastu ja seetõttu ei saaks ta realiseerida ka hüpoteeki XX-le kuuluva XXX, Tallinn kinnistul. Kohtutäituri tasu ei ole määratud kooskõlas kehtiva õigusega, st põhitasu on määratud ebaõigesti.
2.Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur ei ole eksinud kinnisasja hindamise protsessi läbiviimisel. Kinnisasja arestimine toimus 31.07.2018 ja kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 380 000 eurot. Võlgnik vaidlustas hinna määramise 10.08.2018 kaebuses, mistõttu esitas kohtutäitur kohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks TMS § 74 lg 8 alusel. Kohtutäitur ei täida nõudeid ülemäärases suuruses. Võlgnik on eeltoodu kohta juba esitanud kohtutäiturile 27.07.2018 kaebuse, mis on lahendatud 08.08.2018 kohtutäituri otsusega ja mille võlgnik on vaidlustanud kohtus (tsiviilasi nr 2-18-12445). Seega tuleks praeguses asjas jätta eelnimetatud võlgniku vastuväited tähelepanuta. Kohtutäituri põhitasu suurus on kooskõlas kohtutäituri seadusega ja Riigikohtu otsusega asjas nr 2-15-17249.
Sissenõudja OÜ A-Investment maakohtu määratud tähtajal seisukohta ei esitanud.
Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata, menetluskulud võlgniku kanda ja märkis, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Maakohus viitas TsMS § 475 lg 1 p-le 15, § 477 lg-tele 1, 2, 5 ja 7, TMS § 8 lg-le 1, § 218 lgle 1, § 74 lg-tele 3, 4, 5, 7, 8, § 221 lg-le 1, § 144 lg-le 1, KTS § 35 lg-tele 2, 21, 3. Maakohus selgitas, et kontrollib vaid kohtutäituri 24.08.2018 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb lähtuda otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning avalduses esitatud nõudest. Kuivõrd täitemenetluses pidas avaldaja kinnistu hinnaks vähemalt 575 592 eurot ja puudutatud isik II maksimaalselt 350 000 eurot, ei jõudnud võlgnik ja sissenõudja hinna osas kokkuleppele. Kohtutäituril oli õigus TMS § 74 lg 4 alusel kinnisasja hinna määramiseks. Kohtutäitur on kinnisasja hinna määramisel lähtunud I ja III järjekoha hüpoteegipidaja European Frozen Products S.A kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude suurusest vastavalt kinnistusraamatu sisule. European Frozen Products S.A ei ole teatanud enda soovist rahuldada nõue eelisjärjekorras, mistõttu jäävad vastavad kanded püsima ka pärast kinnistu enampakkumisel 3(9)
müümist. Maakohus märkis, et Riigikohus on lahendis nr 3‐2‐1‐19‐17 p 16.4 selgitanud, et TMS § 144 ei keela kohtutäituril kasutamast alghinna määramisel teavet, mille ta on saanud teabenõude korras ja mis täiendab kinnistusraamatusse kantud infot õiguse sisu (hüpoteegisumma) kohta. Eelnimetatud Riigikohtu seisukoht ei näe ette kohtutäituri kohustust selgitada välja hüpoteegiga tagatud nõude jääk. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada §-s 217 sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 8 alusel taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kuna avaldaja on enda 10.08.2018 kaebuses selgitanud, et ei nõustu kohtutäituri määratud hinnaga, on kohtutäitur korrektselt taotlenud uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult vastavalt TMS § 74 lg-le 8. Olukorras, kus on olemas jõustunud kohtulahend sundtäidetava nõude suuruse osas, on kohtutäitur õigesti leidnud, et nõude suurus tuleneb vastavast otsusest. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis ei olnud teada tsiviilasja nr 2-16-12941 menetlemise ajal. GPG Finance OÜ pankrot kuulutati välja 29.05.2017. Käesolevaks hetkeks ei ole asjaolud tsiviilasjas nr 216-12941 otsuse tegemise ajast alates muutunud. Seega ei ole põhjust tehtud otsust nõude suuruse osas muuta. Kohtutäituri pädevuses ei ole anda sisulisi hinnanguid täitedokumentidele. Olukorras, kus võlgnik soovib esitada vastuväite sissenõutava nõude summa osas, on sobilik õiguskaitsevahend TMS § 221 lg 1 kohaselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja saab esitada uue hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks üksnes juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-16-12941 menetluse lõppemist. Kohtutäitur on kohtutäituri tasu otsuse koostamisel lähtunud otsuse koostamise ajal kehtinud kohtutäituri tasu seaduses sätestatust ning võtnud aluseks täitmisavaldusel märgitud nõude summa. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-17249 25.01.2018 otsuses tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks, kuid punktis 88 selgitanud, et kuni otsuse jõustumiseni kehtivad KTS § 35 lg-d 2 ja 3 endisel kujul ja neid tuleb kohaldada kohtutäituri põhitasu määramisel ning tasu puudutavate vaidluste lahendamisel. Vajadus hoida ära sätete kohese kehtetuks tunnistamisega tekkida võiv olukord kaalub üles ebaõigluse, mida võlgnikud võivad tajuda, kui nende juhtumil kohaldatakse sätteid, mida Riigikohus on pidanud põhiseadusega vastuolus olevateks. Kohtutäitur on teinud täitekulude otsuse 18.07.2016 vastavalt sellel ajal kehtinud kohtutäituri seadusele. Kohtutäitur on teinud kohtutäituri tasu otsuse täitemenetluse alguses ning tegelik kohtutäituri põhitasu suurus kujuneb täitemenetluse läbiviimise käigus. Kuivõrd Riigikohus on 25.01.2018 kohtuotsuses nr 2-15-17249 tunnistanud KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusevastaseks edasiulatuvalt arvates otsuse jõustumisest, tuleb kohtutäituri tasu kindlaks määrata vastavalt eelnevalt kehtinud kohtutäiturite seadusele, sest võlgnik ei ole vaidlustanud 18.07.2016 täitekulude otsust. Ka 01.01.2019 jõustunud KTS redaktsioonis, milles on vähendatud kohtutäituri põhitasu määrasid, ei ole neid sätestatud tagasiulatuvalt. Kohtutäitur on tasu määramisel lähtunud õigest nõude summast ja asunud õigesti seisukohale, et täitemenetluses nõude suuruse määratlemisel tuleb lähtuda ringkonnakohtu 28.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 216-12941 toodust. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus eksis Riigikohtu praktika osas ja TMS § 8 lg 1 ning § 74 lg 6 ja lg 8 rakendamisel. Kohtutäitur eksis kinnisasja hinna määramise protsessi läbiviimisel. Kohtutäituril on tulenevalt Riigikohtu praktikast kohustus välja selgitada hüpoteegiga tagatud nõude jääk. Kohtutäitur määras kinnistu 4(9)
väärtuse (alghinna) ilma hüpoteekidega tagatud nõuete olemasolu ja mahte välja selgitamata. Kohtutäitur määras kinnistu alghinna ebaõigesti. Kuni IV jao 1. jrk ja 3. jrk hüpoteegipidaja European Frozen Products S.A ei olnud kohtutäiturile veel jõudnud anda oma nõudega seoses tagasisidet, ei oleks kohtutäitur saanud määrata kinnisasja alghinda. Kohtutäitur ei oleks tohtinud kinnistu alghinna määramisel võtta eelduseks, et IV jao 1. jrk ja 3. jrk hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist täitemenetluses ei toimu ning hüpoteegid jäävad pärast kinnistu enampakkumisel müümist püsima. Kohtutäitur eksis kinnistu hinna määramise protsessi läbiviimisel. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil (TMS § 74 lg 6). Uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramise taotluse esitamine ei olnud õigustatud, sest kohtutäitur oleks kinnisasja hinna saanud määrata kohtuväliselt. Kohtutäitur pidanuks European Frozen Products S.A ja Hyber SIA nõuete suuruse ja nõuete jäägi välja selgitama ning õiglase alghinna määramiseks ei oleks seda tohtinud teha enne hüpoteegipidajalt tagasiside saamist ning eeldusele tuginedes, et IV jao 1 jrk ja 3 jrk hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist täitemenetluses ei toimu ning kanded jäävad pärast kinnistu enampakkumisel müümist püsima. Lisaks oleks saanud kohtutäitur hindamisel võtta aluseks avaldaja esitatud hindamisakti ja müügikuulutuse ning vajadusel lasta vara väärtust hinnata eksperdil. Maakohus järeldas ekslikult, et käesolevaks hetkeks ei ole asjaolud tsiviilasjas nr 2-16-12941 otsuse tegemise ajast alates muutunud. Võlgnik jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et kohtutäitur on asunud täitma nõuet, mis ületab täitemenetluses realiseeritava hüpoteegiga tagatud nõude summat. Maakohus on eksinud asjaolude hindamisel ja õiguse rakendamisel seoses kohtutäituri tasu suurusega. Kuivõrd sissenõude summa ei ole õige, siis on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus. Menetluse edasine käik
5.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Sissenõudja ja võlgnik esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad 19.11.2019. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud.
8.Kohtutäitur esitas 27.11.2019 taotluse tähtaja pikendamiseks menetluskulude osas vastuse esitamiseks. Kohtutäitur esitas seisukoha 28.11.2019.
9.Kohtutäitur teatas 27.12.2019 seisukohas järgmist. Täitetoimikus puudub tõend 09.08.2018 järelepärimise kättetoimetamise kohta hüpoteegipidajale European Frozen Products S.A-le. Kohtutäituril puuduvad andmed selle kohta, et hüpoteegipidaja European Frozen Products S.A oleks kohtutäiturile tagasisidet saatnud. Kohtutäitur on täiendavalt teinud järelepärimisi European Frozen Products S.A-le laenujäägi välja selgitamiseks. Kohtutäitur Kaire Põlts koostas ja edastas 13.12.2019 järelepärimise mh European Frozen Products S.A-le hüpoteekidega tagatud võlajäägi väljaselgitamiseks. Kohtutäitur tuvastas, et 1. ja 3. järjekoha hüpoteekidega seotud laenulepingu pooled on Osaühing KV Truck ja YY. Seega oli kohtutäituril alust eeldada, et nimetatud hüpoteekidega tagatud laenu võimalikke jääke või võlakohustuste puudumise kohta omavad täpset informatsiooni mh KV Truck ja YY, kui hüpoteegiga tagatud laenulepingu pooled. Kohtutäitur tegi järelepärimise laenujäägi
5(9)
väljaselgitamiseks teistele 1. ja 3. järjekoha hüpoteekidega seotud laenulepingute pooltele 13.12.2019. Osaühing KV Truck teatas vastuseks, et kuivõrd KV Truck OÜ on oma nõude loovutanud 10.11.2017 European Frozen Products S.A-le, siis puudub KV Truck OÜ-l info, kas nõue eksisteerib või mitte ja kui suur see on. YY esitas 23.12.2019 kohtutäiturile vastuseks hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse kohta tehtud päringule teate, et on raskesti haigestunud ja liikumisvõimetu ega saa päringu asjaolusid täpsustada. YY palus pikendada vastamise tähtaega kuni tervise paranemiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Kohtutäitur Toomas Saarma on justiitsministri 06.05.2019 käskkirjaga nr 84-k alates 10.05.2019 ametist vabastatud (I kd, tl 112). Toimikud on üle antud Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts menetlusse. KTS § 15 lõikest 1 tulenevalt on kohtutäitur Toomas Saarma õigusjärglaseks kohtutäitur Kaire Põlts, kellele on üle läinud kohtutäitur Toomas Saarma ametitoimingutega seotud õigused ja kohustused. Seetõttu esineb TsMS § 209 lõike 1 mõistes üldõigusjärglus, mis annab aluse kohtutäitur Kaire Põltsil menetlusse astuda. Kohus lubab kohtutäitur Kaire Põltsil astuda kohtutäitur Toomas Saarma üldõigusjärglasena Toomas Saarma asemel puudutatud isikuna menetlusse.
12.Võlgnik esitas kohtutäiturile 10.08.2018 kaebuse kinnisasja 31.07.2018 arestimise akti peale ja vaidlustab arestimise aktis määratud kinnisasja hinna, samuti ei nõustu võlgnik arestimisaktis märgitud sissenõudja nõude suurusega ja kohtutäituri tasu suurusega. Maakohus on õigesti märkinud, et kontrollida tuleb vaid kohtutäituri 24.08.2018 otsuse seaduslikkust ja lähtuda tuleb otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest.
13.1.Kohus saab lähtuda kaebuse lahendamisel eelkõige kohtutäiturile esitatud võlgniku 10.08.2018 kaebuse väidetest (I kd, tl 181-184). Võlgnik on esitanud 10.08.2018 kaebuses väited, et valed on 31.07.2018 aktis määratud: - kinnisasja hind; - sissenõudja nõude suurus; - kohtutäituri tasu suurus.
13.2.Võlgnik palus kohtutäiturile esitatud 10.08.2018 kaebuses tühistada kohtutäituri poolt kinnistule määratud hind ning viia kinnistu hindamine läbi vastavalt TMS §-s 74 sätestatule, arvestades TMS §-s 108 sätestatut ja määrata kinnistu hinnaks minimaalselt 575 592 eurot. Lisaks palus võlgnik tühistada määratud kohtutäituri tasu ning määrata see kooskõlas kehtiva KTS §-ga 35 lõikega 21.
14.Maakohus leidis põhjendatult, et kohtutäitur on korrektselt taotlenud uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult vastavalt TMS §-le 74 lg 8. Kuid maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et kohtutäitur on kinnisasja hinna määramisel lähtunud 1. ja 3. järjekoha hüpoteegipidaja European Frozen Products S.A kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude suurusest vastavalt kinnistusraamatu sisule. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, et kohtutäituril ei ole kohustust selgitada välja hüpoteegiga tagatud nõude jääki.
14.1.TMS § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Täitetoimikust nähtuvalt esitas võlgnik kinnisasja hinnale järgmised vastuväited: kohtutäitur ei lähtunud kinnisasja hinna määramisel
6(9)
turuväärtusest ega arvestanud kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega (I kd, tl 165, 181 pöördel, tl 182). Võlgnik tugineb kinnisasja turuväärtuse eksperthinnangule ja kinnisvaraportaalides müügis olevate analoogsete kinnisasjade kuulutustele. Seega esines alus TsMS § 74 lg 8 alusel taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on taotlenud kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult ja kohus algatas tsiviilasja nr 2-18-12078.
14.2.Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et kohtutäitur määras kinnistu väärtuse (alghinna) ilma hüpoteekidega tagatud nõuete olemasolu ja mahte välja selgitamata. Kohtutäitur on menetluses avaldanud, et võlgnik ei ole andnud kohtutäiturile teavet kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud nõuete laenujääkide kohta, sest võlgnik ei ole hüpoteekidega seotud laenulepingute pool. 1. ja 3. järjekoha hüpoteegipidaja ei ole kohtutäituri poolt esitatud vastavasisulisele päringule vastanud. Eeltoodust nähtub, et kohtutäiturile ei ole teada 1. ja 3. järjekoha hüpoteegiga tagatava nõude tegelik suurus (laenujääk), sest neid andmeid ei ole võlgnik ega hüpoteegipidaja kohtutäiturile esitanud. Seetõttu ei lähtunud kohtutäitur kinnisasja hindamisel laenujäägist. Ringkonnakohus selgitab, et kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäituril õigus, aga ka kohustus küsida teavet laenujäägi kohta nii võlgnikult kui ka hüpoteegipidajalt (RKTKm nr 3-2-1-19-17, p 17). Kohtutäituri vastusest ringkonnakohtu kirjale nähtub, et kohtutäitur on küsinud laenujäägi kohta andmeid hüpoteegipidajalt European Frozen Products S.A-lt, kuid puuduvad andmed, kas hüpoteegipidaja on kohtutäituri nõude kätte saanud. Kohtutäitur on 13.12.2019 täiendavalt teinud laenujäägi välja selgitamiseks järelepärimised European Frozen Products S.A-le ja 1. ja
3.järjekoha hüpoteekidega seotud laenulepingu pooltele Osaühingule KV Truck ja YY-le. Osaühing KV Truck teatas, et on nõude loovutanud 10.11.2017 European Frozen Products S.Ale, mistõttu puudub Osaühingul KV Truck info nõude suuruse ja olemasolu kohta. YY teatas, et on raskesti haigestunud ja liikumisvõimetu ega saa päringu asjaolusid täpsustada. YY palus pikendada vastamise tähtaega kuni tervise paranemiseni. Eeltoodust nähtub, et kohtutäitur ei ole välja selgitanud, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab, kuid kohtutäitur on asunud laenujääki välja selgitama ja küsinud teavet hüpoteegipidajalt ja laenulepingu pooltelt. Käesoleval hetkel ei ole kohtutäitur saanud vastust hüpoteegipidajalt European Frozen Products S.A-lt ja laenulepingu poolelt YY-lt. Kohtutäitur peab võlgniku kaebuse 31.07.2018. a kinnisasja arestimise akti peale osas, milles kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 380 000 eurot, uuesti läbi vaatama ja kaebuse kohta otsuse tegema, arvestades seda, et kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. Kohtutäituril on õigus, aga ka kohustus küsida teavet laenujäägi kohta nii võlgnikult, hüpoteegipidajalt kui ka teistelt laenulepingu pooltelt.
15.Võlgniku 10.08.2018 kaebusest nähtuvalt ei nõustunud võlgnik arestimisaktis märgitud sissenõudja nõude suurusega ja kohtutäituri tasu suurusega.
15.1.TMS § 143 kohaselt peavad kinnisasja arestimise aktis olema märgitud: 1) sissenõude aluseks olev täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Nimetatud andmed kajastuvad kohtule esitatud 31.07.2018 kinnisasja arestimise aktis (I kd, tl 166 pöördel, 167, 168). Kinnisasja arestimise aktis on märgitud seaduses nõutud andmed.
7(9)
15.2.Arestimise aktis märgitud kohtutäituri tasu suurus ei ole kohtutäituri tasu otsus, mida saab TMS § 217 ja § 218 alusel vaidlustada. Seetõttu ei pidanud maakohus kohtutäituri tasu suurusele praeguses menetluses hinnangut andma. Arestimise aktis on märgitud nõude suurus, sh on kohtutäituri tasu suuruseks märgitud 19 830,34 eurot. See ei ole KTS §-i 31 tähenduses kohtutäituri tasu otsus, vaid tegemist on üksnes informatiivse asjaoluga, mille märkimine kinnisasja arestimise aktis ei ole TsMS § 143 järgi vajalik. Kohtutäitur on korrigeerinud kohtutäituri põhitasu suurust summani 19 830,34 eurot (sh käibemaks) 08.08.2018 otsuses, mida saab käsitada muudetud tasu otsusena KTS §-i 31 tähenduses ja mida saab vaidlustada TMS § 217 lg 1 järgse kaebusega. Võlgnik on kohtutäituri 08.08.2018 otsuse vaidlustanud ja seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-18-12445.
15.3.Võlgnik ei saa vaidlustada kinnisasja arestimise aktis märgitud sissenõudja nõude suurust TMS § 217 ja § 218 alusel. Seetõttu ei pidanud maakohus sissenõudja nõude suurusele praeguses menetluses hinnangut andma. Arestimise aktis märgitud nõude suurus 247 784,50 eurot on üksnes informatiivse tähendusega ja selle märkimine kinnisasja arestimise aktis ei ole TsMS § 143 järgi vajalik. Kohtutäitur on 08.08.2018 otsuses korrigeerinud sissenõudja nõude suurust ja märkinud, et hüpoteegiga tagatud nõude võlgnevus on 227 935 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu. Võlgnevuse suurus on kokku 247 784,50 eurot. Võlgnik on kohtutäituri 08.08.2018 otsuse vaidlustanud ja seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-18-12445. Kohus saab tsiviilasjas nr 2-18-12445 võtta seisukoha ka selle kohta, kas sissenõudja nõude suurus on vaidlustatav TMS § 217, § 218 või § 221 alusel.
16.Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu 15.01.2019 määruse ja teeb asjas uue määrus, millega rahuldab osaliselt võlgniku kaebuse Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 24.08.2018 otsuse peale täiteasjas nr 194/2016/1263 ja tühistab Tallinna kohtutäituri Toomas Saarma 24.08.2018 otsuse täiteasjas nr 194/2016/1263 kinnisasja hinda (380 000 eurot) puudutavas osas ja kohustab kohtutäiturit uuesti läbi vaatama võlgniku kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma 31.07.2018. a kinnisasja arestimise akt peale osas, milles kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 380 000 eurot.
17.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Ringkonnakohus rahuldas võlgniku kaebuse osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse osalise rahuldamise korral õiglane, et iga menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
18.Ringkonnakohus määras menetlusosalistele menetluskulude osas seisukoha esitamiseks tähtaja kuni 27.11.2019. Kohtutäituri esindaja esitas 27.11.2019 taotluse tähtaja pikendamiseks, põhjendades seda erinevate menetlustoimingutega koormatusega ja puhkusel viibiva töötaja asendamisega. Kohtutäituri esindaja esitas seisukoha 28.11.2019. Ringkonnakohus on seisukohal, et tähtaja pikendamise taotlus on põhjendatud, arvestades ka seda, et ringkonnakohus määras menetlusosalistele lühikese tähtaja (5 päeva), mis on piisavaks
8(9)
põhjuseks TsMS § 64 lg 1 kohaselt kohtu antud tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus rahuldab kohtutäituri esindaja taotluse. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud jätta kohtutäituri vastust menetluskuludele hilinemise tõttu tähelepanuta.
19.Ringkonnakohus määras 10.12.2019 kirjas kohtutäiturile küsimustele vastuse ja tõendite esitamiseks tähtaja 10 päeva alates kirja kättesaamisest. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 23.12.2019. Kohtutäituri esindaja esitas 23.12.2019 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 27.12.2019, põhjendades seda sellega, et tähtaeg on osutunud kohtutäiturile ebapiisavaks seoses päringutele vastuste saamisega ning seisukoha nõuetekohase põhistamise vajadusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et tähtaja pikendamise taotlus on põhjendatud. Kohtutäitur tegi järelepärimise laenujäägi väljaselgitamiseks teistele 1. ja 3. järjekoha hüpoteekidega seotud laenulepingute pooltele. Päringutele vastuste saabumine võtab aega, mis on piisavaks põhjuseks TsMS § 64 lg 1 kohaselt kohtu antud tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus rahuldab kohtutäituri esindaja taotluse. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud jätta kohtutäituri vastust hilinemise tõttu tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.